Aet Varikule aastaauhinna toonud t\u00f5lked<\/p>\n
Raamatuaasta sai l\u00e4bi, ilma et oleks tekkinud diskussiooni Eesti raamatu\u00adstatistika olukorra \u00fcle. Minu pealiskaudse mulje j\u00e4rgi paistab, et lood on viimase 15 aastaga l\u00e4inud halvemaks. Vanasti pidas raamatutoodangu \u00fcle arvet, liigitas seda ja pani tabelitesse rahvusraamatukogu, viimastel aastatel teeb seda statistikaamet. K\u00e4ttesaadavad andmed on l\u00e4inud rohmakamaks\u00a0\u2013 arvatavasti seet\u00f5ttu, et mitte keegi, ei kultuuriministeerium ega rahvusraamatukogu, peenemaid lihtsalt ei telli.<\/p>\n
H\u00e4mar statistika<\/p>\n
Esteri kataloog ja selle aluseks olev \u201eEesti m\u00e4rks\u00f5nastik\u201c polegi m\u00f5eldud h\u00f5lmavate, aegridadena esitatavate andmete genereerimiseks. Peagi l\u00e4heb Ester v\u00e4ljavahetamisele ja loodetavasti annab uus kataloog v\u00e4hemalt v\u00f5imaluse otsingus \u201eteaviku laadi\u201c all eristada paberraamatuid e-raamatutest, mida Ester justkui ei v\u00f5imalda. Statistika keskpikk tulevik n\u00e4ib siiski helge, sest AI entusiastid ja uued vaprad digihumanitaarid loovad siin kindlasti peagi korra majja. Praegu aga kobame koidueelses h\u00e4maruses.<\/p>\n
Praegustegi andmete p\u00f5hjal on siiski selge, et Eesti raamatutootmise k\u00f5rgaeg, n-\u00f6 peak book, on j\u00e4\u00e4nud seljataha. See langes 2008.\u00a0aastasse. Oleme j\u00f5udnud kestliku taganemise faasi. Tr\u00fckiarvud on langenud sajandi alguse tasemele, raamatunimetusi ilmus 2024.\u00a0aastal pisut rohkem kui 2005. ja pisut v\u00e4hem kui 2006.\u00a0aastal.<\/p>\n
Kui sisestada Esteri liitotsingusse m\u00e4rks\u00f5nad \u201einglise\u201c ja \u201eilukirjandus\u201c ning keel \u201eeesti\u201c, teaviku laad \u201eraamat\u201c, siis saame 2025.\u00a0aasta kohta 352 leidu. Korrates sama trikki m\u00e4rks\u00f5nadega \u201erootsi\u201c, \u201eprantsuse\u201c ja \u201esaksa\u201c, saame vastavalt 68, 36 ja 26 leidu. Kui samasugust otsingut korrata 2008. ehk tipuaasta peal, on tulemuseks 148 (inglise), 6 (rootsi), 33 (prantsuse) ja 22 (saksa) kirjet. Nimetuste arv on \u00fcldlangusele vaatamata inglise puhul enam kui kahekordistunud ja rootsi puhul k\u00fcmnekordistunud. P\u00f5hjus v\u00f5ib osalt olla e-raamatutes, mida, nagu kurtsin, praegune s\u00fcsteem v\u00e4lja sortida ei lase, aga k\u00fcllap on asi ka raamatute m\u00e4rgendamisviisi muutuses.<\/p>\n
\u00dcks valdkond, kus raamatutoodangu \u00fclevaadet tarvis l\u00e4heb, aga kus formaalne statistika j\u00e4\u00e4b paratamatult puudulikuks, on kirjandus\u017e\u00fcriide ja aasta\u00fclevaadete kirjutajate t\u00f6\u00f6. \u00dckski statistikamoodul ei hakka ju eristama v\u00e4\u00e4rt- ja v\u00e4hem v\u00e4\u00e4rt kirjandust. Igasuguste \u017e\u00fcriide veteranina teenisin elus esimest korda Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna \u017e\u00fcriis ilukirjanduse v\u00f5\u00f5rkeelest eesti keelde t\u00f5lkimise valdkonnas\u00a0\u2013 kahjuks pole auhinnale suup\u00e4rasemat nimetust veel sugenenud. \u017d\u00fcrii t\u00f6\u00f6d juhtis Mari Laan, kolmas kohtunik oli Kristjan Haljak.<\/p>\n
