{"id":138712,"date":"2026-03-26T12:53:09","date_gmt":"2026-03-26T12:53:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/138712\/"},"modified":"2026-03-26T12:53:09","modified_gmt":"2026-03-26T12:53:09","slug":"arvustus-ave-maria-on-nauditav-aga-kinni-moodunud-aastakumnete-mudas-film","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/138712\/","title":{"rendered":"Arvustus. “Ave Maria” on nauditav, aga kinni m\u00f6\u00f6dunud aastak\u00fcmnete mudas | Film"},"content":{"rendered":"

Keegi m\u00e4letab eelmisel aastak\u00fcmnel esilinastunud filmi “Marslane”? Peaosas Matt Damon, re\u017eiitoolis Ridley Scott ja kirjanik Andy Weiri originaalmaterjal \u2013 raske oleks midagi valesti teha. Ja ega nad ei teinudki. “Marslane” oli suur hitt nii kinokassa kui ka kriitikute jaoks. Mees, kes j\u00e4\u00e4b \u00fcksi Marsile kinni ja peab seal kas piiritute liivad\u00fc\u00fcnide sees ujuma \u00f5ppima v\u00f5i uppuma. Selge, otsekohene lugu ja kaalul on kosmiliselt (heh) palju.<\/p>\n

11 aastat hiljem on Andy Weiri kaasaegse n\u00e4oga looming taas kinolinale j\u00f5udnud. “Ave Maria” on adaptatsioon Weiri samanimelisest raamatust, mis r\u00e4\u00e4gib teadlasest nimega Ryland Grace (Ryan Gosling), kes \u00e4rkab \u00fcles metallkolakast kosmoselaevas keset l\u00f5putult venivat t\u00fchja kosmost. Olles Maast liiga kaugel, et olemasolevate vahenditega koju tagasi j\u00f5uda, ei j\u00e4\u00e4 Grace’il muud \u00fcle, kui oma olukorrast maksimum pigistada ja v\u00e4lja uurida, mis see on, mis v\u00e4idetavalt 30 aasta p\u00e4rast planeet Maal globaalse katastroofi p\u00f5hjustab.<\/p>\n

Pealtn\u00e4ha on tegemist \u00f5nnestunud teosega \u2013 lugu on siiras, emotsionaalne ja toonilt “Marslasest” tuttava huumorinoodiga. Samuti on tuttav filmi vorm: \u00fcksik teadlane kosmoses. Re\u017eiss\u00f6\u00f6rideks on seekord Phil Lord ja Christopher Miller, kes tunduvad justkui rusikas silmaauku oma minevikukogemuse p\u00f5hjal, mille hulka kuuluvad nii menukate “Spider-Verse” filmide stsenaariumid kui ka lavastuskogemus kom\u00f6\u00f6diatel nagu “21” ja “22 Jump Street” ja “The Lego Movie”. Viimase puhul on tegemist isegi p\u00e4ris hea eeldusega \u2013 siiras lastefilm tugevalt koomilise tooniga, mis hoomab endas tegelikult armsalt siirast s\u00f5numit. “Ave Maria” on \u00fcpris samasse auku.<\/p>\n

Viimase 20 aasta jooksul on kosmoseulmekate populaarsus \u00fcpris k\u00f5rgel p\u00fcsinud. Filmid nagu “Interstellar”, “Gravity”, “Ad Astra”, “Arrival”, “Passengers” jpt; tekitavad koheselt k\u00fcsimuse, et kas sellel uuel kosmosefilmil siis midagi p\u00e4riselt uut pakkuda ka on?<\/p>\n

Vastus on… kahetine. Kuigi “Ave Maria” pakub kohati imetlusv\u00e4\u00e4rset visuaalset spektaaklit operaator Greig Fraseri k\u00e4e all, siis v\u00e4rskusenoote tal napib. Ryan Gosling on k\u00fcll v\u00e4ga sarmikas ja oskuslik n\u00e4itleja, aga minunimelise vaataja jaoks kujuneb aina rohkem Goslinguga v\u00e4lja Tom-Cruise-efekt \u2013 ma n\u00e4en ekraanile vaadates aina v\u00e4hem tegelast ja aina rohkem Ryan Goslingut. Vast on see isiklik perspektiivialane mure, aga ehk keegi samastub.<\/p>\n

