{"id":139269,"date":"2026-03-27T08:03:06","date_gmt":"2026-03-27T08:03:06","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/139269\/"},"modified":"2026-03-27T08:03:06","modified_gmt":"2026-03-27T08:03:06","slug":"eero-merilind-inimese-tervist-ei-saa-taandada-lihtsalt-uheks-moodikuks-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/139269\/","title":{"rendered":"Eero Merilind: inimese tervist ei saa taandada lihtsalt \u00fcheks m\u00f5\u00f5dikuks | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Viimastel n\u00e4dalatel on arutelu tervishoiu rahastamise \u00fcle saanud uue suuna<\/a>. M\u00f5te siduda haiglate rahastamine patsiendi paranemisega k\u00f5lab esmapilgul igati m\u00f5istlikult, sest kes siis ei tahaks maksta tulemuse, mitte ainult teenuste eest.<\/p>\n

Aga mida me t\u00e4pselt m\u00f5\u00f5dame ja mida tulemuseks peame? Ja kui suur osa sellest on tegelikult arsti v\u00f5i haigla kontrolli all?<\/p>\n

Kaasaegne teadus \u00fctleb \u00fcsna selgelt, et tervis ei s\u00fcnni haiglas, see on segu inimese geneetikast, elustiilist, haridustasemest, sotsiaalsest taustast ja pakutud ravist. Haigla roll on selles ahelas oluline, kuid mitte m\u00e4\u00e4rav. Just seet\u00f5ttu on ka rahvusvaheline teaduskirjandus \u00fcsna ettevaatlik, kui r\u00e4\u00e4gitakse nn tulemusp\u00f5hisest rahastamisest.<\/p>\n

\u00dchendkuningriigis kasutusele v\u00f5etud perearstide tasustamiss\u00fcsteem, mis sidus rahalised stiimulid kvaliteedin\u00e4itajatega, ei toonud kaasa m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset muutust suremuses1. Ka Ameerika \u00dchendriikides, kus selliseid mudeleid on katsetatud haiglaravis, ei ole leitud selget m\u00f5ju patsientide elluj\u00e4\u00e4misele2. S\u00fcsteemsed \u00fclevaated j\u00f5uavad sarnase j\u00e4relduseni: m\u00f5\u00f5detavad protsessid paranevad, kuid m\u00f5ju tegelikele tervisetulemustele j\u00e4\u00e4b tagasihoidlikuks v\u00f5i eba\u00fchtlaseks3;4.<\/p>\n

See arutelu ei ole ka Eestis uus<\/p>\n

Juba aastaid tagasi anal\u00fc\u00fcsisin oma doktorit\u00f6\u00f6s perearstiabi kvaliteedis\u00fcsteemi m\u00f5ju ning tulemused olid \u00fcsna kainestavad. Rahalised stiimulid parandasid seda, mida m\u00f5\u00f5deti, n\u00e4iteks vaktsineerimise h\u00f5lmatust ja krooniliste haiguste j\u00e4lgimist. Samal ajal kasvas m\u00e4rgatavalt perearstide ja eriti pere\u00f5dede t\u00f6\u00f6koormus. Kuid m\u00f5ju patsientide tegelikele tervisetulemustele j\u00e4i tagasihoidlikuks ning haiglaravi kasutus ei v\u00e4henenud sellisel m\u00e4\u00e4ral, nagu loodeti5.<\/p>\n

See kogemus on oluline ka n\u00fc\u00fcdses debatis. Kui seome rahastamise liiga otseselt “paranemisega”, kordame sama mustrit suuremas skaalas. S\u00fcsteem hakkab optimeerima m\u00f5\u00f5detavaid n\u00e4itajaid, aga mitte tingimata tervist ennast.<\/p>\n

Lisaks n\u00e4itas anal\u00fc\u00fcs selgelt, et tulemusi m\u00f5jutavad tugevalt ka praksise struktuur ja patsientide profiil, n\u00e4iteks nimistu suurus ja krooniliste haiguste koormus. See t\u00e4hendab, et k\u00f5iki ei saa m\u00f5\u00f5ta sama m\u00f5\u00f5dupuuga. Kui seda ei arvestata, v\u00f5ib tulemusp\u00f5hine rahastamine muutuda eba\u00f5iglaseks nii arstide kui ka patsientide suhtes6.<\/p>\n

Kuidas m\u00f5\u00f5ta tervist?<\/p>\n

M\u00f5\u00f5ta on lihtne seda, mida saab standardiseerida, n\u00e4iteks, kas uuring tehti v\u00f5i kas ravijuhist j\u00e4rgiti. M\u00e4rksa keerulisem on siduda ravitulemust konkreetse arsti v\u00f5i haigla tegevusega, kui m\u00e4ngus on patsiendi varasem tervis, kaasuvad haigused ja igap\u00e4evased valikud.<\/p>\n

“Raskemate patsientide ravimine ei pruugi enam olla atraktiivne, sest nende tulemused on statistiliselt halvemad.”<\/p>\n