On selge, et statistiliste andmetega pole \u017e\u00fcriis palju peale hakata. Aga niimoodi leitud nimekirjad tasub siiski kiiresti l\u00e4bi sirvida, sest sealt v\u00f5ivad silma hakata tiitlid, mida mujal ei m\u00e4rka. T\u00f6\u00f6kindlam viis on otsingut alustada kohtadest nagu hea mainega sarjad\u00a0\u2013 Loomingu Raamatukogu, \u201eHieronymus\u201c, \u201eMoodne aeg\u201c (Varrak), \u201ePunane raamat\u201c (T\u00e4nap\u00e4ev)\u00a0\u2013 ning tuhnida raamatupoodide ja kirjastuste kodukatel. Nominatsioonide hulka sugeneski l\u00f5puks neli raamatut \u201eHieronymusest\u201c ja \u00fcks \u201ePunase raamatu\u201c sarja teos (kaalumisel oli veel mitu). \u00dchtlasi tuleb muidugi hoida silmad-k\u00f5rvad lahti, et v\u00e4ikekirjastuste p\u00e4rlid, nagu Ernst Jandli luulevalik \u201e\u00d5nnesoov\u201c (tlk\u00a0Maarja Kangro, N\u00e4htamatu Ahv) v\u00f5i J.\u00a0A. Bakeri linnuvaatlusp\u00e4evik \u201eRabapistrik\u201c (tlk\u00a0Liisi R\u00fcnkla, Kaarnakivi Seltsi kirjastus), m\u00e4rkamata ei j\u00e4\u00e4ks.<\/p>\n
56 aastat t\u00f5lkeauhinda<\/p>\n
T\u00f5lkeauhinna ajalugu on pikk. Selle algust v\u00f5ib lugeda 1970.\u00a0aastast, kui ministrite n\u00f5ukogu 19.\u00a0jaanuari m\u00e4\u00e4rusega asutati Eesti\u00a0NSV kirjanduse aastapreemiad. Toonasest kuuest kategooriast \u00fcks oli \u201eilukirjanduslik t\u00f5lkekirjandus\u201c auhinnarahaga 500 rubla (poole v\u00e4iksem kui proosa-, luule-, n\u00e4ite- ja lastekirjanduse auhind). 1972.\u00a0aastal anti auhindadele Juhan Smuuli nimi ning lisati auhind eesti keelest t\u00f5lkijale. Smuuli nimi kadus auhinnalt 1990.\u00a0aastal ning traditsiooni j\u00e4tkas kuni 1993.\u00a0aastani omal j\u00f5ul kirjanike liit. \u00dcks auhindamisaasta j\u00e4i vahele, enne kui 1995.\u00a0aastal v\u00f5ttis auhinna haldamise ja rahastamise \u00fcle kultuurkapital. 2017.\u00a0aastal tekkis ilukirjanduse t\u00f5lkeauhinna k\u00f5rvale m\u00f5ttekirjanduse t\u00f5lkeauhind. Kunagi sel sajandil hakkas t\u00f5lkeauhinda m\u00e4\u00e4rama omaette kolmeliikmeline \u017e\u00fcrii\u00a0\u2013 varem tegi seda \u00fcks \u00fcld\u017e\u00fcrii. Ei m\u00e4letagi, millal tekkis nominatsioonide tava, kuigi olin ise \u00fcks selle k\u00e4ivitajatest.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcdseks on t\u00f5lkeauhinda v\u00e4lja antud 56 korral. Tasub silmas pidada, et enne 1994.\u00a0aasta katkestust kirjeldati neid m\u00e4\u00e4ramisaasta j\u00e4rgi, kuid alates 1995.\u00a0aastast kirjeldatakse neid auhinna\u00adraamatu ilmumisaasta j\u00e4rgi. Nende 56 aasta kohta saaks juba teha magistrit\u00f6\u00f6 jagu anal\u00fc\u00fcsi.<\/p>\n
