![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3079821hb069t24.jpg\"\/)
Mullu novembris valmis lennujaama trammiliinidele paralleeltee, et seal saaks k\u00e4ia rohkem liine. Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\nMilline on teie hinnangul Tallinnas parim viis, kuidas peaks pealinlane igap\u00e4evaselt punktist A punkti B, n\u00e4iteks kodust t\u00f6\u00f6le liikuma?<\/p>\n
(Isamaa ja Keskerakonna) koalitsioonilepinguga on kokku lepitud, ja see ongi \u00e4\u00e4rmiselt oluline, et erinevaid liiklejaid ja liikumisviise omavahel ei vastandata. Et inimestel peab j\u00e4\u00e4ma vabadus otsustada. Ja seega on oluline, et me arendaks \u00fchistransporti selliselt, et see pakuks inimesele t\u00f5siseltv\u00f5etavat alternatiivi, et tal tekiks endal huvi, soov kaasaegset \u00fchistransporti kasutada ja m\u00f5elda sellele, et kas ma igap\u00e4evaselt pean oma isikliku s\u00f5iduautoga minema v\u00f5i mitte.<\/p>\n
Head \u00fcmberistumise v\u00f5imalused on kindlasti teema, millega tuleb igap\u00e4evaselt tegelda. Meil on 25 v\u00f5i enam aastat r\u00e4\u00e4gitud sellisest murekohast nagu Kristiine liikluss\u00f5lm. T\u00e4na on Kristiine s\u00f5lme k\u00fcsimus kenasti laual, t\u00f6\u00f6tatakse ka kontseptsiooni v\u00e4lja, et 2029. aastaks oleksid \u00fcmberistumised koondatud kokku ja inimestel oleks mugav.<\/p>\n
Peame vaatama ka \u00fchistranspordi kiirust. Isikliku s\u00f5iduautoga on t\u00e4na sisuliselt kaks korda kiirem liigelda. Bussiveerem on \u00fchenduskiirusega kuskil 22 kilomeetrit tunnis, see on koos peatumistega. Trammiliiklus on isegi aeglasem, 16 kilomeetrit tunnis. Me peame vaatama, kuhu juurde rajada \u00fchistranspordiradasid, kuhu on vaja prioriteedis\u00fcsteeme, mingid liikluskorralduse muudatused, kus on vaja peatuse asukoht \u00fcmber vaadata.<\/p>\n
Millal Kristiine liikluss\u00f5lme hakatakse \u00fcmber ehitama?.<\/p>\n
Sellega on nii, et praegu t\u00f6\u00f6tatakse kontseptsiooni v\u00e4lja ja projekteerimisleping tuleb s\u00f5lmida t\u00e4navu juulis. Ja ehitusprojekt peab 2027 valmis olema ja ehitusleping on veebruaris 2028 ning peale seda on \u00a0ehitust\u00f6\u00f6de valmimise aeg 17 kuud. Seal on kaasatud ka Euroopa Liidu vahendeid kliimaministeeriumiga koost\u00f6\u00f6s.<\/p>\n
On teisi projekte, mis on samamoodi kliimaministeeriumiga koost\u00f6\u00f6s \u2013 Pelguranna tramm, Tehnika t\u00e4nava rattatee, mis tuleb Tehnika t\u00e4nava ja raudteetammi vahelisele alale. P\u00e4rnu maantee rattatee, Vabaduse v\u00e4ljakust kuni P\u00e4rnu maantee viaduktini.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4gime r\u00f6\u00f6bastranspordist. Aastaid tagasi, kui t\u00f6\u00f6tasite veel Harju maavalitsuses ja Harjumaa Omavalitsuste Liidus, olite suur r\u00f6\u00f6bastranspordi f\u00e4nn.<\/p>\n
Olen siiamaani.<\/p>\n
