Eesti teatrimaailma p\u00e4rlid draamateater, linnateater ja Vanemuine on suur osa meie rahva kultuurist. Neisse on kogunenud \u00fched riigi andekaimad lavastajad ja n\u00e4itlejad, kes ikka ja j\u00e4lle suudavad oma lavastustega valmistada \u00fcllatust ja head meelt. Inimesed ostavad endale pileteid kuid ette, m\u00f5ned on n\u00f5us isegi t\u00e4htsaid \u00fcritusi k\u00f5rvale l\u00fckkama nende teatrit\u00f5htute eest. Ja oi, kuidas veab, kui kellelgi on teatris m\u00f5ni hea tuttav, kes kuldav\u00e4\u00e4rt piletitega aitab! Kuid selles on ka n\u00f5ks muresid uuele teatrik\u00fclastajale. Selleks, et pidada maha lahing fantastilise \u00f5htu eest prestii\u017eikas teatris, on vaja t\u00f5sist kirge ja soovi, mis saab tekkida vaid varasematest headest kogemustest.<\/p>\n
On ka teisi teatreid, nagu Von Krahl, Kanuti Gildi Saal ja Ekspeditsioon. Need on teatrid, kes kutsuvad k\u00fclastajaid nagu oma koju. Piletist ilma j\u00e4\u00e4mise muret pole tihti vaja tunda, saalis istutakse sinna, kuhu parasjagu soovitakse, kuna kohad on nummerdamata. Muidugi see, mis laval toimub, ei ole n-\u00f6 klassikaline ning on suur eeldus, et paljudel on aru saamiseks vaja kuuendat meelt \u2013 v\u00f5ib-olla teatrimeelt? Igatahes k\u00f5hut\u00e4ie naeru ja sooja elamuse sealt saab. Kuid uuele noorele teatrik\u00fclastajale v\u00f5ib kogemus olla ehmatav ja peletada ta huvi j\u00e4rgmistest teatrik\u00fclastustest eemale.<\/p>\n
Mina alustasin enda teatriretke vonkrahlilikest teatrimajadest. K\u00e4isin s\u00f5pradega uuenduslikke ja toredaid t\u00fckke vaatamas, millest algul kippu ega k\u00f5ppu aru ei saanud, kuid kambavaim hoidis siiski teatrisaalis. Ajaga hakkas see meeleolu, mis mind teatris valdas, aina enam tagasi kutsuma, kuniks mistahes teatri iste mulle k\u00f5ige lemmikumaks sai. N\u00fc\u00fcd leian end pea iga n\u00e4dal mingis teatrimajas.<\/p>\n
Kaks vastandlikku teatristiili, n-\u00f6 klassikaline ja modernsem, teenivad ikkagi sama jumalat: publikut. Uudishimulikul noorel on keerukas m\u00f5elda, kust alustada, mida vaadata. Kas \u00fcldse on v\u00e4\u00e4rt rapsida? Otsustamise lihtsustamiseks kutsusin kokku kuus enda teatrihuvilist ja mitte-nii-huvilist s\u00f5pra, et jagada muljeid nendel teemadel.<\/p>\n
Milline on teie suhe teatriga?<\/p>\n
Carmen Joakit (19; m\u00f5\u00f5dukas teatrihuviline, kes ei \u00fctle \u00e4ra \u00f5htust teatrisaalis): Minu suhe teatriga on v\u00e4ga positiivne, sest mulle meeldib teatris k\u00e4ia ja eri lavastusi kogeda. Minu arvates on eesti teater v\u00e4ga heal tasemel ning tehakse palju huvitavat. Teater on eriline ka sellep\u00e4rast, et iga etendus on ainulaadne: isegi kui tegemist on sama lavastusega, on iga kord saalis erinev \u00f5hkkond ning n\u00e4itlejate m\u00e4ng muutub. Just see kordumatus on \u00fcks p\u00f5hjus, miks mulle teatris k\u00e4imine nii v\u00e4ga meeldib.<\/p>\n
