Viimastel n\u00e4dalatel on vestlustes ikka ja j\u00e4lle tulnud \u00fcles L\u00e4his-Idas toimuva taustal kiirelt kerkinud nafta ja gaasi hinnad, mis j\u00f5udnud juba otsapidi tarbijanigi. Kui nafta hind barreli kohta on kerkinud ligi 100 dollari kanti1, siis gaasi hind, mis on pikalt 30 \u20ac\/MWh juures k\u00f5ikunud, liikunud 60 \u20ac\/MWh juurde2.<\/p>\n
V\u00f5rreldes 2022. aastal alanud t\u00e4iemahulise Venemaa agressiooniga on h\u00fcpe gaasi hinnas seni olnud v\u00e4iksem. Gaasi TTF hind kauples toona tuntavalt \u00fcle 100 \u20ac\/MWh ja tippajal isegi \u00fcle 300 \u20ac\/MWh.<\/p>\n
L\u00e4\u00e4neriikide majanduse ja tarbija toimetuleku haavatavus k\u00fctusehindadest ei ole aga uus teadmine. Ka haavatavast tarneahelatest Hormuzi v\u00e4inas v\u00f5i Suessi kanalis oleme juba ammu teadlikud. Negatiivseks pakkumis\u0161okiks k\u00fctuseturul saab valmistuda vaid \u00fchel viisil, me peame v\u00e4hendama oma s\u00f5ltuvust fossiilsetest k\u00fctustest. Eesk\u00e4tt t\u00e4hendab see fossiilsetele k\u00fctustele alternatiivide leidmist.<\/p>\n
Eestil on head v\u00f5imalused oma majanduse s\u00e4ilen\u00f5tkemaks kujundamisel, taastuvgaaside tootmisele panustamine on l\u00e4hiaastate peamiseks t\u00f6\u00f6suunaks, millest tuleb kinni haarata. Taastuvgaasid ehk nii kodumaine biometaan kui ka vesinik ning tulevikus ehk viimaste derivaatide tootmine aitab tagada energiajulgeoleku, loob m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset lisandv\u00e4\u00e4rtust ja panustab loodushoidu.<\/p>\n
\u00d5pime tuleviku nimel minevikust<\/p>\n
On oluline m\u00f5ista, et taastuvenergia kasutuselev\u00f5tt ei ole \u00fcksnes oluline kliimaeesm\u00e4rkide t\u00e4itmiseks, vaid energiajulgeoleku ja majandusliku s\u00f5ltumatuse alustala. Negatiivne pakkumis\u0161okk k\u00fctuste hindade kallinemisel m\u00f5jutab tuntavalt riikide makromajanduslikku k\u00e4ek\u00e4iku3.<\/p>\n
Isegi kui s\u00fcndmuse risk ei pruugi realiseeruda, on geopoliitiliselt ajendatud negatiivse \u0161oki t\u00f5en\u00e4osuse suurenemisel arvestav m\u00f5ju k\u00fctuseturule ja makromajandusele.4 Asja kurbloolisem osa on, et l\u00e4\u00e4neriikide s\u00f5ltuvus fossiilk\u00fctustest seab autokraatlikud juhid olukorda, kus nad saavad otsest kasu p\u00f5hjustatud konfliktiga kaasnenud gaasi ja nafta hindade h\u00fcppelisest t\u00f5usust. Energiahindade t\u00f5us on piisav, et kompenseerida s\u00f5jaga kaasnevaid kahjusid.<\/p>\n
Paradoksaalselt t\u00e4hendabki see seda, et fossiilk\u00fctustest s\u00f5ltuvus viib s\u00f5japidamise subsideerimiseni vastu l\u00e4\u00e4neriikide tahtmist. Ka Venemaa v\u00f5idab praegu gaasi ja nafta hinnat\u00f5usust ja USA k\u00e4igust sanktsioone leevendada. L\u00e4his-Idas toimuva tulemusel on riigid, mis ei j\u00e4lgi l\u00e4\u00e4neriikide sanktsioonipoliitikat juba asunud oma energian\u00e4lja leevendamiseks rohkem Venemaa poole vaatama.<\/p>\n
Ei saa m\u00f6\u00f6da vaadata asjaolust, et s\u00f5ltuvus fossiilk\u00fctustest on juba kord Euroopale k\u00e4tte maksnud, 2022. aastal Venemaa agressiooni j\u00e4rgselt. Rumal oleks samasse \u00e4mbrisse uuesti astuda, sidudes oma tarned riikidega, mille \u00fchiskondlik korraldus ja v\u00e4\u00e4rtused ei kattu meie omadega.<\/p>\n