Toona olid suurteks teemadeks Tallinna ringraudtee, Tallinna-Helsingi p\u00fcsi\u00fchendus ja arutati t\u00f5siselt, et Tallinnast peaksid minema trammiliinid l\u00e4hivaldade keskustesse: J\u00fcrisse, Tabasallu, Viimsisse, Maardusse. Aga n\u00fc\u00fcd, kui olete praeguse koalitsiooni transpordi abilinnapea, on r\u00f6\u00f6bastransport justkui p\u00f5lu alla sattunud.<\/p>\n
Ei, kindlasti r\u00f6\u00f6bastransport p\u00f5lu alla sattunud ei ole. Ma olin toona ka Tallinna-Harjumaa kergr\u00f6\u00f6bastranspordi teostatavusanal\u00fc\u00fcsi juures ja eks ajas tuleb teadmisi juurde. Kui me r\u00f6\u00f6bastransporti kavandame, siis selle kilomeetri maksumus on suurusj\u00e4rgus 25 miljonit eurot. Me peame pakkuma siis ka \u00fchenduskiiruse kasvu. Aga kui me kavandame r\u00f6\u00f6bastranspordi \u00fchte koridori muu liiklusvooga, siis see 25-miljonise kilomeetrihinnaga r\u00f6\u00f6bastransport seisab koos \u00fclej\u00e4\u00e4nud liikluse ja s\u00f5iduautodega. Sellisel juhul ei ole m\u00f5istlik sellist investeeringut teha.<\/p>\n
R\u00f6\u00f6bastranspordil peab tekkima eeliskoridor, peab tekkima suurem \u00fchenduskiirus, et iga valgusfoor, iga v\u00e4ike takistus ei oleks \u00fchenduskiirust p\u00e4rssiv. Kui kiirust ei ole, siis ei ole ka konkurentsieelist.<\/p>\n
N\u00e4iteks Pelguranna trammi uus trass on endises k\u00f5rgepingeliinikoridoris, seal on hea vaba liikumine olemas, ei ole \u00fclej\u00e4\u00e4nud liiklusvooga koos. T\u00e4na on lahendus Kolde puiesteeni, kas seal on tulevikus midagi enamat, seda n\u00e4itab aeg.<\/p>\n
Aga kui ka r\u00f6\u00f6bastransporti edasi arendada muudes suundades, siis on ju r\u00e4\u00e4gitud Tondilt J\u00e4rveni trammiliini pikendamisest. On r\u00e4\u00e4gitud sellest, ka teatud eskiise tehtud, kus Kadrioru liin peaks j\u00f5udma edasi Lasnam\u00e4ele. Lasnam\u00e4e on rahvaarvult Tartust suurem ja meil ei ole seal r\u00f6\u00f6bastranspordi\u00fchendust. Need on kohad, kus tuleb esmaj\u00e4rjekorras nii-\u00f6elda madalad \u00f5unad \u00e4ra noppida. Mitte et me paneme trammi Liivalaia t\u00e4navale ja siis m\u00f5tleme, et me soovime ta viia Suur-Ameerika t\u00e4navale, kus on kolm s\u00f5idurada ja me paneksime trammi muu liiklusega kokku.<\/p>\n
Kuu-poolteist tagasi kirjutasin kergmetroo teemal, olen ka varem selles meeskonnas olnud, kus neid m\u00f5tteid on arutatud. Kui me tahame kesklinnas saavutada r\u00f6\u00f6bastranspordile suuremat kiirust, siis sellisel juhul tekib reaalne vajadus, et me peame laskuma maapinnast allapoole \u2013 me oleme siis piltlikult \u00f6eldes Liivalaia t\u00e4nava all, Suur-Ameerika t\u00e4nava all, teatud l\u00f5ikudes on see paratamatu. V\u00f5i kui me r\u00e4\u00e4gime Gonsiori t\u00e4navast, siis samamoodi tuleb minna t\u00e4navaruumi alla.<\/p>\n
N\u00e4iteks Liivalaia t\u00e4nava puhul, \u00fcksk\u00f5ik kuidas selle projekteerimisega edasi minnakse, \u00fctlesin ma, et kommunikatsioonid tuleb v\u00f5imalusel kavandada t\u00e4nava \u00e4\u00e4rtesse, et need ei j\u00e4\u00e4ks tulevikus ette, kui r\u00f6\u00f6bastransporti sinna viia.<\/p>\n
