National Geographic, Time, Le Monde, Politico, New Yorker, Washington Post, New York Times on vaid m\u00f5ned n\u00e4ited sajatuhandeliste tiraa\u017eidega v\u00e4ljaannetest, mis juba \u00fcle k\u00fcmne aasta teevad koost\u00f6\u00f6d 43-aastase eesti illustraatori Eiko Ojalaga.<\/p>\n
Valguse ja varju kontrast, intensiivsed toonid ja minimalism \u2013 Ojala pildid n\u00e4evad v\u00e4lja, justkui oleksid need paberist v\u00e4lja l\u00f5igatud. Tegelikkuses valmivad kunstniku pildid Photoshopi programmi abil ning k\u00e4\u00e4ride ja paberiga pole neil midagi pistmist.<\/p>\n
“Ma tahtsin teha sellist stiili, mis j\u00e4taks mulje, nagu see oleks p\u00e4riselt tehtud. V\u00f5i v\u00e4hemalt sul oleks tunne, et kui sa seda arvutiekraanil n\u00e4ed, siis sa tahaksid katsuda. See v\u00f5iks olla nagu p\u00e4riselt tehtud,” selgitas ta.<\/p>\n
Briti illustraator, Ojala s\u00f5ber Tyan Chapman \u00fctles, et eestlase t\u00f6\u00f6d paistavad silma vaikusega.<\/p>\n
“Praegu on v\u00e4ga keeruline eristuda, eriti visuaalse sisu vallas. Me tarbime meediat hoopis teisiti kui 25 aasta eest. Ja konkurents on tohutu. Mulle n\u00e4ib, et just selles vaikuses k\u00f5lavad tema t\u00f6\u00f6d k\u00f5ige valjemini. Neile pole liiga palju vaja, neis on k\u00f5ik suurep\u00e4raselt tasakaalustatud,” kirjeldas ta.<\/p>\n
Ojala on joonistanud lapsest saati \u2013 algul paberil, hiljem arvuti abil. “Ma olin see, kes kasvas arvutitega \u00fcles. Kui esimesed arvutit tulid, siis mina olin valmis. Ma olin see generatsioon, kes oli kohe valmis kasutama ja kasutaski juba keskkooli ajal. Ja kuna mul need oskused olid juba olemas, siis mind v\u00f5eti reklaamiagentuuri t\u00f6\u00f6le ja sealt see pihta hakkas,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
P\u00e4rast keskkooli l\u00e4ks Ojala \u00fclikooli \u00f5ppima sisearhitektuuri ning asus peaaegu kohe ka t\u00f6\u00f6le reklaamiagentuuris Saatchi & Saatchi. 2000-ndate keskel pani Ojala pingelise agentuurit\u00f6\u00f6 pausile ning l\u00e4ks aastaks Austraaliasse ja Uus-Meremaale oma s\u00f5nul loovt\u00f6\u00f6st ja reklaamist paastuma. “Ma arvan, et minu illustratsioonistiil s\u00fcndiski seal. Ma hakkasin seda kuidagi intuitiivselt arendama.”<\/p>\n
Eesk\u00e4tt keskendus ta s\u00f5prade portreedele. Kui Ojala loovpuhkuselt naasis, kuuldi tema joonistustest ajakirjas Anne & Stiil.<\/p>\n
“Nad olid n\u00e4inud neid portreepilte, mis ma olin teinud ja siis nad m\u00f5tlesid, et proovime teha mingitest Eesti kuulsatest inimestest neid portreesid. Ja siis igas numbris ilmuski \u00fcks portree. Oli selline inimest tutvustav l\u00fchike kolumn,” meenutas ta.<\/p>\n
Sealt j\u00e4i Ojala silma ka Eesti Ekspressile. 2013. aastal palus n\u00e4dalaleht Ojalal kujundada v\u00e4ljaande Areeni lisa esilehe, teemaks suhtumine toitu. Kollane porgand inimese embuses avaldas v\u00e4lismaistele kirjastajatele sellist muljet, et Ojala postkast hakkas riburadapidi tellimustega t\u00e4ituma.<\/p>\n
