Tallinna linnahalli tulevik on taas p\u00e4evakorda kerkinud, kuid maja s\u00e4ilitamise k\u00f5rval on teine k\u00fcsimus, mis saab hoones asuvas Enn P\u00f5ldroosi loodud gobel\u00e4\u00e4neesriidest “Inimeste elu”.<\/p>\n
Muinsuskaitseameti kunstip\u00e4randi n\u00f5unik J\u00fcri-Martin Lepp \u00fctles ERR-ile, et Enn P\u00f5ldroosi piltvaipeesriie on linnahalli s\u00fcda.<\/p>\n
“Teos on unikaalne nii enda m\u00f5\u00f5tmetelt kui ka materjalilt. Teose m\u00f5\u00f5dud on 48×10 meetrit, mis teeb sellest vaieldamatult suurima tekstiilikunsti\u00a0n\u00e4itel\u00a0Eestis.\u00a0Seega on piltvaip\u00a0\u00fchtlasi\u00a0v\u00e4ga oluline ajalooline tunnism\u00e4rk\u00a0nii\u00a0meie\u00a0tekstiilikunsti, kujutava\u00a0kunsti\u00a0kui ka interj\u00f6\u00f6rikujunduse\u00a0ajaloos,”\u00a0lisas\u00a0Lepp.<\/p>\n
Konserveerimis- ja digiteerimiskeskuse Kanut konserveerimisvaldkonna juht Janika Turu r\u00e4\u00e4kis, et gobel\u00e4\u00e4ni p\u00e4rast on nii konserveerimiskeskus kui muinsuskamet alates 2019. aastast muret tundnud. Toona selgus, et sealsed hoiutingimused on kehvapoolsed ning muutuvad aasta-aastalt halvemaks.<\/p>\n
“Oleme otsinud erinevaid v\u00f5imalusi, inimesi, eestvedajaid, raha. Esiteks, et seda ka teaduslikult uurida. Kuna see gobel\u00e4\u00e4n on Eesti k\u00f5ige suurem tekstiil, ka autor on meie silmapaistev kunstnik Enn P\u00f5ldroos, siis see v\u00e4\u00e4rib nii tekstiili konserveerimise seisukohast kui ka kunstiajaloolisest seisukohast teaduslikumat uurimist ja hoolikat l\u00e4henemist,” s\u00f5nas Turu.<\/p>\n
Enne restaureerimise algust on tarvis palju eelt\u00f6\u00f6d teha.<\/p>\n
“K\u00f5ik pakendamis- ja demonteerimiss\u00fcsteemid, t\u00f6\u00f6de lubade taotlused, kokkulepped edasiseks hoiustamiseks \u2013 selliseid eelt\u00f6id on seal v\u00e4ga palju, p\u00e4ris kohapeale j\u00f5uame arvatavasti juuni alguseks,” lisas Turu.<\/p>\n
2019. aastal valminud ekspertiisi kohaselt on linnahallis gobel\u00e4\u00e4ni pikaajaliseks s\u00e4ilitamiseks ebasobivad tingimused. Paksude seinte t\u00f5ttu ei ole hoones \u00f5nneks j\u00e4rske sisekliima muutusi, kuid sooja on seal 10-12 kraadi.<\/p>\n
“Ka niiskus on seal ruumis h\u00e4sti k\u00f5rge, hallitus v\u00f5ib iga hetk kasvama hakata, kuna seal on h\u00e4sti palju tolmu vaiba peale aja jooksul ladestunud, seda pole kunagi varem puhastatud,” kirjeldas Turu.<\/p>\n
Niiskuse ja oma raskuse t\u00f5ttu on gobel\u00e4\u00e4n vajunud allapoole ja \u00f5mblustest l\u00f5dvenenud, tekkinud on venimised. Lisaks on m\u00f5ned mehaanilised kahjustused, kus l\u00f5ngad on katkenud. Ka linnahalli tingimused halvenevad aja jooksul ja seet\u00f5ttu tuleb konservaatori s\u00f5nul kiiresti tegutseda ja vaip parematesse tingimustesse viia.<\/p>\n
“K\u00f5ige suurem probleem on ikkagi hallitusoht ja suur tolm, mis on tema peale ladestunud. Saame seal h\u00e4sti teadlikult proovida erinevaid puhastusmeetodeid, mis on meile ka konserveerimise teadusliku l\u00e4henemise v\u00f5imalus. Saame proovida erinevaid desinfitseerimismeetodeid ja monitoorida edaspidi vaipa, et kuidas desinfitseerimine on sellele m\u00f5junud,” r\u00e4\u00e4kis Turu.<\/p>\n