Euroopas on linnasid, mis on oluliselt v\u00e4iksemad kui Tallinn, kus on r\u00f6\u00f6bastranspordi\u00fchendused viidud teise tasandile. Siis me saame pakkuda \u00fchenduskiirust \u00a040+ kilomeetrit tunnis koos peatumistega.<\/p>\n
Nii et trammiliini, mis l\u00e4heks Liivalaiast Suur-Ameerikasse ja siis Kristiinesse ja tulevikus sealt edasi n\u00e4iteks Mustam\u00e4ele, pole maha maetud.<\/p>\n
Kindlasti ei ole \u2013 kas see liin on siis Liivalaias v\u00f5i l\u00e4heb kesklinnas Endla t\u00e4nava suunalt l\u00e4bi, \u00fchendades Ida- ja L\u00e4\u00e4ne-Tallinna l\u00e4bi kesklinna. See tuleb t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus v\u00e4lja selgitada ja selle poole pealt on hea meel, et Tallinna uus \u00fcldplaneering on kohe algatamisele j\u00f5udmas. T\u00e4nane Tallinna \u00fcldplaneering on ju aastast 2001.<\/p>\n
Uues \u00fcldplaneeringus tuleb kokku leppida p\u00f5him\u00f5tted, kuidas Tallinna liikuvus on seotud naaberomavalitsustega \u2013 kas v\u00f5i Tallinna ringraudtee, mis on riigi eriplaneeringuna algatatud, v\u00f5i Tallinna v\u00e4ike ringtee. Need \u00fchendused on t\u00e4htis \u00e4ra m\u00e4\u00e4ratleda, sest vastasel juhul need trassid ehitatakse t\u00e4is, kui me vaatame n\u00e4iteks Rae valla p\u00f5hjaosa asustuse arengut viimasel 25 aastal \u2013 vanasti olid seal p\u00f5llud, t\u00e4na on see nagu Tallinna \u00fcheksas linnaosa.<\/p>\n
Tegelikult on kogu regioon \u00fcks suur tervik \u2013 lisaks Viimsi, Harku, Saue ja Saku vald \u2013 ja liikumine ja \u00fchendusteed peavad olema tagatud.<\/p>\n
Kui vaatame ainu\u00fcksi Tartu maantee suunda, siis seal on Tallinna sisses\u00f5it 40 000 autot \u00f6\u00f6p\u00e4evas. Peterburi maantee saavutas mullu uue rekordtaseme, \u00fcletades esmakordselt linna sisses\u00f5idus 50\u00a0000 autot \u00f6\u00f6p\u00e4evas.<\/p>\n
See n\u00e4itab, et \u00fchendusi on vaja, et olemasolevat raudteed ja raudteekoridore on vaja \u00e4ra kasutada ka linna sees. See tuli ka v\u00e4lja Tallinna-Harjumaa r\u00f6\u00f6bastranspordiuuringust, et l\u00e4\u00e4ne suuna raudteekoridor on v\u00e4ga intensiivselt kasutusel. Aga meil on ka idasuuna raudteekoridor ja ka Kopli poolsaare endised raudteekoridorid. Sellest uuringust tuli v\u00e4lja, et tegelikult tasuks need ka reisirongide jaoks kasutusele v\u00f5tta. Ka siin on Tallinn teinud eeluuringud, j\u00e4tku-uuringud. Miks mitte viia rong Paljassaarest Kopli suunalt l\u00e4bi Balti jaama Kristiinesse, kus oleks ka \u00dclemiste suuna peatus ja perspektiivis edasi Tallinna ringraudteele. Me peame m\u00f5tlema ka n\u00e4iteks idasuunal Maardule, kus elab 15\u00a0000 inimest.<\/p>\n
Aga kui m\u00f5elda Tallinna linnasisese rongi peale, siis selle peaks ju kinni maksma Tallinn. \u00a0<\/p>\n