Auhinnatud on 50 t\u00f5lkijat, neist kaheksat kahel korral. Kahel korral on auhind antud kahe peale tehtud t\u00f6\u00f6 eest. Kuna nii m\u00f5nelgi aastal on auhind antud rohkem kui \u00fche raamatu eest ja kuigi m\u00f5nikord on auhinnaobjekti kirjeldus j\u00e4\u00e4nud ebam\u00e4\u00e4raseks, v\u00f5ib ikkagi pakkuda, et auhinnatud on 74 t\u00f5lkeraamatut. Kahe autori, nimelt Faulkneri ja Joyce\u2019i t\u00f5lkeid on auhinnatud kahel korral. Kolmel korral on auhinnatud luuleantoloogiaid.<\/p>\n
15 korral on auhinnatud t\u00f5lkeid inglise keelest: seitsme inglase (Shakespeare, Austen, George Eliot, D. H. Lawrence, Orwell, Auden, Lessing), viie ameeriklase (Faulkner, McCarthy, Pyn\u00adchon, T.\u00a0S. Eliot, Wallace), kahe iirlase (Yeats, Joyce), kahe poolaka (Conrad, Kosi\u0144ski), \u00fche nigeerlase (Adichie) ja ungarlase (Koestler) t\u00f5lkimise eest. Juba niisugustest m\u00e4\u00e4ratlustest n\u00e4htub, kuidas raamatustatistika pidamine ei saagi kunagi olla p\u00e4ris t\u00e4ppisteadus.<\/p>\n
T\u00f5lked prantsuse keelest on saanud auhinna kuuel korral (seitsme raamatu eest); vene keelest viiel korral (\u00fcheksa raamatu eest), ungari keelest ja saksa keelest neljal korral (kui lugeda saksa alla ka kesk\u00fclemsaksakeelne \u201eNibelungide laul\u201c); kahel korral on auhinnatud t\u00f5lkeid heebrea, hiina (sh vanahiina), itaalia, rootsi, soome, t\u0161ehhi keelest. Korra on auhinnatud t\u00f5lget akkadi, aseri, hispaania, jaapani, norra, rumeenia, t\u00fcrgi ja uuskreeka keelest.<\/p>\n
12 korral on hinnatud v\u00e4rsst\u00f5lkeid, j\u00e4relikult \u00fclej\u00e4\u00e4nud auhinnad on l\u00e4inud proosa eest. XIX\u00a0sajandi eelse kirjanduse t\u00f5lkimine (\u201eGilgame\u0161ist\u201c Karamzinini) on p\u00e4lvinud auhinna kaheksa korda, XIX\u00a0sajandi kirjandus neli korda. Niisiis on \u00fclekaalukalt auhinnatud XX\u00a0sajandi kirjanduse t\u00f5lkeid. Kui jagada auhinnatud teosed laias laastus mineviku- ja kaasajakirjanduseks, arvestades viimase hulka kas elusate v\u00f5i \u00e4sja surnud autorite teosed, siis on proportsioon enam\u00ad-v\u00e4hem pooleks, \u00fclekaaluga minevikukirjanduse poole (enam-v\u00e4hem 40\/30). Nobelistide t\u00f5lkeid on auhinnatud 12 korral, neist kolm korda juba enne Nobeli preemia m\u00e4\u00e4ramist (Grassi, Lessingi, Krasznahorkai puhul).<\/p>\n
K\u00f5ige nooremana on auhinna saanud Ly Seppel, 1972.\u00a0aastal 28aastasena, k\u00f5ige vanemana Paul-Eerik Rummo 2025.\u00a0aastal 83aastasena. Pooltel kordadel on t\u00f5lkija olnud 50ndates eluaastates, 11 korda 40ndates, k\u00fcmme korda 60ndates, neli korda 70ndates, kolm korda 30ndates ja kaks korda 80ndates eluaastates. August Sang auhinnati postuumselt. Naist\u00f5lkijaid on auhinnatud 21 korda, mehi 29 korda.<\/p>\n
On \u00fctlematagi selge, et 50 seni auhinnatu k\u00f5rval on olnud v\u00e4hemalt sama palju suurep\u00e4raseid t\u00f5lkijaid, kelleni see auhind pole j\u00f5udnud. Neist nii m\u00f5ndagi on nominatsioonidega esile t\u00f5stetud ja loodetavasti m\u00f5ned neist selle veel p\u00e4lvivad. Teisalt on peale kirjeldatud aastaauhinna jagunud t\u00f5lkijatele muudki tunnustust ja raha: kirjaniku\u00adpalk, stipendiumid, teised auhinnad, ordenitest r\u00e4\u00e4kimata. N\u00e4htamatuse \u00fcle nad vahest kurtma ei peaks, aga teenistus v\u00f5iks alati parem olla.<\/p>\n