“P\u00e4rast seda tulid tellimused Inglismaalt ja Ameerikast. Ma m\u00e4letan, esimene k\u00f5ige suurem tellimus oli oligi Victoria Alberti muuseum UK-st ja siis New York Times tuli USA-st kohe,” meenutas ta. “Aga see ei ole ka selline plahvatuslik, kui kui n\u00e4iteks New York Times esimest korda \u00fchendust v\u00f5tab, siis ta teeb seda \u00fcsna ettevaatlikult, j\u00e4tab puhvri, et v\u00f5ib-olla mul ei tule midagi v\u00e4lja sellest, lihtsalt proovi, v\u00f5ib-olla saab.”<\/p>\n
Kunstnik tunnistas, et New York Timesilt pakkumise saamine oli esialgu korralik ehmatus. Samas nentis ta, et Eesti tellijatega v\u00f5ib pinge kohati suuremaks kerkida.<\/p>\n
“\u00dcksk\u00f5ik, mis juhtub, nad on teisel pool ookeani, ma ei saa nendega kokku. Ma v\u00f5tan neid selles m\u00f5ttes nagu v\u00e4ljam\u00f5eldud tegelasi v\u00f5ib v\u00f5tta. Aga Eestis ma pean v\u00f5ib-olla mingi hetk m\u00f5ne inimesega f\u00fc\u00fcsiliselt kohtuma, kellele ma olen midagi teinud. V\u00f5ib-olla talle ei meeldi see t\u00f6\u00f6.”<\/p>\n
Ojala kolleeg, briti illustraator Ryan Chapman teab, kui raske on j\u00f5uda kirjastajate Ol\u00fcmposele. Chapman on teinud koost\u00f6\u00f6d paljude gigantidega Google’ist Legoni ja tema t\u00f6\u00f6d on tuntud ka Eestis. Chapmani loodud on n\u00e4iteks sotsiaaldemokraatliku erakonna roosilogo, samuti on ehtinud tema illustratsioonid pealinna busse ja reklaamtahvleid. S\u00f5prade t\u00f6\u00f6d on isegi veidi sarnased oma minimalismi, v\u00e4rvide s\u00fcgavuse ja m\u00f5tte edasiandmise lihtsuse poolest. Ojala loomingut m\u00e4rkas Chapman veel enne, kui ise k\u00fcmne aasta eest Eestisse kolis.<\/p>\n
“T\u00f6\u00f6tasin agentuuris, mil oli auhindade programm. Ta vist v\u00f5itis tollal \u00fche neist. M\u00e4letan, et n\u00e4gin nime: Eiko Ojala, Eesti. J\u00e4tsin selle meelde, sest mu elukaaslane on Eestist. Hakkasin tema t\u00f6\u00f6del silma peal hoidma. See v\u00f5is olla umbes aastatel 2012\u20132013. Kui ma paar aastat hiljem Eestisse kolisin, otsustasin temaga \u00fchendust v\u00f5tta, sest ta oli ainus illustraator, keda ma teadsin. Kirjutasin talle vist midagi maksude teemal,” meenutas ta.<\/p>\n
Maailmatasemel piltide tegemiseks ei ole Ojalal omaette stuudiot. Talle piisab paarist ruutmeetrist oma Tallinna korteris, visandim\u00e4rkmikust ja arvutist. Lisaks globaalse loetavusega ajakirjade kaantele on Ojala kujundanud ka presidendi kantselei p\u00fchadekaarte ja illustreerinud raamatuid, sealhulgas Jo Nesb\u00f8 krimiromaane.<\/p>\n
“Eiko on t\u00e4pselt selline, nagu te teda tema t\u00f6\u00f6de p\u00f5hjal ette kujutate. V\u00e4ga t\u00e4pne, sihikindel ja t\u00f5esti oivaline illustraator,” m\u00e4rkis Chapman.<\/p>\n
\u00dcks ta m\u00e4rgilisemaid t\u00f6id on illustratsioon USA ajakirja Time esikaanel 2021. aasta juunis. See oli p\u00fchendatud koroonakriisile.<\/p>\n
