{"id":139171,"date":"2026-03-27T05:18:09","date_gmt":"2026-03-27T05:18:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/139171\/"},"modified":"2026-03-27T05:18:09","modified_gmt":"2026-03-27T05:18:09","slug":"elering-betoneerib-kergdroonide-vastu-kaitsmiseks-alajaamade-sudameid-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/139171\/","title":{"rendered":"Elering betoneerib kergdroonide vastu kaitsmiseks alajaamade s\u00fcdameid | Eesti"},"content":{"rendered":"

Elektrijaam v\u00f5ib p\u00e4rast droonitabamust j\u00e4\u00e4da osaliselt v\u00f5i tervenisti terveks, aga kui pole alajaama, siis pole v\u00f5imalik elektrit tarbijateni edasi saata. 330-kilovoldine Viru alajaam asub n\u00e4iteks Auvere elektrijaamast vaid m\u00f5nisada meetrit eemal. Samamoodi paari kilomeetri kaugusel Narva j\u00f5est.<\/p>\n

Endine kaitsev\u00e4e juhataja Martin Herem r\u00e4\u00e4kis, et Venemaa keskenduski eelmisel aastal Ukraina elektris\u00fcsteemi r\u00fcnnates eesk\u00e4tt just 330- ja 150-kilovoldistele alajaamadele.<\/p>\n

“Nad ei lasknud v\u00e4ga elektrijaamu. Ma ei ole k\u00fcll energeetik, aga kuskile v\u00f5ib \u00fcsna kiiresti luua \u00fche diiselelektrijaama ja hakata sealt voolu edasi andma. Meil on k\u00fcll Tootsi l\u00e4hedal n\u00e4iteks tuulikud ja p\u00e4ikesepaneelid, aga Tootsi elanikud ei saa sealt grammigi elektrit, kui alajaam on puruks lastud. Tootmise lammutamise asemel on jaotusv\u00f5rk haavatavam,” \u00fctles Herem.<\/p>\n

Ametis olev kaitsev\u00e4e juhataja Andrus Merilo \u00fctles kolmap\u00e4eval “Esimeses stuudios”<\/a>, et kui Eestisse peaks j\u00f5udma s\u00f5da, siis Auvere jaama kaotab riik kindlasti, \u00fcksk\u00f5ik kui palju ressurssi selle kaitsmisesse ka ei suunaks.<\/p>\n

“Olen seda valitsuses \u00f6elnud, et 40\u201350 kilomeetrit idapiirist eemale ei peaks me tegema asju, mida me kardame kaotada. Selles tsoonis on neid suhteliselt lihtne h\u00e4vitada. Sealt edasi on juba keerulisem,” s\u00f5nas ka Herem.<\/p>\n

Eestis on kokku 15 330-kilovoldist alajaama. Need paiknevad igal pool \u00fcle Eesti. Kui Viru alajaam on kohe Narva j\u00f5e k\u00f5rval, siis P\u00fcssi alajaam ongi t\u00e4pselt 50 kilomeetri kaugusel j\u00f5est.<\/p>\n

Herem r\u00e4\u00e4kis, et kui valmistuda s\u00f5jaks, siis peaks sellised alajaamad viima \u00fcldsegi maa alla. “Seda on \u00f6elnud ka ukrainlased: k\u00f5ik, mis on 50 kilomeetri ulatuses riigipiirist, viige maa alla. Ma saan aru, et see on v\u00e4ga kallis, aga need on v\u00e4ga ohustatud,” \u00fctles ta.<\/p>\n

Seda, kas ukrainlased ise on m\u00f5ne alajaama maa alla viinud, Herem ei teadnud. K\u00fcll aga on ta n\u00e4inud, kuidas alajaamu osaliselt betoneeritakse: alajaama s\u00fcda ehk trafo \u00fcmbritsetakse poolemeetrise betoonseinaga, peale pannakse metalltalad ja betoonpaneelid.<\/p>\n