Gobel\u00e4\u00e4ni ei ole praeguseks aastaid eksponeeritud, sest mehhanism, millega lavale eesriiet ette t\u00f5mmatakse, on katki. K\u00fcll aga saab selle teisaldamise ajaks manuaalselt ette t\u00f5mmata, puhastada ja kuivatada. Oluline etapp on Turu s\u00f5nul ka digiteerimine, mis v\u00f5imaldab gobel\u00e4\u00e4ni digitaalselt eksponeerida.<\/p>\n
Ehkki varem on k\u00f5lanud arvamusi, et nii suure vaiba v\u00e4ljapanekuks ei olegi peale linnahalli \u00fchtki sobivat kohta, kinnitas konserveerimisjuht, et v\u00f5imalusi siiski leidub. N\u00e4iteks on Tallinna linnamuuseum valmis seda oma tulevases avahoidlas eksponeerima, kuid suuri saale on veelgi. K\u00f5ige \u00f5igem koht gobel\u00e4\u00e4nile on Turu hinnangul siiski Tallinna linnahall.<\/p>\n
“Meie pooldame linnahalli renoveerimise plaani v\u00f5i v\u00f5imaliku mingis mahus s\u00e4ilitamise plaani, siis saaks sinna ka lavaeesriide. Saaks seda taaseksponeerida seal, kus on tema kodu,” nentis Turu.<\/p>\n
Kultuuriministeerium plaanib renoveerimist rahastada<\/p>\n
Raha renoveerimiseks peaks tulema nii kultuuriministeerumilt kui ka Tallinna linnavalitsuselt, kes gobel\u00e4\u00e4ni kordategemise oma teisip\u00e4eval vastu v\u00f5etud tegevusprogrammi pani.<\/p>\n
Kultuuriministeerium on gobel\u00e4\u00e4ni\u00a0teadusliku uurimise ja sellega seonduva\u00a0restaureerimise projekti ette valmistanud juba m\u00f6\u00f6dunud aastast.<\/p>\n
Ka on kultuuriministeerium l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi\u00a0eest vedanud\u00a0ja valmis t\u00f6id toetama\u00a057\u00a0000 euroga. Toetus j\u00f5uab ministeeriumi kinnitusel vaba\u00f5humuuseumi\u00a0Kanutini\u00a0nii pea, kui Tallinna linnaga seotud\u00a0korralduslikud k\u00fcsimused on selgunud.<\/p>\n
“Linnahalli hoone seisukorra t\u00f5ttu on villane\u00a0tekstiil\u00a0v\u00e4ga halvas seisus\u00a0ning on ajakriitiline esimesel v\u00f5imalusel teadusuuringutega alustada gobel\u00e4\u00e4ni seisukorra fikseerimiseks\u00a0ja selle j\u00e4rel\u00a0restaureerimist\u00f6\u00f6de teadusp\u00f5hiseks kavandamiseks ja elluviimiseks.\u00a0Projekti on kaasatud nii Eesti kui\u00a0ka\u00a0v\u00e4lisriigi eksperte,” \u00fctles kultuuriministeeriumi\u00a0teadusn\u00f5unik\u00a0Viivian\u00a0J\u00f5emets. \u00a0<\/p>\n
Tallinna abilinnapea Monika Haukan\u00f5mme kinnitusel m\u00f5istab linngi teose erakordset t\u00e4hendust ja neil on selge plaan, kuidas aarde edasist kahjustumist v\u00e4ltida.<\/p>\n
“Linnahalli suursugune eesriie on Eesti kultuurip\u00e4randi haruldane osa \u2013 tegu on ju \u00fche maailma suurima gobel\u00e4\u00e4nvaibaga,” s\u00f5nas Haukan\u00f5mm.<\/p>\n
Tallinna linnamuuseum on tema s\u00f5nul n\u00f5uetekohase hoidla juba ette valmistanud ja seal on arvestatud gobel\u00e4\u00e4ni s\u00e4ilitamiseks vajalike eritingimustega.<\/p>\n
Linna n\u00e4gemuses leiab gobel\u00e4\u00e4n p\u00e4rast p\u00f5hjalikku taastamist koha uues Tallinna avatud kogude hoones, et tuua haruldane teos v\u00e4hemalt osaliselt taas inimeste ette.<\/p>\n
“Soovime, et see p\u00e4rand s\u00e4iliks tulevastele p\u00f5lvedele parimas v\u00f5imalikus keskkonnas, ning just selleks panustabki Tallinn rahaliselt nii vaiba s\u00e4ilimisse kui ka selle ajaloo populariseerimisse,” lisas Haukan\u00f5mm.<\/p>\n
Teosest luuakse digitaalne koopia<\/p>\n
Janika Turu \u00fctles, et tekstiilikonserveerimise vaates kestab gobel\u00e4\u00e4ni uurimine pikka aega ning \u00fcks kunstiakadeemia tudeng plaanib sellel teemal oma magistrit\u00f6\u00f6 teha.<\/p>\n