Auhindamiskriteeriumid<\/p>\n
Sellest aastast on auhinna suurus 7000 eurot (varasema 5000 asemel). Mu meelest v\u00f5iks t\u00f5lkeauhind olla \u00fchelt poolt v\u00e4iksem kui originaalloomingu auhind, kuid teiselt poolt v\u00f5iksid aastaauhinnad \u00fcldiselt olla suuremad kui kulka aasta\u00adstipid (praegu 8400), mille valikufilter on palju h\u00f5redam. Seni on kirjanduse sihtkapital pidanud stipiraha suurendamist pakilisemaks kui auhindade suurendamist.<\/p>\n
Kuidas on t\u00f5lkeauhindu jagatud ja jagatakse? S\u00f5nastamata ja statuudis ka osaliselt s\u00f5nastatud kriteeriumid on j\u00e4rgmised: 1)\u00a0t\u00f5lge peab olema hea; 2)\u00a0t\u00f5lgitud teos peaks olema hea; 3)\u00a0t\u00f5lgitav teos peaks olema raske ja esitama t\u00f5lkijale suure v\u00e4ljakutse; 4)\u00a0t\u00f5lkija v\u00f5iks olla ennast juba t\u00f5estanud, sest t\u00f5lke\u00adkvaliteedi peensusi ei suuda \u00fckski \u017e\u00fcrii s\u00fcvitsi kindlaks m\u00e4\u00e4rata; 5)\u00a0v\u00f5rdsete tingimuste korral tasuks eelistada keeli, ajastuid ja \u017eanre, millest t\u00f5lgitakse v\u00e4hem; 6)\u00a0l\u00f5puks otsustab ikkagi Fortuna.<\/p>\n
Kommentaariks nende kuue kriteeriumi juurde.<\/p>\n
1) Kuna aastas ilmuva mitmesaja t\u00f5lke headust ei suudaks hinnata isegi AI, tuleb valiku kitsendamist alustada kriteeriumide j\u00e4rjekorras tagantpoolt. Kui j\u00e4tta k\u00f5rvale alustajad, lihtsam v\u00f5i \u00fcksk\u00f5ikseks j\u00e4ttev kirjandus, j\u00e4\u00e4b viimaks s\u00f5elale kolm-nelik\u00fcmmend raamatut. Siis hakkavad otsust m\u00e4\u00e4rama juba hindaja maitsele vastu hakkavad keelendid, isegi tr\u00fckivead, t\u00f5lkija j\u00e4rels\u00f5na olemasolu v\u00f5i puudumine jne. Valiku viimases staadiumis toimuv vigu otsiv lugemisviis rikub iseloomu: see paneb kergendust tundma m\u00f5ne pisikonaruse leidmisest, mis lubab t\u00f5lke k\u00f5rvale l\u00fckata. Nii v\u00f5is juhtuda, et hea ja pigem raske teose t\u00f5lge teenekalt t\u00f5lkijalt keelest, mis pole inglise, takerdus paari v\u00e4ikese keelendi taha, mis hakkasid k\u00f5rvus krigisema. Nii nagu keeletoimetajad (ja vana \u00d5S) v\u00f5tavad oma hinnangud sageli lihtsalt mingist suguharutavast (et \u201evaatamata millelegi\u201c on paha, et t\u00e4iendita \u201etaoline\u201c on paha, et \u201en\u00e4gemus\u201c visiooni t\u00e4henduses on paha jne), segab n\u00e4iteks mind p\u00f5lvkondlik t\u00f5rge p\u00e4rast 1980ndaid eesti keelde sisenenud uudiss\u00f5nade ees\u00a0\u2013 kui neid kasutatakse vanema milj\u00f6\u00f6 kirjeldamiseks. S\u00f5nad \u201erikkur\u201c, \u201epintsak\u00adlipslane\u201c, \u201ekruiisima\u201c, isegi \u201eturvaline\u201c hakkavad Teise maailmas\u00f5ja eelse keskkonna kujutamises vastu.<\/p>\n
