{"id":138224,"date":"2026-03-25T18:02:10","date_gmt":"2026-03-25T18:02:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/138224\/"},"modified":"2026-03-25T18:02:10","modified_gmt":"2026-03-25T18:02:10","slug":"eneli-kindsiko-kui-riik-nouab-lopueksamit-peab-ta-tagama-ka-parima-opetaja-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/138224\/","title":{"rendered":"Eneli Kindsiko: kui riik n\u00f5uab l\u00f5pueksamit, peab ta tagama ka parima \u00f5petaja | Arvamus"},"content":{"rendered":"
\n

“\u00dchel p\u00e4ikselisel maip\u00e4eval arutati Obinitsas Setomaa toonase \u00fclemsootska valvsa silma all k\u00fcsimust, milline on Eesti hariduse tulevik. Suurte inimeste sekka mahtus ka kahe diivani jagu Setomaa kooli Obinitsa kogukonnaklassi \u00f5pilasi. Kui v\u00e4ikestelt inimestelt k\u00fcsiti, mis teeb neid koolis \u00f5nnelikuks, ehmatas esimene kiire vastus t\u00e4iskasvanud vaiki: “Mind muudab \u00f5nnelikuks see, kui teen matemaatikat!” P\u00e4rast hetkelist ehmatust t\u00e4psustasid suured inimesed k\u00fcsimust: “Miks just matemaatika?” V\u00e4ike inimene vastas: “Sest ma saan sellest aru!””<\/p>\n<\/blockquote>\n

Need olid seekordse Eesti inimarengu aruande avas\u00f5nad, meenutades, mis on \u00f5ppimisr\u00f5\u00f5m. Saada aru. Taibata.<\/p>\n

H\u00fcppame n\u00fc\u00fcd korraks Obinitsast \u00fcle ookeani teise \u00f5petliku loo juurde.<\/p>\n

California kohtunik Rolf M. Treu tegi (Vergara vs California<\/a>) otsuse, mis vapustas toona haridusringkondi. Kohtuasjas v\u00e4ideti, et staa\u017eil p\u00f5hinevad reeglid<\/a>, mis eelistavad isegi ebap\u00e4devaid \u00f5petajaid v\u00f5imekamatele noorematele kolleegidele, rikuvad \u00f5pilaste \u00f5igust haridusele, mille osariigi p\u00f5hiseadus neile justkui tagama peaks.<\/p>\n

Veelgi k\u00f5netavam oli asjaolu, et kohtunik tugines sealjuures USA tippmajandusteadlase Ray Chetty ja kolleegide teadusartiklile<\/a>: milline on halva \u00f5petaja hind terve klassit\u00e4ie \u00f5pilaste tulevikule?<\/p>\n

Arvutuste kohaselt v\u00f5ib \u00fcksainus aasta halva \u00f5petaja k\u00e4e all \u00f5pilase tulevastest eluaegsetest sissetulekutest \u00e4ra v\u00f5tta k\u00fcmneid tuhandeid, \u00e4\u00e4rmuslikel juhtudel isegi miljoneid dollareid. Jah, see kahju ulatub majandusse, kuid mitte ainult sinna, selle p\u00f5hjusahelad on m\u00e4rksa pikemad ning keerukamad. See puudutab ka inimestevahelisi suhteid, tervist ja h\u00e4lbivat k\u00e4itumist ehk k\u00f5ike seda, mille eest hea ja pikk haridustee meid teadusuuringute j\u00e4rgi kaitseb.<\/p>\n

Halva \u00f5petaja efekt<\/p>\n

Teadusuuringute<\/a> kohaselt aitab reaalainete taset tugevasti t\u00f5sta isegi keerukas ja mitmekesises klassiruumis kaks asja: v\u00e4iksem klass (alla 20 \u00f5pilase) ning v\u00e4ga hea \u00f5petaja. Sealjuures on klassisuuruse m\u00f5ju v\u00e4ga suur just madalama baastasemega ja haavatavatele \u00f5pilastele.<\/p>\n

Teine eeltingimus on see, et nende ainete \u00f5petajate ametikohtadele tekiks sisuline ja kvaliteedip\u00f5hine konkurss. Kui ametikohale konkurssi ei ole, ei saa oodata ka kvaliteeti. N\u00e4iteks on teadlased avastanud<\/a>, et \u00f5pilased, keda \u00f5petasid kolme aasta jooksul j\u00e4rjepidevalt v\u00e4ga t\u00f5husad \u00f5petajad, tegid \u00f5ppimises ligikaudu seitsme kuu v\u00f5rra suurema edusammu kui \u00f5pilased, keda \u00f5petasid samal ajavahemikul ebaefektiivsed \u00f5petajad.<\/p>\n