“See kaitseb \u00e4ra mitmekordse Shahed-t\u00fc\u00fcpi droonil\u00f6\u00f6gi, kus droonil on kuni 100-kilone l\u00f5hkepea. Tiibraketi puhul see eriti ei aitaks, aga leevendaks purustust kindlasti. Iskanderi t\u00e4psuseks loetakse k\u00fcmme meetrit \u2013 kui see lendab 10 v\u00f5i isegi 20 meetrit m\u00f6\u00f6da, on seinast kindlasti kasu, sest l\u00f6\u00f6klaine ja killud ei j\u00f5ua kohale,” r\u00e4\u00e4kis endine kaitsev\u00e4e juhataja.<\/p>\n

Betoonelementidega \u00fcmbritsetud energiataristu Ukrainas. Herem selgitas, et betoon kaitseb plahvatuste eest k\u00fcljelt v\u00f5i l\u00e4heduses. Traaliv\u00f5rgud peatavad v\u00e4iksemad droonid, kuid v\u00f5ivad ka Shahed drooni k\u00f5rvale suunata. Autor\/allikas: Ukraina Hersoni administratsioon Martin Heremi kaudu<\/p>\n

Maa-alune alajaam maksaks umbes 100 miljonit eurot<\/p>\n

Eleringi kriisivalmiduse juht Hannes Kont \u00fctles, et \u00fche suurema alajaama maa alla viimine v\u00f5iks maksta umbes 100 miljonit eurot. Kui piirduda aga maa peal asuvate v\u00f5tmeelementide, n\u00e4iteks alajaama trafo betoneerimisega, siis maksaks see laias laastus viis miljonit eurot.<\/p>\n

Elering plaanib j\u00e4rgmise nelja aasta jooksul teadmata arvu alajaamu osaliselt tugevdada, n\u00e4iteks \u00fcmbritsetakse osades alajaamades trafo betoonsarkofaagiga.<\/p>\n

Trafo on alajaama k\u00f5ige t\u00e4htsam osa, mis muudab elektri pinge t\u00e4pselt parajaks, et elektrit saaks saata pikkade vahemaade taha. Kui v\u00f5imsamas alajaamas v\u00f5ib trafo olla majasuurune, siis 110-kilovoldise alajaama trafo on pigem rongiveduri suurune. \u00dchelt poolt on trafo alajaama s\u00fcda, kuid teisalt on see ka selle k\u00f5ige haavatavam osa, kuna on t\u00e4idetud kergestis\u00fcttiva jahutus\u00f5liga.<\/p>\n

Maa alla alajaamu siiski viia ei plaanita. Pigem on Kondi s\u00f5nul v\u00f5etud alajaamade tugevdamisel eesm\u00e4rk, et need oleksid senisest paremini kaitstud sabotaa\u017ei ja kergemate droonir\u00fcnnakute vastu.<\/p>\n

Eesm\u00e4rki valmistuda t\u00e4iemahuliseks s\u00f5jaks v\u00f5i konfliktiks pole valitsus praegu Eleringiga sarnastele \u00e4ri\u00fchingutele, nagu n\u00e4iteks elektri- ja soojatootjatele v\u00f5i vee-ettev\u00f5tetele andnud.<\/p>\n

“Kuna elektritaristu on nii suur ja avatud \u2013 nii \u00f5hus, maismaal kui ka mere all \u2013, siis me ei ole kunagi v\u00f5imelised seda l\u00f5puni kaitsma. Tarbija poleks n\u00f5us kinni maksma seda, kui kogu s\u00fcsteem oleks raudbetooni sees v\u00f5i maa all. Seega peame me l\u00e4htuma eeldusest, et mingi elektris\u00fcsteemi osa v\u00f5ib v\u00e4lja langeda, aga s\u00fcsteem on disainitud nii, et kui \u00fcks v\u00f5i kaks olulist elementi langeb \u00fcksk\u00f5ik mis p\u00f5hjusel v\u00e4lja, t\u00f6\u00f6tab s\u00fcsteem rahuajal edasi,” r\u00e4\u00e4kis Kont.<\/p>\n

Kont selgitas, et eesm\u00e4rk on kavandada elektris\u00fcsteem selliselt, et seal on piisavalt varu ja puhvrit.<\/p>\n