Art Rihard Jorro (19; otsib veel oma kohta teatrisaalis): Minu suhe teatriga on g\u00fcmnaasiumi jooksul \u00fc\u00fcratult kasvanud, kuid siiani otsin, mis mulle meeldib. M\u00e4letan, et neljandas-viiendas klassis k\u00e4isin vaatamas lavastust, kus ei r\u00e4\u00e4gitud s\u00f5nagi ja tegelased v\u00e4ljendasid ennast varjude ja teiste sarnaste vahendite kaudu. See oli mulle liiga arusaamatu ja igav. P\u00e4rast seda ei k\u00e4inud ma v\u00e4ga pikalt teatris, selles m\u00e4ngis oma rolli ka koroonaaeg. Lapsena t\u00f5ukasin teatri eemale, aga \u00f5nneks on etendused, kuhu olen g\u00fcmnaasiumis sattunud, minu ja teatri suhet parandanud. Peatselt l\u00e4hen oma elu esimesele etendusele, mis pole kooli korraldatud.<\/p>\n
Maia Bunder (19; sage teatrinautleja, kellele meeldivad eksperimendid): Teatris k\u00e4imine on tore, see on \u00fcks mu lemmikuid kultuuri tarbimise viise. K\u00fcll aga ei saa ma k\u00e4ia nii tihti teatris, kui sooviksin. Lavastusi, mida n\u00e4ha tahaksin, on palju, kuid kahjuks ei ole mul nii palju raha, et neid k\u00f5iki vaadata.<\/p>\n
Ralf Kaasiku (19; p\u00fc\u00fcdleb teatrikarj\u00e4\u00e4ri poole): Minu suhe teatriga piirdub hetkel selle vaatamisega, teatriga l\u00e4hemalt tegelenud ma ei ole \u2013 ei ole k\u00e4inud n\u00e4iteringides, ei ole osalenud kuskil impro\u00f5htutel. Mulle meeldis juba v\u00e4iksena teatris k\u00e4ia. M\u00e4letan, et t\u00e4di viis mind Eesti Noorsooteatrisse (siis veel nukuteater) ja me vaatasime lavastust nimega ,,Hanel oli auto”. Ise m\u00e4letan seda v\u00e4ga h\u00e4guselt, kuid t\u00e4di \u00fctles, et mulle meeldis. Suurem kirg l\u00f5i v\u00e4lja ikkagi p\u00f5hikooli l\u00f5pus \/ g\u00fcmnaasiumi alguses. Siiani on huvi olnud t\u00f5usuteel ning vaibumisest m\u00e4rke pole. Loodan, et ei tule ka! Minule on teater \u00f5htul aeg endale. Teatrisk\u00e4ik on nagu hariv teraapia, sest \u00e4ra tulles olen alati m\u00f5nev\u00f5rra targem.<\/p>\n
Ekke Martin Henk (18; v\u00e4ljakujunenud teatrimaitsega noor): G\u00fcmnaasiumis nakatas mind teatripisikuga \u00f5petaja Anu Kell. Olen selle eest talle tuhat t\u00e4nu v\u00f5lgu. Ma armastan teatrit, kuigi lapsena ei k\u00e4inud seal tihti. Lisaks elasin aastaid riikides, kus teatrikultuur ei ole Eestiga v\u00f5rreldaval tasemel. Usun, et see kogemus on aidanud mul palju k\u00f5rgemalt hinnata seda v\u00e4\u00e4rtuslikku osa meie \u00fchiskonnast.<\/p>\n
Kert Kaspar Kukk (18; kutt, kes on alati n\u00f5us teatrisse kaasa tulema): Hakkasin g\u00fcmnaasiumis palju teatris k\u00e4ima. Alguses olid kavas peamiselt draamateatri repertuaarist silma j\u00e4\u00e4nud lavastused, aga peatselt lisandusid ka teiste teatrite omad. Peamiseid p\u00f5hjuseid oli kaks: samuti \u00f5petaja Anu Kell ja mu vahva klassivend Ralf. Ma k\u00e4in v\u00e4hemalt kord kuus teatris, kui on aega ja pileteid saada, siis ka rohkem.<\/p>\n
Millised lavastused teile meeldivad? Tooge n\u00e4ide \u00fchest meeldej\u00e4\u00e4vast lavastusest.<\/p>\n