2) Keskp\u00e4rase teose heal t\u00f5lkel on auhinnale \u0161ansse v\u00e4he. (Ajaloole tagasipilku heites kahtlasi auhinnateoseid eriti silma ei j\u00e4\u00e4gi.) M\u00f5ni kuulus autor v\u00f5ib isegi suurep\u00e4rases t\u00f5lkes valmistada ikkagi pettumuse: eelmisest aastast n\u00e4iteks Henry Milleri \u201eKaljukitse p\u00f6\u00f6rijoon\u201c (tlk\u00a0Erkki Sivonen, T\u00e4nap\u00e4ev), Marguerite Durasi \u201eEmily\u00a0L.\u201c (tlk\u00a0Tiina Ainola, Atlantis), Haruki Murakami \u201eLinn ja tema muutlikud m\u00fc\u00fcrid\u201c (tlk\u00a0Maret Nukke, Varrak), Annie Ernaux\u2019 \u201eS\u00fcndmus. Noormees\u201c (tlk Ulla Kihva, T\u00e4nap\u00e4ev).<\/p>\n
3) Selge on see, et paksu raamatu t\u00f5lkimine on \u00f5hukese t\u00f5lkimisest suurem vaev ja v\u00e4ljakutse. Kuid seda, kui k\u00f5va p\u00e4hklit teos t\u00f5lkijale puremiseks pakub, teab eelk\u00f5ige t\u00f5lkija ise. M\u00e4letan, kuidas Enn Soosaar r\u00e4\u00e4kis, et Faulkneri \u201eH\u00e4lina ja raevu\u201c Benjy sisemonoloogi t\u00f5lkimine l\u00e4ks tal paljude muude t\u00f6\u00f6dega v\u00f5rreldes ladusalt\u00a0\u2013 ometi j\u00e4tab tekst mulje kui erilisest v\u00e4ljakutsest t\u00f5lkijale. Ka olen ise kogenud, et raamatut, mida on kerge lugeda, ei tarvitse olla sugugi kerge t\u00f5lkida, ja vastupidi. Oletan, et olustikuproosat v\u00f5ib tihti olla raskem t\u00f5lkida kui hingeproosat, kuigi lugemisel see v\u00e4lja ei paista.<\/p>\n
4) Erinevalt muudest kulka kirjandusauhindadest s\u00e4testab t\u00f5lkeauhinna statuutki selgesti, et arvesse v\u00f5etakse t\u00f5lkija varasemaid saavutusi. Kuna t\u00f5lked on sageli \u00fcpris v\u00f5rreldamatud ning nende kvaliteedi t\u00e4ppisanal\u00fc\u00fcs ja originaaliga k\u00f5rvutamine k\u00e4ib \u017e\u00fcriile niikuinii \u00fcle j\u00f5u, l\u00e4heb arvesse see, mida t\u00f5lkija on varem korda saatnud. K\u00fcllap tuleb kasuks, kui teda on enne nomineeritud. Seevastu v\u00f5ib \u0161ansse kahandada alles \u00e4sjane auhindamine v\u00f5i muu tunnustus\u00a0\u2013 meenutatagu, et kolmel korral pole auhinda veel keegi saanud. \u00d5nneks pole varasemate saavutuste kriteerium olnud liiga ahistav ning auhinna ajaloos on \u00f5iglaselt esile t\u00f5stetud ka noori v\u00f5i alustajaid, kes on h\u00e4sti toime tulnud m\u00f5ne eriti kaelamurdva v\u00f5i eksootilise teose \u00fcmberpanekuga.<\/p>\n
5) Kui oleks l\u00e4htutud \u00fcksnes keele ja ajastu harulduse kriteeriumist, tulnuks auhind v\u00f5ib-olla anda Mart Kuldkepile vanaislandi saaga m\u00f5\u00f5dukalt moderniseeriva t\u00f5lke eest (Ilmamaa) v\u00f5i Anni Arukasele Han Kangi \u201eTaimetoitlase\u201c korea keelest t\u00f5lkimise eest (LR). T\u00f5en\u00e4oselt kaalus m\u00f5lemal puhul kriteerium\u00a04 \u00fcles kriteeriumi\u00a05. \u00dcllataval kombel ei saa jaapani keelt vist enam pidadagi eksootiliseks t\u00f5lkekeeleks. 2025.\u00a0aastal ilmus sellest mitu t\u00f5sist auhinnakandidaati.<\/p>\n
6) L\u00f5puks on auhinnad ikkagi \u00f5nneasi. Aastad pole ju sarnased. T\u00f5lge, mis \u00fchel aastal oleks kindel auhinnakandidaat, j\u00e4\u00e4b teisel aastal m\u00f5ne muu teose varju. Seet\u00f5ttu t\u00f5stan esile m\u00f5ne teose ja t\u00f5lke, mis ei p\u00e4lvinud isegi nominatsiooni, kuigi v\u00f5inuksid.<\/p>\n