“Me saame uurida k\u00f5iki villakiudusid, kuidas seda on kootud, mismoodi on l\u00f5ngad v\u00e4rvitud omal ajal, kuidas ARS-i kombinaadi naisterahvad seda kudusid, k\u00f5ik see arhiiviuuring ja ajalooline taust, pluss ka see, kuidas nii suuri objekte konserveerida, kas selline p\u00e4\u00e4stekonserveerimine ongi ainus lahendus, kas n\u00e4iteks m\u00e4rgt\u00f6\u00f6tlused on v\u00e4listatud nii suurte objektide puhul ja ja nii edasi,” loetles Turu eesootavat t\u00f6\u00f6d.<\/p>\n
Turu nimetas seda Eesti tekstiilikonserveerimise valdkonnale ainulaadseks v\u00f5imaluseks kohapeal niisugust kogemust saada.<\/p>\n
Linnahalli lava on suur ja k\u00fcmne meetri k\u00f5rgune gobel\u00e4\u00e4n koosneb 14 paanist. Need saab Turu s\u00f5nul omavahel lahti harutada ning paanide kaupa kohapeal lava peal digiteerida ja puhastada, parandada, nummerdada ja kuivatada. Seej\u00e4rel paanid pakendatakse.<\/p>\n
“Digiteerimine on praegu natuke eksperimentaalne, meil on plaan A ja plaan B. Digiteerime nii palju kui v\u00f5imalik kohapeal, aga selleks et koostada digikoopia, on vaja v\u00e4ga kontrollitud valgustingimusi. Selleks digiteerime siin 54 v\u00f5ttest koosnevana, mis p\u00e4rast digitaalselt kokku \u00f5mmeldakse. Teema suure digitaalse rekonstruktsiooni digitaalsest vaibast,” r\u00e4\u00e4kis Turu.<\/p>\n
Siis viiakse vaip linnamuuseumi hoidlasse, kus seda s\u00e4ilitatakse ja j\u00e4lgitakse ning seej\u00e4rel saab Turu s\u00f5nul edasi m\u00f5elda, kuidas ja kus gobel\u00e4\u00e4ni eksponeerida.<\/p>\n
Projekti\u00a0rahastab\u00a0kultuuriministeerium\u00a0ja selle viib ellu Eesti Vaba\u00f5humuuseumi Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskus Kanut koost\u00f6\u00f6s Tallinna linnamuuseumi,\u00a0Archaeovison\u00a0O\u00dc ja Eesti Rahva Muuseumiga.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tallinna linnahalli tulevik on taas p\u00e4evakorda kerkinud, kuid maja s\u00e4ilitamise k\u00f5rval on teine k\u00fcsimus, mis saab hoones asuvas…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":138421,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[194,26,27,37,33,35,24150,34,36,31,32,62799,62800,21,62801,190,28,29,7827,2009,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-138420","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-arhitektuur","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-enn-poldroos","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-gobelaan","tag-gobelaaneesriie","tag-headlines","tag-konserveerimis-ja-digiteerimiskeskus-kanut","tag-kunst","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-linnahall","tag-muuseum","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116293510267476908","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/138420","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=138420"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/138420\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/138421"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=138420"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=138420"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=138420"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}