Ekke: Naljakal kombel meeldivad mulle just need lavastused, mis ei ole noortele suunatud ja kus publiku keskmine vanus on minu omast mitu korda k\u00f5rgem. N\u00e4iteks draamateatris m\u00e4ngitav t\u00fckk K\u00e4bi Lareteist pealkirjaga ,,Solist”. Meeldivad lavastused, mis jutustavad konkreetset lugu.<\/p>\n
Art: Mulle just meeldivad noortep\u00e4rased lavastused. On kiiresti aru saada, kas noored on lavastuse valmimisse kaasatud v\u00f5i mitte. Lisaks meeldivad lavastused, mis pole liiga pikad. \u00dcle kolme tunni kestev etendus venib ja lavastuse p\u00f5his\u00f5num v\u00f5ib vahepeal \u00e4ra kaduda. Kindlasti on meelde j\u00e4\u00e4nud Leeni Linna lavastus “Kolmekas ilma Simoneta”, kus kasutati palju noortep\u00e4rast s\u00f5navara ja m\u00e4ngisid noored n\u00e4itlejad. Soovitan!<\/p>\n
Carmen: Mulle meeldivad enamasti rohkem uuenduslikumad lavastused, sest need panevad sageli kuidagi eriliselt m\u00f5tlema. Samas on vahel v\u00e4ga tore vaadata ka klassikalisi lavastusi, eriti kui need on h\u00e4sti lavastatud ja n\u00e4itlejad m\u00e4ngivad elavalt. \u00dcks lavastus, mis mulle eriti on meelde j\u00e4\u00e4nud, on kindlasti Tallinna Linnateatri “Suur veeuputus”, just oma tugevate tegelaskujude ja humoorikuse t\u00f5ttu. Sellised lavastused, kus kohtuvad nii emotsionaalne kui ka intellektuaalne kogemus, j\u00e4\u00e4vad eriti h\u00e4sti meelde ja kutsuvad n\u00e4htu \u00fcle m\u00f5tisklema.<\/p>\n
Maia: Mulle meeldib vaheldus, mist\u00f5ttu k\u00fclastan erinevaid teatreid. Eelistatumad \u017eanrid on ps\u00fchholoogiline draama ja absurd. \u00dcheks oma lemmikuks pean sel suvel esietendunud Andrus Vaariku lavastust “Kes kardab Virginia Woolfi?” Jaanihanso siidrivabrikus. Inimsuhted m\u00e4ngivad suurt rolli ka igap\u00e4evaelus. Veel meeldivad mulle n\u00fc\u00fcdisaegsed ja \u00fchiskonnakriitilised lavastused \u2013 n\u00e4iteks Kinoteatri “L\u00fchkarid” on peamiselt humoorikad, kuid neis leidub ka teistsugust ausust.<\/p>\n
Ralf: Teemadest l\u00e4heb mulle v\u00e4ga korda ajalugu. N\u00e4iteks Eesti Draamateatri ,,Totalitaarne romaan” v\u00e4ga-v\u00e4ga meeldis mulle. Jah, see n\u00f5udis k\u00fcll natuke eelnevaid teadmisi ajaperioodidest, mida k\u00e4sitleti, kuid lavastuse kulg ja \u00fclesehitus olid niiv\u00f5rd t\u00e4iuslikkuseni timmitud, et ma olin kogu kolm ja pool tundi sellega igati kaasas. Aga muidu olen aastatega hakanud armastama performatiivsemaid vorme. Minu s\u00fcdames on kindlasti alles koht klassikale, kuid ma n\u00e4en, et suhestun postdramaatilisuse ning eksperimentaalse teatriga palju rohkem kui klassikaga. Eks see ole ka maitse asi.<\/p>\n
Kert: Mulle meeldivad ka sellised pigem performance’i sugemetega lavastused. Need on palju huvitavamad ja kaasahaaravamad. N\u00e4iteks Ekspeditsiooni ,,Leviaatan”, Von Krahli teatri ,,Pantheon” ja “V\u00f5it p\u00e4ikese \u00fcle” ning draamateatri ,,Kuningas Ubu” on m\u00f5ned n\u00fc\u00fcdisaegsemad lavastused, mis mulle eriti meeldinud on. Need on v\u00e4ga naljakad, kuid seal peitub ka mingi s\u00fcgavam s\u00f5num, mida lahti harutada.<\/p>\n