“See tegi mind oluliselt n\u00e4rvilisemaks. See Time’i kaas, mis oli tehtud koroonateemalise ajakirja jaoks, tegi mind selles m\u00f5ttes n\u00e4rviliseks, et nad tulid kindla ideega, mida nad tahavad. Ma v\u00f5tsin n\u00f5uks, et ma pakun ka oma ideed v\u00e4lja. Nad valisid \u00fche idee, mille ma lisaks pakkusin. Mul oli selle \u00fcle v\u00e4ga hea meel. L\u00f5puks Time’i kunstiline juht tunnistas, et see on see, mis neile sobib palju paremini. P\u00e4rast seda hakkas v\u00e4ga hea suhe selle kunstilise juhiga,” meenutas ta.<\/p>\n
Enam kui miljonilise tiraa\u017eiga Time’ile on Ojala teinud veel t\u00f6id. \u00dcks neist pidi eelmise aasta l\u00f5pus ehtima tehisintellektile p\u00fchendatud numbri esikaant, kuid et Time p\u00fchendab aasta viimase numbri alati aasta inimesele ja mullu anti see tiitel tehisintellekti loojale, tehti esikaas ringi.\u00a0Kuigi tehisintellekti teema tungib ka illustraatorite maailma, siis Ojala hinnangul see esialgu veel kunstnikelt t\u00f6\u00f6d \u00e4ra ei v\u00f5ta.<\/p>\n
“Loomulikult paneb see mind natukene muretsema, sest juurde on tulnud t\u00e4iesti eraldi liik, mingisugune t\u00f6\u00f6riist, mis teeb visuaalset pilti. Aga see on selles m\u00f5ttes paratamatu. Kui maalikunsti k\u00f5rvale tuli foto, siis ka k\u00f5ik muutus,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
Kahtlane, kas tehisintellektil Ojala unikaalset k\u00e4ekirja kopeerida \u00f5nnestub. 20 aasta eest, oma loomingulise tee algul, katsetas mees mitmete stiilidega, aga n\u00fc\u00fcdseks on ta kindlaks j\u00e4\u00e4nud \u00fchele, talle ainuomasele stiilile.<\/p>\n
“Kuna ma p\u00fc\u00fcan teha oma t\u00f6\u00f6d v\u00f5imalikult rahvusvaheliselt, siis ma pigem hoian selle stiili h\u00e4sti kitsa. Mul on mingi h\u00e4sti kindel ni\u0161\u0161, mida ma teen, stiil on h\u00e4sti fikseeritud ja \u00e4ratuntav. See on n\u00e4iteks eelis, sest kui ma teen Eestisse t\u00f6id, siis ma tihtilugu \u00fctlen palju t\u00f6id \u00e4ra. Mitte sellep\u00e4rast, et ma neid ei tahaks teha, aga ma ei taha, et minu illustratsioonid k\u00fclvaks raamaturiiulid v\u00f5i poes pakendid \u00fcle. Ma \u00fcritan hoida v\u00f5imalikult madalat profiili, et see stiil elaks kauem ja oleks selles m\u00f5ttes viljakam.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"National Geographic, Time, Le Monde, Politico, New Yorker, Washington Post, New York Times on vaid m\u00f5ned n\u00e4ited sajatuhandeliste…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":138256,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,62656,173,34,36,140],"class_list":["post-138255","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eiko-ojala","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-meelelahutus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116291414534942196","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/138255","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=138255"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/138255\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/138256"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=138255"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=138255"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=138255"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}