M\u00f5ne aasta eest Eestisse j\u00f5udnud tugevatoimeliste s\u00fcnteetiliste opioidide laialdane levik kolmekordistas uimastite \u00fcledoosidest p\u00f5hjustatud surmasid. Kuigi tasahilju on hakanud narkosurmade arv v\u00e4henema, teeb eksperte murelikuks uute ja veelgi kangemate ainete j\u00f5udmine Eestisse.<\/p>\n
Kui aastatel 2018-2021 suri aastas \u00fcledoosi t\u00f5ttu 30 kuni 40 inimest, siis viimasel paaril aastal on neid olnud sadakond. Veel kuu aega tagasi olid tervise arengu instituudi teadur Katri Abel Ollo lootusrikas, et \u00e4kki t\u00e4navu j\u00e4\u00e4b \u00fcledoosidest p\u00f5hjustatud surmade arv alla saja, aga n\u00fc\u00fcd on olukord muutunud.<\/p>\n
Augusti l\u00f5pu seisuga on Eestis \u00fcledoosi surnud 57 inimest.<\/p>\n
“Uued nitaseenid on tulemas ja lisaks nitaseenidele on teised tugevatoimelised opioidid, mida me juba olema s\u00fcstaldest leidnud. See on ts\u00fckloglorfiin ja spiroklorfiin, mis on t\u00f5esti kolm-neli korda kangemad s\u00fcnteetilised opiodid kui n\u00e4iteks fentan\u00fc\u00fcl,” lausus Ollo.<\/p>\n
Uute ainete erip\u00e4ra on ka see, et nende m\u00f5ju on l\u00fchiaegsem ja kui seni piisas \u00fchest doosist seitsmeks tunniks, siis n\u00fc\u00fcd tuleb s\u00fcstida iga paari tunni taga. Ka ei ole \u00fcledoosi korral abi narkomaanidele ja nende l\u00e4hedastele jagatavast nalksoonist.<\/p>\n
“Siin ongi \u00fcks v\u00e4ga suur aga, miks me oleme saatnud riiklikul tasandil hoiatusi v\u00e4lja, on see, et pahatihti me Eestis n\u00e4eme kohtuekspertiisi anal\u00fc\u00fcsile tuginedes, et seal on see veterinaarravimid, nagu n\u00e4iteks ks\u00fclasiin ja metodoniin, mis on veterinaarias uinutid, lihasl\u00f5dvestid loomadele. Naloksoon aitab k\u00fcll s\u00fcnteetilise opioid puhul, aga ta ei aita mitteopisodsete lisaainete puhul ja kahjuks inimene j\u00e4\u00e4b teadvusetusse seisundisse,” r\u00e4\u00e4kis Ollo.<\/p>\n
Politsei s\u00f5nul on nitaseenide osakaal v\u00e4henemas, samas on aina rohkem liikvel alfa PVP, mida tuntakse ka zombinarkootikumi nime all. \u00dcledooside p\u00f5hjuseks on sageli mitme aine koos tarvitamine ning nitaseenid ja alfa PVP on \u00fched p\u00f5hilised surmap\u00f5hjustajad. Sel n\u00e4dalal avastatud uue nitaseeni t\u00f5ttu saatis politsei v\u00e4lja ohuteavituse.<\/p>\n
“Fentan\u00fc\u00fcl tuli omal ajal asendusainena heroiinile, kui heroiin ei olnud enam k\u00e4ttesaadav 2000-ndate aastate alguses. Sisuliselt sama protsess oli ka paar aastat tagasi, kui ilmus uus aine, mis oli eelnevast kordades kangem. Keegi ei oska seda doseerida ja \u00f5iget doosi otsitakse katse ja eksituse meetodil. Mingit kasutusjuhendit sellega ei kaasnenud,” r\u00e4\u00e4kis P\u00f5hja prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juht\u00a0Artur Kamnerov.<\/p>\n
Kui fenat\u00fc\u00fcl v\u00f5is olla 10 v\u00f5i 100 korda kangem kui heroiin, siis nitaseenid omakorda on paar v\u00f5i paark\u00fcmmend korda kangemad kui fentan\u00fc\u00fcl.<\/p>\n
Teaduri s\u00f5nul on olukord Euroopa narkoturul praegu muutumas, sest 1. juulist keelustati Hiinas nitaseenid ja nende l\u00e4hteained. See v\u00f5ib ka olla \u00fcheks p\u00f5hjuseks, miks m\u00f5ni Eestis seni laialt kasutatud nitaseen on enam praktiliselt ei levi.<\/p>\n
“See kahjuks on nii, et \u00fcks l\u00e4heb ja teine tuleb ja me peame ainult lootma, et uus ei ole hullem, aga me oleme n\u00e4inud, et uued on hullemad,” lausus Ollo.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"M\u00f5ne aasta eest Eestisse j\u00f5udnud tugevatoimeliste s\u00fcnteetiliste opioidide laialdane levik kolmekordistas uimastite \u00fcledoosidest p\u00f5hjustatud surmasid. Kuigi tasahilju on…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1392,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,1605,21,1608,28,29,19,1607,25,23,24,22,1606,20,30],"class_list":{"0":"post-1391","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-fentanuul-narko-sustal","18":"tag-headlines","19":"tag-katri-abel-ollo","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-news","23":"tag-nitaseenid","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uledoos","29":"tag-uudised","30":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1391","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1391"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1391\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1392"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1391"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1391"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1391"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}