Riik peaks n\u00e4gema, et Tallinnas on k\u00f5ige suurem rahva kontsentratsioon ja siia tuleks modaalnihke saavutamiseks anda t\u00e4iendavat ressurssi. Leppida kokku, et millised on peamised suunad. Ja sellega v\u00e4ltida ka seda, et iga p\u00e4ev tuleb 50\u00a0000, 60\u00a0000, 70 000 autot Tallinna linna sisse.<\/p>\n
Selle nimel me oleme siiamaani t\u00f6\u00f6d teinud, et neid \u00fchendusi \u00fcle linna piiride viia \u2013 Viimsi suund, Peetri suund, Saue, Saku suund Urda ja T\u00e4nassilma juures. Tabasalu suund kindlasti. \u00a0<\/p>\n
Riik on k\u00fcll mootors\u00f5iduki maksuga v\u00e4lja tulnud, aga siis tuleb ka \u00fchistransporditaristusse ja korraldusse lisaressurssi panna.<\/p>\n
Mullu novembris valmis lennujaama trammiliinidele paralleeltee, et seal saaks k\u00e4ia rohkem liine. Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Lennujaamani peaks tramm hakkama k\u00e4ima taas 1. juulist. Saan aru, et sinna plaanitakse viia tramm number neli, aga see ju kaotaks Vanasadama trammi algse m\u00f5tte, mille j\u00e4rgi pidi liin \u00fchendama sadama ja lennujaama.<\/p>\n
Meil on lisaks plaanis v\u00e4iksemad muudatused, millest anname teada mais-juunis. Vanasadama \u00fchendus kindlasti j\u00e4\u00e4b ja v\u00f5ib-olla tuleb \u00fcks liin juurde \u2013 t\u00e4na on meil viis trammiliini, v\u00f5ib-olla tulevikus on rohkem liine. Perspektiivis kindlasti tuleb r\u00f6\u00f6bastransporti edasi arendada. Nii et ei ole v\u00e4listatud, et trammiliinide numbreid v\u00f5ib veel juurde tulla.<\/p>\n
Teada on, et te r\u00e4\u00e4gite siiamaani kliimaministeeriumiga l\u00e4bi Pelguranna trammi muudetud trassi rahastuse \u00fcle. Mis seisus olete?<\/p>\n
Oleme ministeeriumile t\u00e4psustava sisendi andnud ja oleme ka kinnitanud, et p\u00fcsime graafikus ja et uus trassialternatiiv on ka soodsam. Olen ise ka ministriga (Kuldar Leisiga \u2013 toim.) kohtunud ja palunud Pelguranna trammi uuele lahendusele toetust. Kohtumine oli v\u00e4ga konstruktiivne ja ma siiralt loodan, minister toetab seda.<\/p>\n
Aga seal on Euroopa raha t\u00f5ttu t\u00e4htaeg \u2013 kas ei j\u00e4\u00e4 see k\u00f5ik viimasele minutile?<\/p>\n
Kuna see trass l\u00e4ks l\u00fchemaks ja lihtsamaks ja seal me eramaid v\u00f5\u00f5randama ei pea, siis on see j\u00e4tkuvalt kenasti teostatav ja t\u00f6\u00f6d projekteerimisega k\u00e4ivad.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3277449h8861t24.jpg\"\/)
Tallinna j\u00f5udsid sel n\u00e4dalal esimesed \u0160koda akutrollid, mis l\u00e4hevad liinile sel suvel. Autor\/allikas: Ellen Rudi\/Tallinna strateegiakeskus<\/p>\n
Kui te juba mainisite, et Lasnam\u00e4e on r\u00f6\u00f6bastranspordi\u00fchenduseta, siis linnavalitsuse tegevusprogrammis on sees ka Lasnam\u00e4e troll. \u00a0Aga te ei pane ju nii trolli kui ka trammi Lasnam\u00e4ele k\u00e4ima?<\/p>\n
\u00dcks ei v\u00e4lista ju teist. Kui me trammist r\u00e4\u00e4gime, siis me r\u00e4\u00e4gime Rahu tee koridorist, kus trammil on v\u00e4ga hea kiire v\u00f5imalus liigelda Narva maanteed m\u00f6\u00f6da, see on ka Tallinna poolt neli-viis aastat tagasi eskiisidena l\u00e4bi joonistatud. See on koht, kus minna tulevikus koost\u00f6\u00f6s riigiga erinevate Euroopa Liidu rahastusprogrammidega edasi.<\/p>\n
