![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3173852hd133t24.jpg\"\/)
Saade “Ps\u00fchho” Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\nEesti vabariigi 100. s\u00fcnnip\u00e4evaks ilmutas Pamela Maran koguteose, millesse koondas saja viletsust ja rasket elu n\u00e4inud vanaema eluloo. Paar aastat hiljem j\u00f5udis j\u00e4rg ka vanaisadeni. V\u00f5rreldes enam kui 50 aasta tagust elu t\u00e4nap\u00e4evaga, t\u00f5desid nii vanaemad kui ka vanaisad kirjanikule, et praegu elavad inimesed ikkagi v\u00e4ga h\u00e4sti.<\/p>\n
“Kuigi pensionid on nii kasinad, leidub nendel vanaemadel ja vanaisadel ikka mingi pisku oma lastele ja lastelastele anda, kellel on kindlasti rohkem kui neil endal. Aga see s\u00fcdame suurus, mis on tulnud sellest ajast, kust nemad on tulnud, see paneb kuidagi teistmoodi suhtuma nii rahasse kui ka sellesse aega, kus me elame,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
Maran t\u00f5des, et tal j\u00e4i raamatuid kirjutades tunne, et meil on vaja ellu raskuseid selleks, et hakkaksime v\u00e4\u00e4rtustama mitte ainult h\u00e4id asju, aga ka v\u00e4ga v\u00e4ikeseid detaile, mille eest me ei m\u00e4rka t\u00e4nulikud olla enne, kui oleme kogenud raskuseid.<\/p>\n
“Ilmselt paradoks ongi selles, et me harjume iga p\u00e4ev \u00e4ra mingite uute mugavustega. mida elu meile annab. Ja siis on h\u00e4sti lihtne vaigistada ka seda muret, et tegelikult saab alati olla ka hullem. M\u00f5nede vanaemade ja vanaisade poolt visati \u00f5hku, mida ma ei pannud kirja, et oleks vaja \u00fcht korralikku s\u00f5da, et me hakkaksime v\u00e4\u00e4rtustama seda aega, milles me elame. Sest nemad olid selle \u00fcle elanud. Nemad teadsid, mida see t\u00e4hendab, kui sa elad \u00fcle s\u00f5ja ja elad rahu ajal.”<\/p>\n
Ps\u00fchhiaater Andres Lehtmets: inimesel peab olema hetki, kus ta saab iseendale midagi lubada <\/p>\n
Tartu \u00dclikooli kliinikumi ps\u00fchhiaatriakliiniku juht Andres Lehtmets n\u00e4eb vaesust vaimse tervise ja s\u00f5ltuvusprobleeme soodustava p\u00f5hjusena, ehkki m\u00f6\u00f6nis, et varanduslik seis vaimse tervise muresid ei m\u00e4\u00e4ra. K\u00f5ige n\u00f5rgemad meie \u00fchiskonnas vajavad siiski enamat, arvab Lehtmets.<\/p>\n
“Vaimse tervise teemadega on leitud, et see on selline vastastikune seos. Vaesus kipub ikkagi p\u00f5hjustama rohkem muret ja \u00e4ngi. Ja teistpidi inimesed, kellel on t\u00f5sisem vaimse tervise probleem, nende seas on vaesust olulisel m\u00e4\u00e4ral rohkem kui teiste seas,” s\u00f5nas ta, kuid r\u00f5hutas, et kindlasti ei ole ainult raha v\u00e4ljap\u00e4\u00e4s t\u00f5sisematest vaimse tervise probleemidest.<\/p>\n
Saade “Ps\u00fchho” Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
Lehtmetsa s\u00f5nul on probleem, kui vaesus hakkab inimese igap\u00e4evaelu\u00a0tugevalt h\u00e4irima. “Kui sa ikkagi kogu aja pead m\u00f5tlema selle peale, kuidas toime tulla, see on probleem. Inimesel peab olema ka seda hetke, kus sa saad midagi nautida v\u00f5i iseendale lubada,” lausus ta.<\/p>\n
“Probleem on tavaliselt inimestega, kellel on t\u00f5sisem vaimse tervise probleem ja kes selle t\u00f5ttu ei saa asjadega h\u00e4sti hakkama ja kes vajaksid pigem mitte isegi nii palju n\u00f5ustamist, aga kohati p\u00e4ris reaalset tuge. \u00dchtepidi on v\u00e4ga \u00f5ige, kui inimene \u00fctleb, et ma ikkagi p\u00fc\u00fcan hakkama saada, mulle on t\u00f6\u00f6l k\u00e4imine oluline ja ma ei taha kuidagi j\u00e4\u00e4da osalise t\u00f6\u00f6v\u00f5imega, aga teistpidi see \u00f5ige hetke tabamine, kus see tegelikult tasuks v\u00f5tta kas v\u00f5i m\u00f5neks asjaks, see on oluline.”<\/p>\n