Riigikontrolli audit<\/a> inseneride puuduse juurp\u00f5hjuste osas sedastab valusa fakti, et puuduj\u00e4\u00e4gid p\u00f5hikooliastmel maksavad Eesti majandusele valusalt k\u00e4tte. Seet\u00f5ttu peame p\u00f6\u00f6rama palju rohkem t\u00e4helepanu p\u00f5hikooli \u00f5petamise kvaliteedile ja teadvustama, kui suur on hea ja halva \u00f5petaja m\u00f5ju.<\/p>\n

Kas \u00f5petajate koolituskohtade juurde loomine p\u00e4\u00e4stab? Mitte piisavalt. Eestis on juba praegu \u00fcle 2000 \u00f5petajakutsega inimest<\/a>, kes on t\u00f6\u00f6ealised ja ei t\u00f6\u00f6ta \u00f5petajana. Ka matemaatika ja eesti keele \u00f5petajad. Seega ei ole v\u00f5tmek\u00fcsimus mitte uute juurde koolitamine, vaid tagamine, et \u00f5petajad p\u00fcsima j\u00e4\u00e4ksid ja tahaks koolis t\u00f6\u00f6tada. T\u00f6\u00f6tasu ja t\u00f6\u00f6tingimused (klassi suurus, aga ka koolis valitsev suhtluskultuur) on siin m\u00e4\u00e4ravad.<\/p>\n

Eesti matemaatika\u00f5petajak<\/a>s \u00f5ppinute najal on teada, et 2024. aastal teenis koolis mitte t\u00f6\u00f6tav erialaharidusega matemaatika\u00f5petaja Harju maakonnas ligikaudu 1,6 korda (2838 eurot), Tartus 1,4 korda (2573 eurot) ja mujal Eestis 1,3 korda (2459 eurot) rohkem \u00f5petaja t\u00f6\u00f6tasu alamm\u00e4\u00e4rast (1820 eurot 2024. aastal). V\u00f5iksime samad arvutused teha ka teiste kriitiliselt puuduvate \u00f5petajate kohta ja ilmselt tulemus on \u00fcsna sarnane.<\/p>\n

Avalikus arutelus k\u00f5lab sageli v\u00e4ide, et k\u00f5ik \u00f5ppeained on v\u00f5rdsed. Pedagoogilises ja inimlikus m\u00f5ttes on see kahtlemata t\u00f5si, iga aine aitab kaasa noore inimese terviklikule arengule, kuid \u00f5iguslikus m\u00f5ttes ei ole olukord p\u00e4ris selline.<\/p>\n

Riik on ise seadusega otsustanud, et teatud ainetes \u2013 eesk\u00e4tt eesti keeles ja matemaatikas \u2013 sooritatavad eksamid on haridusastme l\u00f5petamise eelduseks. Mitte ainult, sageli ka j\u00e4rgmisse (nt k\u00f5rgharidusse) astumise l\u00e4vendiks. See t\u00e4hendab, et riik on loonud s\u00fcsteemi, kus just nende ainete \u00f5petamisest s\u00f5ltub otseselt \u00f5pilase haridustee j\u00e4tkumine ehk tulevik. Sellest tuleneb aga p\u00f5him\u00f5tteline k\u00fcsimus: kas Eesti hariduspoliitika on valmis vastutama selle eest, mille ta ise on seadusega loonud?<\/p>\n

Vaatame p\u00f5hikooli- ja g\u00fcmnaasiumiseadus<\/a>t:<\/p>\n

\n

30. P\u00f5hikooli l\u00f5petamine<\/p>\n

(3) P\u00f5hikooli l\u00f5petamiseks p\u00f5hikooli riikliku \u00f5ppekava j\u00e4rgi sooritatakse \u00fchtsed p\u00f5hikooli l\u00f5pueksamid v\u00f5i p\u00f5hikooli riiklikus \u00f5ppekavas s\u00e4testatud juhtudel p\u00f5hikooli koolieksam j\u00e4rgmistes ainetes:<\/p>\n

1) eesti keeles v\u00f5i p\u00f5hikooli riiklikus \u00f5ppekavas s\u00e4testatud juhul eesti keeles teise keelena;<\/p>\n