Neist, kes auhinda ei saanud<\/p>\n
Kui l\u00e4htuda isiklikust kirjanduselamusest, siis k\u00f5ige suuremad avastused 2025.\u00a0aastast olid Peter Handke \u201eV\u00e4ravavahi hirm penalti l\u00f6\u00f6mise ajal\u201c (tlk\u00a0Mari Tarvas, T\u00e4nap\u00e4ev) ning S\u014dseki Natsume \u201eS\u00fcda\u201c (tlk\u00a0Maret Nukke, Varrak). M\u00f5lema romaani m\u00f5ju v\u00f5imendas haakumine eesti l\u00e4hiaja kirjandusega. Mati Unt oli 1970ndate alguses oma \u201eKranichit\u201c ja muid jutte kirjutades Hand\u00adket juba lugenud; Handke m\u00f5ju Undile muutus n\u00fc\u00fcd tema t\u00f5lget lugedes selgelt tajutavaks\u00a0\u2013 nagu ka tundelisema Undi ja kliinilisema Handke erinevused \u201esubjekti lagunemise\u201c k\u00e4sitlemisel. S\u014dseki \u201eS\u00fcda\u201c XX\u00a0sajandi algusest riimub \u00f5petaja-\u00f5pilase pingete peenekoelises kujutamises Jaan Kaplinski sajand hilisema \u201eSellesama j\u00f5ega\u201c, kuigi Kaplinski polnud jaapanlase romaaniga t\u00f5en\u00e4oliselt tuttav, vaid ammutas ainese omaenda elust.<\/p>\n
Nominatsiooni v\u00e4\u00e4rinuksid eelmisest aastast kindlasti v\u00e4hemalt sama palju t\u00f5lkeid kui esile t\u00f5steti: Ferdinand Bordewijki \u201eKarakter\u201c, j\u00f5uline isa-poja suhetelugu Kerti Tergemi vahendusel (EKSA); Veronika Einbergi t\u00f5lked, mis on Andrei Ivanovist teinud eesti kirjaniku (Varrak), Hendrik Lindepuult kaks Henryk Sienkiewiczi detailirohket ja p\u00f5nevat romaani (Lindepuu kirjastus), Guzel Jahhina lopsakas biograafiline romaan \u201eEisen\u201c Erle N\u00f5mme t\u00f5lkes (T\u00e4nap\u00e4ev), l\u00e4tlase Aleksandrs Gr\u012bnsi Vabaduss\u00f5ja-aineline \u201eHingetuisk\u201c Contra t\u00f5lkes (Grenader), t\u00fcrklase Sabahattin Ali lutsulik-masochilik \u201eKasukaga madonna\u201c Kai-Mai Aja t\u00f5lkes (LR) jpt. Neil t\u00f5lgetel polnud seekord kas lihtsalt \u00f5nne, v\u00f5i l\u00e4ks teos t\u00f5lkest hoolimata t\u00fc\u00fctuks (Gr\u012bns) v\u00f5i j\u00e4i t\u00f5lkija CV liiga napiks (Aja). Aurora Venturini \u201eT\u00e4dit\u00fcted\u201c (tlk\u00a0Mari Laan, LR) j\u00e4i nomineerimata enesestm\u00f5istetaval p\u00f5hjusel: t\u00f5lkija oli auhinna\u00ad\u017e\u00fcrii esimees. Heli Alliku Louis-Ferdinand C\u00e9line\u2019i \u201eS\u00f5ja\u201c t\u00f5lge (Varrak) j\u00e4i nomineerimata absurdsel p\u00f5hjusel: kulka sisekorrareeglid keelasid selle.<\/p>\n
Minevik ja t\u00e4nap\u00e4ev<\/p>\n