“Meie p\u00f5hiv\u00f5rk on \u00fcles ehitatud ringtoite p\u00f5him\u00f5ttel \u2013 \u00fche alajaama v\u00e4ljalangemine, mis v\u00f5ib juhtuda ka tavalise rikke t\u00f5ttu, selleks ollakse valmis. \u00dcksik element ei m\u00f5juta s\u00fcsteemi t\u00f6\u00f6d ega v\u00f5imekust juhitavatest jaamadest elektrit k\u00e4tte saada.,” \u00fctles ka kliimaministeeriumi asekantsler Jaanus Uiga.<\/p>\n

Trafo Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Elering kulutab elektriv\u00f5rgu kaitsmisele 220 miljonit eurot<\/p>\n

K\u00fcll aga on Eleringil plaanis j\u00e4rgmise nelja aasta jooksul kulutada 220 miljonit eurot, et oma elektriv\u00f5rku senisest paremini kaitsta. Selle hulgas on ka 50 miljonit eurot, mis saadi Euroopa Liidult ning kogu raha peab olema kasutatud 2029. aasta suveks.<\/p>\n

Kont selgitas, et see investeeritakse peaasjalikult h\u00fcbriidohtude vastu v\u00f5itlemiseks. \u00dchelt poolt tugevdatakse v\u00f5rgu vastupidavust maismaalt ja \u00f5hust p\u00e4rinevatele ohtudele, teisalt tagatakse, et Eleringil on olemas piisav varu h\u00e4davajalikke komponente, et l\u00f6\u00f6gi korral kiiresti mingi objekti toimimine taastada.<\/p>\n

\u00dcks sellistest h\u00e4davajalikest komponentidest, millest Ukrainal s\u00f5ja ajal n\u00e4iteks suur puudus on olnud, on trafod.<\/p>\n

Seda, milline on Eleringi trafovaru, ei saanud Hannes Kont julgeolekulistel kaalutlustel \u00f6elda. “Me liigume sinna suunas, et meil oleks teatud varu ja puhver, aga kus see asub ja kuidas seda puhvrit luuakse, me ei kirjelda,” \u00fctles ta.<\/p>\n

Eesti Energia ei \u00fctle, kuidas uut gaasijaama kaitstakse<\/p>\n

Energeetikaminister Andres Sutt neljap\u00e4eval “Aktuaalsele kaamerale”, et riik ei kavatse kuidagi takistada ka Eesti Energial edasi minemast plaaniga rajada kahe aasta p\u00e4rast Auvere elektrijaama juurde uus 100-megavatine gaasijaam.<\/p>\n

Eesti Energiale kuuluv Enefit Industry ja Iisraeli ettev\u00f5te Baran International Ltd ning Baran Group Ltd s\u00f5lmisid 100 miljoni eurose v\u00f5tmed-k\u00e4tte hankelepingu vesinikuv\u00f5imekusega soojuselektrijaama rajamiseks alles neli kuud tagasi novembris.<\/p>\n

ERR soovis Eesti Energialt uurida, kas ja mida nemad Auveresse uue gaasijaama rajamisel sellen\u00e4dalasest droonijuhtumist on \u00f5ppinud. Eesti Energiast vastati aga, et k\u00f5ike, mis puudutab elektrijaamade turvalisust, ei soovi nad avalikult lahata.<\/p>\n

“T\u00e4psemaid meetmeid me selgitama ei hakka. Suures pildis on need seotud sellega, keda me t\u00f6\u00f6le v\u00e4rbame, t\u00f6\u00f6tajate ettevalmistus, millised on meie k\u00fcberturbe lahendused, f\u00fc\u00fcsiline turve, toimepidevuse lahendused, koost\u00f6\u00f6 riigiasutustega jne,” vastas Eesti Energia juht Andrus Durejko kirjalikult.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Elektrijaam v\u00f5ib p\u00e4rast droonitabamust j\u00e4\u00e4da osaliselt v\u00f5i tervenisti terveks, aga kui pole alajaama, siis pole v\u00f5imalik elektrit tarbijateni…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":139172,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[63287,39541,26,27,404,1274,37,33,35,4688,15596,655,34,36,31,32,21,28,29,17474,19,25,23,24,63288,22,20,30],"class_list":["post-139171","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-alajaam","tag-betoon","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-droon","tag-droonid","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-elektrijaam","tag-elektrisusteem","tag-elering","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-martin-herem","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-trafo","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116299451920195042","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/139171","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=139171"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/139171\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/139172"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=139171"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=139171"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=139171"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}