Kui siiamaani on Tallinnas arendatud trammiliiklust p\u00f5him\u00f5ttel, et meil on juhikabiin \u00fches otsas ja uksed \u00fchel pool, siis see t\u00e4hendas, et kogu uus liin tuleb korraga valmis ehitada. Kui see on n\u00e4iteks korraga seitse v\u00f5i k\u00fcmme kilomeetrit, v\u00f5tab see meeletu aja. Tasuks ka siin teha v\u00e4ike modaalnihe, et tulevikus hakkaksime soetama tramme, millel on kahes otsas juhikabiin ja m\u00f5lemal pool uksed. See annaks paindlikkuse, et sa ehitad l\u00f5ikude kaupa liini pikemaks, seda tehakse ka mujal maailmas.<\/p>\n
Aga ka troll on ka \u00e4\u00e4rmiselt oluline. N\u00fc\u00fcd oli pooleteistaastane tehnoloogiline aken, uuendati trollitaristut ja sel suvel tuleb liinile 40 uut trolli. Suvel taastuvad viis trolliliini \u2013 81, 83, 84, 85 ja 72. Nende numbrid pole klassikalised trolliliinide numbrid, mida m\u00e4letame \u2013 1, 3, 4, 5 ja 9 \u2013, vaid trolliliinidele j\u00e4\u00e4vad praeguste bussliinide numbrid. Me oleme nende numbritega pikalt olnud, ei ole m\u00f5tet hakata j\u00e4lle maailma \u00fcmber p\u00f6\u00f6rama.<\/p>\n
Tuleviku poole me m\u00f5tleme, et trolliliin taastuks \u00d5ism\u00e4e suunal ja oleks Lasnam\u00e4e suunal Laagna teel. \u00d5ism\u00e4ele liiguks troll m\u00f6\u00f6da Paldiski maanteed ja Lasnam\u00e4e suunal m\u00f6\u00f6da kanalit kuni kanali l\u00f5ppu v\u00e4lja.<\/p>\n
Millal neid kunagisi trolliliine taastama ja uusi avama hakatakse?<\/p>\n
Viis liini tuleb sel suvel, aga edasise jaoks oleme kliimaministeeriumiga koost\u00f6\u00f6d tegemas, et saada raha Euroopa Liidu moderniseerimise fondist. Ootame tagasisidet, kas Paldiski maanteele ja Laagna teele trolliliinide rajamisele on v\u00f5imalik saada kaasrahastust.<\/p>\n
Meil on praeguse trollihankega optsioon osta lisaks 30 trolli. Oleme kaalumas ka variante, et veel t\u00e4iendav hange teha trollidele, et trollipark suureneks sajale trollile.<\/p>\n
Busside kohta teatas Tallinn hiljuti \u00fches pressiteates, et j\u00e4tkama peab erineva k\u00fctusega veeremiga, sest see muudab \u00fchistranspordi j\u00e4tkusuutlikumaks ja vastupidavamaks kriisides. Kas see t\u00e4hendab, et diiselbussid ei kao, kuigi see oli varem plaanis?<\/p>\n
Jah, mingi osa peab kindlasti diiselbusse alles olema, p\u00e4ris nulli nende arvu viia ei ole m\u00f5istlik ega otstarbekas. Mingitel aegadel on kindlasti seda m\u00f5eldud, aga kui k\u00fcsida minu k\u00e4est, siis ma kindlasti soovitaks riske maandada. Mis iganes olukordi v\u00f5ib elus ette tulla ja \u00fchistransporditeenuse pakkumisel peavad meil olema valikuvariandid. Kas v\u00f5i v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral, aga peavad olema.<\/p>\n
Linnavalitsuse tegevusprogrammis on ka punkt, et Tallinna rattastrateegia nimetatakse \u00fcmber kergliiklusstrateegiaks. Mida see t\u00e4hendab ja mis saab rattastrateegiast?<\/p>\n