Siin peitub ka peamine risk. Kui rahastamine siduda liiga otseselt “paranemisega”, siis hakkab s\u00fcsteem paratamatult kohanema nende n\u00e4itajate j\u00e4rgi. Kiirem v\u00e4ljakirjutamine v\u00f5ib muutuda eesm\u00e4rgiks omaette. Raskemate patsientide ravimine ei pruugi enam olla atraktiivne, sest nende tulemused on statistiliselt halvemad. Sellist n\u00e4htust, keerukamate patsientide v\u00e4ltimist, on kirjeldatud ka teaduskirjanduses7. Ja nii v\u00f5ib juhtuda, et hakkame parandama statistilisi n\u00e4itajaid, mitte tervist.<\/p>\n

Oluline on aru saada, mida peab tegema<\/p>\n

See ei t\u00e4henda, et tulemusp\u00f5hine rahastamine oleks iseenesest vale tee. Vastupidi, h\u00e4sti kujundatud s\u00fcsteem v\u00f5ib aidata suunata t\u00e4helepanu kvaliteedile ja patsiendi tegelikule kasule. Aga see eeldab t\u00e4psust. Tuleb m\u00f5ista ja aru saada, milliseid tulemusi on v\u00f5imalik m\u00f5jutada ja milliseid mitte.<\/p>\n

Praktikas t\u00e4hendab see riskide arvestamist, patsientide erinevuste m\u00f5istmist8 ning pikema vaate v\u00f5tmist kui \u00fcks haiglaravi episood. Samuti t\u00e4hendab see, et baasrahastus ei kao, see j\u00e4\u00e4b s\u00fcsteemi kandvaks osaks, millele lisanduvad teenusep\u00f5hine tasustamine ja kvaliteedist s\u00f5ltuvad komponendid.<\/p>\n

Eesti tervishoiu tugevus on seni olnud tasakaalus: arsti otsustusvabadus, tugev esmatasand ja solidaarne rahastusmudel. Kui p\u00fc\u00fcame selle asendada lihtsa loogikaga, kus “rohkem paranemist = rohkem raha”, v\u00f5ime tahtmatult luua stiimulid, mis t\u00f6\u00f6tavad algse eesm\u00e4rgi vastu. N\u00e4iteks perearstis\u00fcsteemis on pidevalt olnud eesm\u00e4rk hoida inimene terve ja t\u00f6\u00f6v\u00f5imeline. Kui n\u00fc\u00fcd valime tee, et mida rohkem haigusi on inimesel, seda parem on rahastamine, siis minu arvates liigume me valele teele.<\/p>\n

Inimese tervist ei saa taandada lihtsalt \u00fcheks m\u00f5\u00f5dikuks. Ja kui me seda siiski proovime teha, on oht, et maksame l\u00f5puks mitte parema tervise, vaid parema statistika eest.<\/p>\n

1 Ryan AM, Krinsky S, Kontopantelis E, Doran T. Long-term evidence for the effect of pay-for-performance in primary care on mortality in the UK: a population study. Lancet. 2016;388(10041):268\u2013274.<\/p>\n

2 Jha AK, Joynt KE, Orav EJ, Epstein AM. The long-term effect of Premier pay for performance on patient outcomes. N Engl J Med. 2012;366(17):1606\u20131615.<\/p>\n

3 Mendelson A, Kondo K, Damberg C, Low A, Mot\u00faapuaka M, Freeman M, et al. The effects of pay-for-performance programs on health, health care use, and processes of care: a systematic review. Ann Intern Med. 2017;166(5):341\u2013353.<\/p>\n

4 Mathes T, Pieper D, Morche J, Eikermann M. Pay for performance for hospitals. Cochrane Database Syst Rev. 2019;7:CD011156.<\/p>\n

5 Merilind E. Primary health care quality system in Estonia: impact of pay-for-performance and practice characteristics. Tartu: University of Tartu; 2011.<\/p>\n

6 Merilind E, P\u00f5lluste K, Kallikorm R, Meiesaar K. The impact of pay-for-performance on the quality of primary care in Estonia: a population-based study. Eur J Public Health. 2012;22(3):418\u2013423.<\/p>\n

7 Figueroa JF, Tsugawa Y, Zheng J, Orav EJ, Jha AK. Association between the value-based purchasing pay for performance program and patient mortality in US hospitals. BMJ. 2016;353:i2214.<\/p>\n

8 Eijkenaar F. Key issues in the design of pay for performance programs. Eur J Health Econ. 2013;14(1):117\u2013131.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Viimastel n\u00e4dalatel on arutelu tervishoiu rahastamise \u00fcle saanud uue suuna. M\u00f5te siduda haiglate rahastamine patsiendi paranemisega k\u00f5lab esmapilgul…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":108446,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[27815,26,27,37,20909,33,35,34,36,31,32,6842,21,28,29,2538,19,15144,25,169,308,512,562,20536,23,24,22,20,30],"class_list":["post-139269","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-arstiabi","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eero-merilind","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-haiglad","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-meditsiin","tag-news","tag-perearstid","tag-populaarseimad-lood","tag-statistika","tag-tervis","tag-tervisekassa","tag-tervishoid","tag-tervishoiu-rahastamine","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116300100773480768","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/139269","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=139269"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/139269\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/108446"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=139269"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=139269"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=139269"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}