“Ave Maria” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Filmi sarnasused “Marslasega” ei ole teps mitte \u00fcllatavad. Andy Weiri proosa on algusest peale olnud omamoodi moodne. Hoolimata eksistentsiaalsetest teemadest suudab “Ave Maria” rahuldavalt s\u00e4ilitada oma kerglaselt naljaka ja tehnoloogia\u017eargoonist l\u00e4bi imbunud andyweiriliku tooni. K\u00f5ige rohkem s\u00e4rab “Ave Marias” l\u00e4bi tema siirus ja s\u00f5bralikkus nii vaataja kui ka tegelaste suhtes.<\/p>\n

K\u00f5ik teemad, mida “Ave Maria” k\u00e4sitleb, ei ole kindlasti ulmemaastikul uued, aga \u00f5nneks ta ka k\u00f5igele, mis varem juba leierdatud on, pidama ei j\u00e4\u00e4. Filmi algne p\u00fcstitus ei ole liigselt erinev 2016. aasta filmist “Passengers”, kus mees inimesi t\u00e4is laeval \u00fcksi vigases unekapslis h\u00fcperunest \u00e4rkab. K\u00fcll tundub \u00fchel hetkel, et “Ave Maria” v\u00f5tab v\u00f5ib-olla hoopis “Arrivali” suunda minna, aga siis hoopis v\u00f5tab kursi “Interstellarile”. L\u00f5puks leiab ta ikkagi \u00f5nneks omaenda laine ka \u00fcles \u2013 aga kahjuks ei hoia seda piisavalt kaua, et midagi t\u00f5eliselt v\u00e4rsket varrukast v\u00e4lja t\u00f5mmata.<\/p>\n

Sealt ilmneb minu jaoks ka filmi suurim ora \u2013 Andy Weiri materjal v\u00f5ib see t\u00f5esti olla, aga tonaalsuselt on ilmselgelt \u00fcles krutitud huumorit ja maha keeratud Weirile omast spekulatiivset ulmeteadusteksti. Ekraanil lavastatud kom\u00f6\u00f6dia j\u00e4\u00e4b samuti vormilt tuttavaks ja seeditavalt pehmeks, mis ei ole muidugi patt, aga m\u00f5ni \u00fcllatus n\u00f5nda tuttavas tervikus oleks ju tore. Olen k\u00fcll Andy Weiri loomingust lugenud vaid “Marslast” ja novelli “Muna”, seega “Ave Maria” t\u00fcvitekstiga tuttav ei ole, kuid juba “Marslase” puhul ilmnes filmiadaptsiooniga sarnane paralleel \u2013 lugu oli iseenesest p\u00f5hiliselt k\u00f5ik ekraanil, kuid muudatused peitsidki end salakavalalt teostuses ja tunnetuses.<\/p>\n

\u00dchine tegur? Occami habemenoa alla j\u00e4\u00e4b seekord stsenarist Drew Goddard, kelle sulg t\u00f5i ilmale nii “Marslase” kui ka “Ave Maria” adapteeritud stsenaariumid. Jah, taoline vorminihe on m\u00f5nes m\u00f5ttes v\u00e4ltimatu osa filmi adapteerimisest \u2013 kuid Andy Weiri lood leidsid ju oma massilise publiku just tema unikaalselt teaduse-teadliku meele ja huumorisoone s\u00fcmbioosi t\u00f5ttu. Miks ei v\u00f5iks samat publikut leida kinost? Lihtsam vastus on, et tegemist ongi stsenaristi enda n\u00e4gemusega ja nii ongi. Raskemalt neelatavam vastus on ilmselt, et tegemist on blockbuster’i tasemel Hollywoodi filmiga ja paratamatult kukub alati produtsentide kaela kohustus maksimeerida piletitulu. V\u00f5ime oletada, et sellest ka siis toonimuutus. Laiem publik, rohkem k\u00f5lisevat. Vastu ei saa ka vaielda. Halleluuja. Aitab kah, l\u00e4hme edasi.<\/p>\n