Kohtut\u00e4itur Risto Sepp: v\u00f5lgnikud tunnevad, et nad on nurka surutud <\/p>\n
Vastutustundega v\u00f5ivad h\u00e4das olla k\u00f5ik, teab juba pea veerand sajandit pealinnas kohtut\u00e4ituri ametit pidanud Risto Sepp. Juhtumite arv ei ole kasvanud, k\u00fcll aga juhtumite keerukus ja raskus.<\/p>\n
“Loomulikult on inimene, kes on kitsikuses, ise ka vastutav selle eest, et ta on sinna j\u00f5udnud, ta peab ise leidma need lahendused, aga v\u00f5ib-olla j\u00f5uka eelis on selles, et tal on vahendid ja ta pigem leiab v\u00f5imalusi, kuidas v\u00f5la maksmisest k\u00f5rvale hoiduda. Tal on alati see teadmine, et kui ikka v\u00e4ga t\u00e4baraks olukord l\u00e4heb, siis ma l\u00f5puks maksan selle \u00e4ra. Aga vaesel ei ole kuskilt raha v\u00f5tta,” t\u00f5i Sepp v\u00e4lja.<\/p>\n
Kohtut\u00e4ituri s\u00f5nul tekib inimestel, kes raskustesse on sattunud, lisaks h\u00e4bile ka tunne, et nad on j\u00f5udnud v\u00e4ljap\u00e4\u00e4smatusse olukorda. “Et oled justkui nurka surutud loom, kellel ei ole ei vasakule ega paremale p\u00f6\u00f6rata enam, sest ta ei tea enam, kuidas seda olukorda lahendada.”<\/p>\n
Muuhulgas aitab t\u00e4iturit tema t\u00f6\u00f6s assistent, kelle ettevalmistus lubab ennetada v\u00f5lgnike suitsidiaalsust. Ta nentis, et inimesi, kes on helistanud ja \u00f6elnud, et nad ei oska puntrasse kogunud v\u00f5lan\u00f5udeid lahendada ja on m\u00f5elnud suitsiidseid m\u00f5tteid, on aja jooksul ette tulnud.<\/p>\n
“On olemas neid, kes r\u00e4\u00e4givad h\u00e4\u00e4lekamalt sellest, aga ma arvan, et sellest h\u00e4bitundest, millest enne r\u00e4\u00e4kisime, v\u00e4ga paljud j\u00e4tavad selle suitsiidse m\u00f5tte v\u00f5i sinnapoole kalduvuse enda teada. Need ei j\u00f5ua kohtut\u00e4iturite lauale.”<\/p>\n
V\u00f5lgnike suitsiidseid m\u00f5tteid v\u00f5tavad kohtut\u00e4iturid t\u00f5siselt. “Me kutsume ta kohtut\u00e4ituri vastuv\u00f5tule. Eesm\u00e4rk on pigem proovida lahendada see olukord, mis on tinginud tal sellise v\u00e4ljenduse, et ma kavatsen enda eluga midagi teha v\u00f5i ma olen juba teinud mingisuguseid katseid. Siis ma proovin leida lahenduse selles v\u00f5la tasumise olukorras, kui see leevendust pakub. T\u00e4iturina ma saan aru, et ma ei ole meditsiinilise haridusega t\u00f6\u00f6taja, vaid mul on juriidiline haridus, see on kellegi teise p\u00e4rusmaa, aga kui see ajutiselt leevendab seda olukorda inimese jaoks, siis ma seal abi ka proovin pakkuda.”<\/p>\n
Kadi Jaanisoo-Kuld: inimeste eneseusuga on kehvad lood<\/p>\n
Vaimse tervise teemadega tegelenud ajakirjanik Kadi Jaanisoo-Kuld aitab Tallinnas ja J\u00e4rvamaal inimesi ka loovterapeudina. Oma t\u00f6\u00f6s vaesuse n\u00e4gemine tekitab Jaanisoo-Kullas viha ja v\u00e4simust, nentis ta. “Seda on nii palju.”<\/p>\n
Seda, et vaesuses v\u00f5ib olla ka v\u00f5lu, v\u00f5ib tema s\u00f5nutsi vaid j\u00f5ukam inimene \u00f6elda. “Aga kui sa t\u00f6\u00f6tad v\u00f5i tegutsed mingis vallas, kus sa n\u00e4ed inimest selle teemaga, miks ta siia j\u00f5udis, siis ma \u00fctleks, et puudus on ikka v\u00e4ga-v\u00e4ga k\u00f5rgel kohal,” t\u00f5des ta.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3173918h0de0t24.jpg\"\/)
Saade “Ps\u00fchho” Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
Inimeste eneseusuga on kehvad lood ning vanemate elumuster kipub v\u00e4ga kergelt lastele kanduma, t\u00f5deb Jaanisoo-Kuld.<\/p>\n