See ongi see, et meie soov ei ole vastandada erinevaid liiklejaid v\u00f5i liikumisviise. K\u00f5ik on \u00fcks suur liikuvus ja kas igal asjal peab olema eraldi nii-\u00f6elda strateegia? Rattastrateegia praegusel kujul kehtib j\u00e4rgmise aasta l\u00f5puni ja head kolleegid Tallinna transpordiametist, mis muutub 1. maist liikuvusametiks, kindlasti anal\u00fc\u00fcsivad, kas eraldiseisvat dokumenti liikuvuse kavandamisel peab sellisel kujul olema. Me peame vaatama k\u00f5iki erinevaid liikumisviise koostoimes.<\/p>\n
Selles rattastrateegias, mis j\u00e4rgmine aasta saab l\u00e4bi, on kirjas \u00fcsna palju asju, mis on siiani tegemata. Kas see j\u00e4\u00e4bki nii?<\/p>\n
Kui mingi dokumendi kehtivusaeg saab l\u00e4bi, siis uued arengudokumendid tulevad peale ja me arendame seda keskkonda edasi. Tallinna tuleb rattateid, vaadatakse k\u00f5nniteede osa \u00fcle, vaadatakse s\u00f5iduteede osa \u00fcle, kuidas k\u00f5igile ruumi j\u00e4tkub ja me peame ka vaatama, kuidas me suudame erinevad liiklejad omavahel kenasti \u00e4ra siduda.<\/p>\n
Me oleme k\u00f5ik \u00fchised liiklejad, tallinlased, me peame k\u00f5ik \u00fchtmoodi linnaruumi \u00e4ra mahtuma ja k\u00fclg k\u00fclje k\u00f5rval kenasti hakkama saama.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3167195hecbft24.jpg\"\/)
Jalgrattarada Tallinna s\u00fcdalinnas suunaga Narva maanteele Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Milline on teie hinnangul Tallinnas parim viis, kuidas peaks pealinlane igap\u00e4evaselt punktist A punkti B, n\u00e4iteks kodust t\u00f6\u00f6le…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":139152,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,4355,63277,37,33,35,34,36,31,32,21,30272,63279,63280,28,29,1602,12262,7182,19,7180,25,63278,2130,854,23,24,4000,398,63276,2017,22,20,30],"class_list":["post-139151","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-bussid","tag-diiselbussid","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-joel-jesse","tag-lasnamae-tramm","tag-lasnamae-troll","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-liiklus","tag-liikuvus","tag-liivalaia-tramm","tag-news","tag-pelguranna-tramm","tag-populaarseimad-lood","tag-rattastrateegia","tag-tallinn","tag-tallinna-linnavalitsus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-tramm","tag-transport","tag-trollid","tag-uhistransport","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/139151","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=139151"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/139151\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/139152"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=139151"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=139151"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=139151"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}