“Ave Maria” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

On ainult paslik heita ka p\u00e4riselt pilk sellele, mida film oma meeeessssaageee’iga \u00f6elda \u00fcritab. Mis ta point on, noh. Raske on lasta endast m\u00f6\u00f6da minna kliimamuutuse analoogil-metafooril. Suur loodusj\u00f5udude kokkum\u00e4ng ja -langevus, mis inimkonda ohustab? K\u00f5lab lausa argiselt.<\/p>\n

Pannes irooniatilgad hetkeks pudelisse tagasi \u2013 kui “Interstellar” r\u00e4\u00e4gib mehest, kes leiab universumi \u00fc\u00fcratu raskuse all \u00fcles armastuse k\u00f5ike\u00fclendava j\u00f5u, siis “Ave Maria” r\u00e4\u00e4gib mehest, kes peab esmalt kosmoseavarusi n\u00e4gema, et see armastus \u00fcldse \u00fcles leida \u2013 pean siiralt tunnistama, emotsionaalselt sitaks laetud ja suursugune teesip\u00fcstitus. Meeldib, like and subscribe!<\/p>\n

Ja filmi s\u00f5numil ei olegi otseselt midagi viga, aga ta eksistentsiaalsuse ja emotsionaalse s\u00fcgavuse teravad servad saavad filmi rohkem-kui-seeditavate visuaalide, muusika, ja naljadega l\u00f5puks lihtsalt n\u00fcriks lihvitud.<\/p>\n

Filmi \u00fcmber tekitati ka turunduses toredat k\u00f5mu \u2013 nenditi avalikkuse ees fakti, et film on tehtud ilma \u00fchegi sinise-rohelise ekraanita, kosmoselaev on p\u00e4riselt f\u00fc\u00fcsiliselt ehitatud ja praktilised efektid sellega ei piirdu. Loogiline turundus, filmifanattidele kahtlemata meeltm\u00f6\u00f6da ja ajab ila tilkuma. Minu jaoks t\u00e4hendab taoline l\u00e4henemine pigem vastupidist \u2013 kartust filmi tegeliku sisu osas.<\/p>\n

Kui su filmi juures on k\u00f5ige muljetavaldavam selle tehniline teostus, siis kannab see v\u00e4\u00e4rtust ainult mingi teatud piirini. Tehniline teostus on k\u00fcll see skelett, mis tervet filmi \u00fclal hoiab, aga \u00e4rgem unustagem lugu ennast \u2013 poleks lugu, poleks skeletil midagi kanda. Kontidest v\u00f5ib ju head puljongit saada, aga tahaks loota, et kontidelt kukkuv liha on siis samav\u00e4\u00e4rne, kui mitte parem.<\/p>\n

“Ave Maria” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Isegi filmi omaette teosena v\u00f5ttes, viivad adaptsioonidega k\u00f5ik teed paraku tagasi algmaterjalini. Seda l\u00f5iku kirjutades olen juba endale augu p\u00e4he r\u00e4\u00e4kinud, et v\u00f5tan “Ave Maria” raamatu ette ja puren ta l\u00e4bi, et saaks teadvusele mingitki hingerahu anda. Ent k\u00f5ikide t\u00e4helepanekute ja j\u00e4relduste keskel on v\u00f5imatu mitte tunda seda, et idee “Ave Maria” filmiadaptsioonist pakatas potentsiaalist \u2013 nii tehniliselt kui ka looliselt; kuid adaptsiooniprotsessi loomulik kulg v\u00f5ttis sellelt k\u00e4ekirjalt selle sama nohikliku julguse, mis teeb Andy Weiri loomingu oman\u00e4oliselt v\u00f5luvaks. J\u00e4\u00e4b mulje, nagu see lugu oleks raamat-ekraan t\u00f5lkes kaotanud selle, millest ta l\u00f5ppude l\u00f5puks ise jutustab.<\/p>\n