“Mulle tundub, et iseenda v\u00e4\u00e4rtustamise teema on ka h\u00e4sti oluline selles loos. See, kui v\u00e4he inimesed endast peavad. \u00dcsna paljud, kellega mina t\u00f6\u00f6s kokku puutun. See on v\u00e4ga kurb. Mul on tunne, kui sa niimoodi iseendast m\u00f5tled, v\u00f5ib-olla on sinu vanemad sinust niimoodi m\u00f5elnud, v\u00f5ib-olla sina m\u00f5tled oma lastest nii, iseendast. See k\u00f5ik on mingi ring ja sa ei saa sealt v\u00e4lja.”<\/p>\n
Kunstiteadlane, kultuuriloolane, luuletaja ja imagoloog Linnar Priim\u00e4gi ei n\u00e4e vaestel s\u00fc\u00fcd maailmas, mis aina enam \u00f5ilistab raha. Vaesus on ja j\u00e4\u00e4b ja iga riigi kohus on oma vaestega toime tulla, arvab Priim\u00e4gi.<\/p>\n
Linnar Priim\u00e4gi: inimesed h\u00e4benevad oma vaesust ja m\u00f5ni h\u00e4beneb ka oma rikkust<\/p>\n
“Kas vaesust maailma just nii v\u00e4ga vaja on. Ta tekib ise. See on \u00fcks loomulik protsess. Ma hakkasin m\u00f5tlema, et loomade hulgas ei ole rikkaid ja vaeseid, aga inimeste hulgas miskip\u00e4rast on. Rikkused tekivad nagu ise. Koonduvad kellegi k\u00e4tte ja selle vastu ei saa mitte midagi ette v\u00f5tta. Imetulusv\u00e4\u00e4rne oli n\u00e4iteks B\u00fctsantsi riik, kus riigi rahandust planeerides arvestati vaeste olemasolu. Meil v\u00f5eti n\u00fc\u00fcd vastu riigieelarve. Ma vaatan sinna \u2013 ei ole \u00fcldse arvestatud, et riigis on olemas ka vaesed ja nad mitte kuhugi ei kao! Nad j\u00e4\u00e4vad ju alles. Nendega tuleb midagi teha,” m\u00f5tiskleb Priim\u00e4gi.<\/p>\n
Kunstiteadlase s\u00f5nul on delikaatne see, mida inimesed h\u00e4benevad. Inimesed h\u00e4benevad oma vaesust ja m\u00f5ni h\u00e4beneb ka oma rikkust. Vaene inimene oskab alati \u00f6elda, et tema on vaene. Vaesusel on mingisugune piir \u2013 ps\u00fchholoogiline ja ka arvutuslik piir. Aga rikas inimene ei oska \u00f6elda, kas tema on k\u00fcllalt rikas: kas ma juba olen rikas v\u00f5i ei ole? Tema tahab aina seda rikkust juurde saada, unustades \u00e4ra, et juudi vanas\u00f5na \u00fctleb, et surilinal ei ole taskuid,” muheleb Priim\u00e4gi.<\/p>\n
Priim\u00e4gi leiab, et alati on asi v\u00f5rdluses ja neid, kellega ennast v\u00f5rrelda, leiab alati. \u00d5nneliku elu valem olevat see, et m\u00f5tled kui palju on minust vaesemaid: kui minust vaesemate hulk on suurem kui minust rikkamate hulk, siis ma olen \u00f5nnelik. Kui minust tervemate inimeste hulk on v\u00e4iksem kui minust haigemate inimeste hulk, siis ma olen \u00f5nnelik.”<\/p>\n
Kadi “Aga eks iga\u00fchel on mingi piirini enda vastutus. Ainult oodata ju ei saa.”<\/p>\n
Valdur Mikita: t\u00e4nap\u00e4eval on inimene on kannatusega \u00fcksinda j\u00e4\u00e4nud<\/p>\n
Rikkast naabrimehest hullemini m\u00f5jub tajutud eba\u00f5iglus, leiab kirjanik, bioloog ja semiootik Valdur Mikita, kes usub, et m\u00f5nda on meil sellegi probleemi puhul \u00f5ppida aegade tagant.<\/p>\n
“Tundub, et maailm areneb selles suunas, et mida rohkem neid asju meie \u00fcmber on, seda kiiremini k\u00e4ib sisemine dialoog, millest on hirmus raske vabaks saada. Ma arvan, et inimene pole evolutsiooniliselt nii kaugele arenenud, et ta selle vaenlasega hakkama saaks. Alati on paremas seisus need inimesed, kellel on mingi kirg. Kirg on v\u00e4ga t\u00e4htis asi. Kui sa kirglikult midagi teed, siis sa tegelikult ei m\u00f5tle, millest sul puudus on. Aga mingil p\u00f5hjusel on see elu n\u00f5ndaviisi l\u00e4inud, et seda kirge j\u00e4\u00e4b v\u00e4hemaks ja k\u00f5ike seda, et inimene saaks p\u00f5geneda, pakutakse v\u00e4ljastpoolt, see ei tule enam inimese seest. Ma pigem usun seda, et vaesus, puudus v\u00f5i kitsikus ei m\u00f5ju inimesele nii r\u00e4ngalt kui see, et ta vaatab, kas naabril l\u00e4heb paremini v\u00f5i natukene halvemini. Ja vaat kui naabril l\u00e4heb paremini, siis see on ikka v\u00e4ga suur pauk.”<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3173942h4b69t24.jpg\"\/)