Eestis ei leidu maagaasi, millega \u00f5nnestuks katta meie aastane gaasitarbimine, mis aastal 2025 ulatus 3,4 TWh5. Gaasi vajame nii soojus- ja koostootmisjaamades k\u00fclmadel perioodidel tiputarbimise katmiseks soojusenergia tootmisel, t\u00f6\u00f6stuses tootmishoonete k\u00fctteks kui ka tootmisprotsessides, mis vajavad k\u00f5rget temperatuuri, majapidamistes ja transpordisektoris. Ajas on gaasitarbimise trend olnud k\u00fcll langev eesk\u00e4tt soojus- ja koostootmises v\u00e4henenud n\u00f5udluse t\u00f5ttu, kuid ka tulevikus vajab Eesti j\u00e4tkuvalt arvestatavas koguses gaasi.<\/p>\n
V\u00f5imalikke kasutusvaldkondi jagub<\/p>\n
Eestis tegutseb kaheksa biometaanijaama, neli t\u00f6\u00f6stuslikku biogaasijaama, neli pr\u00fcgilagaasi ja neli reoveepuhastusjaama, mis biogaasi toodavad. Biometaan, mis on oma olemuselt puhastatud, k\u00f5rgema metaani sisaldusega biogaas, on v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rne k\u00fctus maagaasile, leides kasutust v\u00f5rgugaasina ja ka transpordis.<\/p>\n
Eestis toodeti 2025. aastal ligi 0,3 TWh biometaani ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel valmivate kolme uue biometaanijaama valmimisel Tahulas, Halingas ja Viiratsil kahekordistame oma toodangu l\u00e4hiaastatel6.<\/p>\n
P\u00f5llumajanduslike k\u00f5rvaltoodete ressursist toodetud biometaani tootmispotentsiaali maht Eestis on ligi 0,8 TWh. Rohtse biomassi kasutamisel oleks potentsiaal koguni 1,5 TWh7. Kui rohtne biomass leiab kasutust aktiivselt Kesk-Euroopas, siis Eestis takistab toorme kasutuselv\u00f5ttu suurem investeeringuvajadus ja toorme hajutatus. K\u00f5rgem maagaasi hind v\u00e4hendab aga seda vahet.<\/p>\n
Biometaan tervikuna leiab kasutust maanteetranspordi sektoris, sest k\u00fctusetarnijad, n\u00e4iteks Alexela, Olerex, Neste jne, peavad t\u00e4itma biokohustuse n\u00f5uet, mis oma sisult t\u00e4hendab, et teatud osa ringlusse antud k\u00fctusest peab olema taastuv. Kohustust on t\u00e4idetud valdavalt biok\u00fctuste ja biometaaniga. Selline s\u00fcsteem on loonud Eesti biometaani tootjatele hea v\u00f5imaluse oma toodangu pealt teenida. 2025. aastal kaubeldi biometaani statistikaga 18,8 miljoni euro ulatuses ja kauplemismahud on iga aasta kasvanud8.<\/p>\n
Biometaan kasutamise tulevik on selginemisel, sest Eesti transpordisektoris n\u00f5udlus biometaani j\u00e4rele on ajas v\u00e4iksem kui pakkumine. Suuremate linnade \u00fchistransport on tervikuna juba kodumaisel biometaanil ja t\u00e4nane biokohustuse n\u00f5ue ei t\u00f5uka piisavalt biometaani selle t\u00e4itmiseks kasutama.<\/p>\n
V\u00f5imalike tulevikuliste kasutusvaldkondadena paistabki biometaanile maagaasi asendamine gaasiv\u00f5rgus, meretranspordis ja elektri tootmisel gaasijaamades biogaasina. Meretranspordi sektoris puudub veel selgus, milline saab olema tulevikus peamine kasutatav k\u00fctus, kuid tervitatav on, et ka Tallink on viinud juba Tallinna-Helsinki laevad suuresti biometaanile9.<\/p>\n
2026. aastal avas KIK taotlusvooru ka kauaoodatud biometaani sisestuspunkti rajamiseks, mis peaks t\u00e4iendavalt aitama kaasa \u00fclekandev\u00f5rgus taastuvgaaside osakaalu suurenemisele10 ja seel\u00e4bi l\u00e4bi gaasiv\u00f5rgu tarbitava gaasi rohelisemaks muutmiseks.<\/p>\n