2) matemaatikas;<\/p>\n

3) k\u00e4esoleva paragrahvi l\u00f5ike 4 alusel kehtestatud \u00f5ppeainete hulgast \u00f5pilase valitud aines.<\/p>\n

31. G\u00fcmnaasiumi l\u00f5petamine<\/p>\n

(5) G\u00fcmnaasiumi l\u00f5petamiseks tuleb sooritada riigieksamid eesti keeles v\u00f5i g\u00fcmnaasiumi riiklikus \u00f5ppekavas s\u00e4testatud juhtudel eesti keeles teise keelena, matemaatikas ja v\u00f5\u00f5rkeeles. Riigieksam on sooritatud, kui saavutatud on v\u00e4hemalt \u00fcks protsent maksimaalsest tulemusest.<\/p>\n<\/blockquote>\n

Selline regulatsioon t\u00e4hendab, et seadusandja on andnud riigieksami ainetele \u00f5iguslikult eristaatuse v\u00f5rreldes teiste \u00f5ppekavas sisalduvate \u00f5ppeainetega.<\/p>\n

Mis on juhtunud viimastel aastatel? Kuna g\u00fcmnaasiumiastme matemaatika riigieksami tulemused ei pruugi \u00f5pilasel olla piisavalt head, siis \u00fclikoolid on j\u00e4rjest enam sisseastumiste soodustamiseks lisanud riigieksamip\u00f5hisele sisseastumisele ka oma poolt loodud sisseastumiseksameid, \u00fclikoolid on pakkumas ka ettevalmistuskursusi.<\/p>\n

See k\u00f5ik on \u00fclikoolidele lisat\u00f6\u00f6 ja p\u00fc\u00fcd s\u00fcsteemi tekkinud tulekahju kustutada. P\u00f5hikooli saab l\u00f5petada varsti \u00fche punktiga. Me ei lahenda juurprobleemi, vaid tegeleme halva tulemi plaastritega katmisega.<\/p>\n

Eesti keel ja matemaatika<\/p>\n

\u00d5iguslik loogika on siin \u00fcsna lihtne. Kui riik seob haridusastme l\u00f5petamise konkreetse aine eksamiga, siis annab ta sellele ainele s\u00fcsteemis erilise rolli. Need ained ei ole enam ainult \u00f5ppeained, neist saavad l\u00e4bip\u00e4\u00e4sukriteeriumid.<\/p>\n

Eestis t\u00e4idavad seda rolli k\u00f5ige tugevamalt eesti keel ja matemaatika. Ilma nende eksamite sooritamiseta ei ole v\u00f5imalik j\u00e4rgmisele haridustasemele liikuda. Seet\u00f5ttu m\u00f5jutavad just need ained otseselt seda, millised v\u00f5imalused \u00f5pilasele edasiseks \u00f5pinguks avanevad.<\/p>\n

Kas \u00f5petajate t\u00f6\u00f6 vastutus, kelle aine eksamist s\u00f5ltub \u00f5pilase j\u00e4rgmine haridusetapp, on v\u00f5rreldav teiste \u00f5petajate omaga? Kas see peaks kajastuma ka t\u00f6\u00f6tingimustes ja tasus?<\/p>\n

Kui kallis on Eestile halva \u00f5petaja efekt?<\/p>\n

Eestis on oodata \u00fcsna tugevat demograafilist auku, mis teeb iga \u00fcksiku riigieksami ainetes n\u00f5rga \u00f5pilase saatuse Eesti jaoks mitmekordselt valusaks. Iga katkenud \u00f5pitee ja koolis heitunud noor on Eesti \u00fchiskonnale suur kaotus.<\/p>\n

“Kui kalliks l\u00e4heb Eestile \u00fcksainus \u00f5ppeaasta, mille klassit\u00e4is lapsi veedab halva \u00f5petaja k\u00e4e all ja kehvades \u00f5pitingimustes?”<\/p>\n

Iga haridustahte kaotanud inimene on Eestile valus (haridustahte termini t\u00f5i professor J\u00fcri Allik v\u00e4ga tabavalt v\u00e4lja just Eesti inimarengu aruandes, artiklis 1.1<\/a>.). Kui kalliks l\u00e4heb Eestile \u00fcksainus \u00f5ppeaasta, mille klassit\u00e4is lapsi veedab halva \u00f5petaja k\u00e4e all ja kehvades \u00f5pitingimustes? V\u00f5i kui kallis on Eestile see kui v\u00e4ga hea matemaatika v\u00f5i eesti keele \u00f5petaja koolist lahkub?<\/p>\n