Saade “Ps\u00fchho” Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
Tark inimene hakkab Mikita s\u00f5nul m\u00f5tlema, et hea k\u00fcll, naabril l\u00e4heb paremini, ma elan selle \u00fcle, aga mingil hetkel hakkab inimene m\u00f5tlema, et k\u00fcsimus ei ole mitte selles, et ta elab kitsikuses v\u00f5i tal on millestki puudus, vaid pigem selles, et ta tunneb, et see on eba\u00f5iglane. “Eba\u00f5iglusega hakkama saada enda sees on palju keerulisem kui kitsikuse v\u00f5i vaesusega. Ja kui \u00fchiskond muutub inimeste jaoks j\u00e4rjest eba\u00f5iglasemaks, v\u00e4hemalt nad tunnevad, et midagi l\u00e4heb valesti, ja kui see tunne kohtub vaesusega, see on k\u00fcllaltki plahvatusohtlik kokteil,” toob Mikita v\u00e4lja.<\/p>\n
Kaks-kolm p\u00f5lvkonda tagasi elasid inimesed oluliselt suuremas puuduses kui meie praegu, ja midagi oli neil siiski teistmoodi, tundub, et sisemine kannatus, nendib Mikita. “Kui kusagilt v\u00e4ljaspoolt enam midagi v\u00f5tta ei olnud, siis nad p\u00f6\u00f6rasid pilgu sissepoole, see kannatus oli justkui l\u00f5putu, aga nad ikka v\u00f5tsid sealt.”<\/p>\n
“Mind on v\u00e4ga puudutanud ajaloolaste m\u00f5te, et veel paarsada aastat tagasi m\u00f6\u00f6dus keskmise Eesti inimese, eriti naise elu ruumis, mille suurus oli umbes 3×4 kilomeetrit, see oli nende elamise ruum. Sealt tekkisid k\u00f5ik need imelised loitsud, p\u00e4rimused, regilaulud ja k\u00f5ik see, mida me praegu naudime ja nimetame kultuuriks. Selle vaesuse ja viletsuse oleme unustanud,” nendib Mikita.<\/p>\n
Ajalukku vaadates on Mikitale meelde j\u00e4\u00e4nud fakt, et maailmas on elanud aegade jooksul kokku umbes 117 miljardit inimest. “Neist enamiku elu on olnud ikka t\u00e4ielik p\u00f5rgu. Kuna ajaloo kirjutavad v\u00f5itjad, siis tundub meile, et seal on olnud ka kuningaid, j\u00f5ukaid ja on olnud ilusaid asju, aga tegelikult on see inimese elu olnud ikkagi v\u00e4ga vilets,” s\u00f5nab Mikita. “Aga vot t\u00e4nap\u00e4eval seda enam ei ole. Inimesed on j\u00e4\u00e4nud \u00fcksi oma kannatusega. See on midagi, millega inimene tegelikult hakkama ei saa.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti vabariigi 100. s\u00fcnnip\u00e4evaks ilmutas Pamela Maran koguteose, millesse koondas saja viletsust ja rasket elu n\u00e4inud vanaema eluloo.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":138533,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[91],"tags":[240,37,33,35,173,34,36,62844,241,62843,140,61480,32151,15929,14065],"class_list":["post-138532","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-kuulsused","tag-celebrities","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-kadi-jaanisoo-kuld","tag-kuulsused","tag-linnar-priimagi","tag-meelelahutus","tag-pamela-maran","tag-psuhho","tag-vaesus","tag-valdur-mikita"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116294466008829623","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/138532","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=138532"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/138532\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/138533"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=138532"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=138532"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=138532"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}