Ja \u00e4rge saage minust valesti aru, ma tegelikult siiralt nautisin selle filmi vaatamist.<\/p>\n

Ja see ongi mu probleem.<\/p>\n

“Ave Maria” ei paku ka harvemale kinosk\u00e4ijale midagi suures osas uut. Visuaalselt, temaatiliselt ja tunnetuslikult kukub ta v\u00e4lja analoogsena mitmele teisele 2010-2020 eelnimetatud kosmosefilmile. Ja m\u00f5jub ka sarnaselt. Vahet pole, mis liha sellesse suppi panna, ta maitseb ikka nagu see vana hea Hollywoodi megastuudio lurr. Ja ongi t\u00e4itsa hea. N\u00e4eb alati enam-v\u00e4hem sama v\u00e4lja ka, ainult pakend on uus. Ja siis me s\u00f6\u00f6me, seedime, situme; m\u00f6\u00f6da l\u00e4heb k\u00fcmme aastat ja me ei m\u00e4rkagi, et me s\u00f6\u00f6me ikka veel seda sama suppi igaks toidukorraks.<\/p>\n

Aga piletid ikka m\u00fc\u00fcvad.<\/p>\n

Kinokassa tiksub.<\/p>\n

Ja mis k\u00f5ige t\u00e4htsam?<\/p>\n

Publik on rahul.<\/p>\n

Ja rahulolu on innovatsiooni vaikne surm.<\/p>\n

“Ave Maria” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

“Ave Maria” on nagu vana koolikaaslane, kellega kunagi kunagi p\u00e4ris l\u00e4bi ei k\u00e4inud, see-eest m\u00f5lemad tundusite \u00fcksteisele s\u00fcmpaatsed, \u00fctlesite koridoris tere ja v\u00e4rki. N\u00fc\u00fcd aeg-ajalt trehvate t\u00e4naval, r\u00e4\u00e4gite kolm minutit (sh mainite ka \u00e4ra, et peaks m\u00f5ni p\u00e4ev kokku saama) ja l\u00e4hete oma teed. Sellised\u2026 turvatuttavad. Tore n\u00e4ha, tore minna.<\/p>\n

Otseselt ei ole sel midagi h\u00e4da, tegemist on p\u00e4deva ja nauditava kinoteosega, kuid ta tundub kahjuks kinni olevat m\u00f6\u00f6dunud aastak\u00fcmnete tunnetuse-mudas \u2013 21. sajand muutub kiiremini, kui me sellega oskame toime tulla. Kunst v\u00f5iks seda peegeldada. “Ave Maria” viskab \u00f5hku nii m\u00f5negi emotsionaalse ja eksistentsiaalse kaaluga noatera, kuid otsustab p\u00f5hifookuse liigutada emotsioonidele, mis on turvaliselt seeditavad. Kahtlemata on see film, millega publikut kinno tuua. Tulevik n\u00e4itab, kas ka selline, millega publik sinna j\u00e4\u00e4b.<\/p>\n

Ma olen “Ave Mariaga” n\u00f5us. Oleme julged. Leiame endale kellegi, kelle jaoks julge olla. Ja \u00e4rme unusta hetki, kui on vaja seda teha enda jaoks. Kunagi ei tea, kui k\u00f5igest viis protsenti julgust on t\u00e4pselt see, mis lahutab hinge hiilgusest.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Keegi m\u00e4letab eelmisel aastak\u00fcmnel esilinastunud filmi “Marslane”? Peaosas Matt Damon, re\u017eiitoolis Ridley Scott ja kirjanik Andy Weiri originaalmaterjal…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":138713,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[62973,62974,37,33,35,173,34,36,62972,140,62975,62971],"class_list":["post-138712","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-andy-weir","tag-ave-maria","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-marslane","tag-meelelahutus","tag-project-hail-mary","tag-ryan-gosling"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116295578925535918","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/138712","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=138712"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/138712\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/138713"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=138712"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=138712"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=138712"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}