Eesti inimarengu aruanne annab m\u00f5ned vastused. Taavi Tillmann, Mall Leinsalu ja Rainer Reile toovad inimarengu aruandes<\/a> v\u00e4lja, et k\u00f5rgharidus toob t\u00e4na Eestis ligikaudu 11 aastat pikema eluea kui p\u00f5hiharidus.<\/p>\n

K\u00f5rgem haridustase toob \u00fcldjuhul kaasa parema sissetuleku, suurema valikuvabaduse elukeskkonna ja eluviisi kujundamisel ning tervist toetavama elukorralduse. Seet\u00f5ttu on Eesti jaoks strateegiline eesm\u00e4rk, et inimesed j\u00f5uaksid haridusteel v\u00f5imalikult kaugele.<\/p>\n

Tiit Tammaru ja kolleegide artikkel<\/a> sedastab Tallinnas elavate vene noorte najal, et eestikeelses koolis \u00f5ppimine toob nendele noortele tulevikus igas aspektis edukama hakkamasaamise nii haridustee pikkuses, sissetulekutes kui ka elurajooni osas.<\/p>\n

Eesti keelele \u00fclemineku raames on meil kriitiliselt oluline, et \u00fcleminekukoolides oleks vaid parimad eesti keele \u00f5petajad, et see \u00fcleminek oleks edukas.<\/p>\n

Arenguseire Keskuse era\u00f5petajate raport<\/a> t\u00f5i valusa t\u00f5e, et vene pered kasutavad era\u00f5petajate abi kaks korda enam kui eesti pered ja eesk\u00e4tt eesti keele \u00f5ppimiseks. Samal ajal Eesti pered palkavad enim matemaatika era\u00f5petajaid.<\/p>\n

Seega on meil ainest t\u00f5sta eesti keele ja matemaatika\u00f5petajate t\u00f6\u00f6tasu konkurentsiv\u00f5imelisemaks ja tagada tervislikumad t\u00f6\u00f6tingimused, kuna nende \u00f5petajate vastutusel on laste edasine \u00f5ppimisv\u00f5imalus. Eestis on juba h\u00e4id n\u00e4iteid kohaliku omavalitsuse tasandil, kus erasektor v\u00f5i sponsorid on heade matemaatika\u00f5petajate tagamiseks lisarahastust toomas. V\u00f5iks palju julgemini ja laiendades ehk sedagi algatust lisaks matemaatikale ka eesti keele \u00f5petamise toetamiseks.<\/p>\n

Eesti hariduspoliitikal on siin tegelikult kaks v\u00f5imalikku teed. Kas muuta s\u00fcsteemi nii, et k\u00f5ik ained oleksid t\u00f5epoolest v\u00f5rdses rollis ja haridusastme l\u00f5petamine ei s\u00f5ltuks \u00fcksikutest eksamitest. V\u00f5i tunnistada, et riik on juba seadusega loonud ainete hierarhia ning v\u00f5tta sellest tulenev vastutus ning tagada, et just nende ainete \u00f5petajad oleksid h\u00e4sti toetatud, motiveeritud ja koolis p\u00fcsivad. Praegu p\u00fc\u00fcame teha m\u00f5lemat korraga ja \u00f6elda, et k\u00f5ik ained on v\u00f5rdsed, samal ajal kui seadus \u00fctleb midagi muud.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“\u00dchel p\u00e4ikselisel maip\u00e4eval arutati Obinitsas Setomaa toonase \u00fclemsootska valvsa silma all k\u00fcsimust, milline on Eesti hariduse tulevik. Suurte…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":138225,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[2597,26,27,37,33,35,11237,16545,34,36,31,32,406,21,49898,50923,4057,28,29,19,408,7660,4435,7149,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-138224","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-arenguseire-keskus","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eneli-kindsiko","tag-eraopetaja","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-haridus","tag-headlines","tag-inimarengu-aruanne","tag-inimarengu-aruanne-2026","tag-koolid","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-opetajad","tag-opilased","tag-pohikool","tag-pohikooli-ja-gumnaasiumiseadus","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116291131288154176","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/138224","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=138224"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/138224\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/138225"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=138224"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=138224"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=138224"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}