Suures plaanis murdub t\u00f5lkekirjandus kaheks: t\u00f5lked klassikalisest mineviku\u00adkirjandusest, juba surnud autorite teostest; ja t\u00f5lked kaasaegse kirjanduse veel settimata kaosest. Raamatuproduktsioonis domineerib arvuliselt teine pool, kohtunikel on aga h\u00f5lpsam hinnata seda kirjandust, mis on ajaproovi juba l\u00e4bi teinud. Praegusaja elukogemuse elav kujutamine on t\u00f5lkijale eriline \u00fclesanne, eriti juhul, kui seda kujutav teos on s\u00fcgavalt kinni oma kohalikus sotsiaalses elumaailmas. T\u00f5si, paljud n\u00fc\u00fcdisautorid kalibreerivadki, kas teadlikult v\u00f5i alateadlikult, oma teoseid v\u00f5imalikku t\u00f5lgitavust silmas pidades: nad v\u00e4listavad kirjutades olustikulised vihjed, argielureaalid, k\u00f5nelemisviisid ja allusioonid, mis ei tarvitse \u00fcle keelepiiride eksporditavad olla. Enesekesksemad ameeriklased sellest enamasti ei hooli. Seet\u00f5ttu olen ma alati imetlenud, kuidas Enn Soosaar suutis n\u00f5ukogude ajal Saul Bellow\u2019d jt moodsaid ameeriklasi t\u00f5lkides leida nende rikkalikult kujutatud olustikule usutava eesti vaste. Ka Balzaci\u00a0\u2013 v\u00f5i eelmisest aastast Amalie Skrami (tlk\u00a0Sigrid Tooming, Eesti Raamat) v\u00f5i Ferdinand Bordewijki\u00a0\u2013 rohkete olustikudetailidega proosa pidi t\u00f5lkijale olema katsumus. Aga siin v\u00f5ib ajaline distants tulla pigem kasuks\u00a0\u2013 neid autoreid on k\u00fcllap praeguseks t\u00f5lkida kergem, kui olnuks nende kaasajal.<\/p>\n
Neil kaalutlustel tahan esile t\u00f5sta kahte t\u00f5lget XXI\u00a0sajandi kirjanduse eesliinilt. Iirlane Sally Rooney on p\u00f5lvkonna\u00adkirjanik, kes ajavaimu eesliinil seistes pakub minuealisele lugejale sissevaate otsekui v\u00f5\u00f5rasse eksootilisse suguharru ning selle suhte- ja tundeprobleemidesse. Eesti olustik ja argireaalid ei ole t\u00e4nap\u00e4eva Euroopa ja USA omadest k\u00fcll enam nii kaugel, kui need olid poole sajandi eest, aga v\u00e4hemalt eesti kirjanduses puudub veel niisuguse uuema elutunde tabamiseks sobiv diskursus. T\u00f5lkijad peavad siin olema teemurdjateks, luues keelt, mida uued prosaistid saaksid v\u00f5ib-olla kunagi kasutada omadel eesm\u00e4rkidel. Rooney originaalis 2024.\u00a0aastal ilmunud \u201eIntermezzo\u201c t\u00f5lge Triin Taelalt (Varrak) on seda meie jaoks pigem tulevikudiskursust osanud igati veenvalt kodustada.<\/p>\n
David Foster Wallace\u2019i jutukogu \u201eUnustus\u201c (originaal 2004) on osalt futu ja osalt juba ka retro. Oma \u00e4ri-, b\u00fcrokraatia-, meedia- ja ps\u00fchhoteraapiakeele pasti\u0161\u0161idega on see t\u00f5lkijale \u00e4\u00e4rmiselt ebaturvaline valik, kaelamurdev proovikivi, millega Aet Varik on imeh\u00e4sti toime tulnud. Tema \u201eUnustuse\u201c t\u00f5lge ilmus \u201ePunase raamatu\u201c sarjas (T\u00e4nap\u00e4ev). Joseph Conrad on Wallace\u2019ist s\u00fcmpaatsem, ka olulisem autor, aga turvaline valik pole t\u00f5lkijale temagi. Romaani \u201eL\u00e4\u00e4ne silme all\u201c eestindus ilmus \u201eHieronymuse\u201c sarjas (EKSA). M\u00f5lemad raamatud on jubedad, omas ajas kinni ja \u00fchtlasi ajatud. Kujutades k\u00fcll oma aega, r\u00e4\u00e4givad need \u00f5udustest, mis v\u00f5ivad meid veel alles ees oodata.<\/p>\n
Ilukirjandusliku t\u00f5lke auhind<\/p>\n
Aet Varikule aastaauhinna toonud t\u00f5lked<\/p>\n
![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/kirj_KAAS_Unustus.jpg\")
<\/a><\/p>\n