Kas olete p\u00e4rast etendust olnud niiv\u00f5rd segaduses sellest, mis laval juhtus, et ei saa isegi aru, millest teos r\u00e4\u00e4kis?<\/p>\n
Maia: Jaa, kindlasti olen. Tavaliselt on see tingitud rohkem minu keskendumisv\u00f5imest ja eelt\u00f6\u00f6 tegemisest. Lavastused, mille s\u00fcgavamast m\u00f5ttest pole aru saanud, lubavad mul ise juurde m\u00f5elda. N\u00e4iteks EMTA lavakunstikooli “T\u00e4hem\u00f5rsja” ja Von Krahli “Enigma” tekitasid k\u00fcll sellise segaduse tunde.<\/p>\n
Carmen: Mulle on j\u00e4\u00e4nud k\u00f5ige segasemaks draamateatri lavastus “Maag”. K\u00e4isin seda koos vanaemaga vaatamas ja talle j\u00e4i samuti segaseks, hoolimata sellest, et ta oli lavastuse aluseks olnud raamatut lugenud.<\/p>\n
Ralf: Mul tekib segadus peale Mart Kangro lavastuste etendusi. Mitte et see oleks halb segadus. See on hea segadus. Kangro lavastused ei p\u00fc\u00fca teha inimesele puust ja punaseks selgeks seda, mida ta tahab. Mul on alati hea tunne lahkuda teatrisaalist, teades, et lavastaja on j\u00e4tnud mulle midagi, mille \u00fcle pikemalt juurelda. Olgu selleks mingi repliik, juhtm\u00f5te, mis iganes.<\/p>\n
Kert: T\u00f5si, et Mart Kangro teeb v\u00e4ga omamoodi lavastusi, aga need on kindlasti v\u00e4\u00e4rt vaatamist. K\u00f5ige parem n\u00e4ide on ,,Pantheon”. Kui ma seda esimest korda vaatamas k\u00e4isin, olin p\u00e4rast etendust v\u00e4ga segaduses. Ma proovisin ja proovisin sealt seda s\u00fcgavamat m\u00f5tet v\u00e4lja noppida ja k\u00e4isin seda paar korda veel vaatamas. Teine hea n\u00e4ide on ,,Inimese anatoomia”, millest ma peaaegu \u00fcldse aru ei saanud.<\/p>\n
Ekke: Samas sellised lavastused nagu ,,Pantheon” on k\u00fcll n\u00e4tskemad t\u00fckid, aga ka nende s\u00fcmbolitest on v\u00f5imalik de\u0161ifreerida killukesi sellest, millest teos r\u00e4\u00e4kida \u00fcritas.<\/p>\n
Art: Tavaliselt aitab lavastuse m\u00f5istmisele kaasa see, kui s\u00f5prade ja \u00f5petajaga n\u00e4htu \u00fcle arutada. Arvan, et kui terve lavastus oleks arusaamatu, ei meeldiks see mulle.<\/p>\n
Mida peaks noor tegema, et modernsemast teatrist aru saada? Kas sellest on \u00fcldse vaja ,,aru saada”?<\/p>\n
Kert: Modernne teater r\u00e4\u00e4gib sageli aktuaalsetest probleemidest \u2013 mida rohkem noor aktuaalsete teemadega kaasas k\u00e4ib, seda paremini suudab ta sellist teatrit m\u00f5ista. Aga ei, alati ei ole vaja ,,aru saada” \u2013 kui tahad lihtsalt l\u00f5busat ajaviidet, siis kohe kindlasti ei pea k\u00f5igest aru saama.<\/p>\n
Art: Jah, vahel on okei nautida lihtsalt show’d ja mitte \u00fcle m\u00f5elda. Aga alati ei tahagi lavastaja, et noor k\u00f5igest aru saaks: lavastus v\u00f5ib-olla ongi m\u00f5eldud vanemale generatsioonile v\u00f5i tekitab lavastaja meelega segadust.<\/p>\n
Carmen: Ma arvan ka, et alati ei pea n\u00fc\u00fcdisteatrist t\u00e4ielikult aru saama. M\u00f5nikord on isegi olulisem see kogemus ja emotsioon, mida lavastus vaatajas tekitab. Samas v\u00f5ib sellise teatri m\u00f5istmisel aidata see, kui enne etendust natuke lavastuse kohta lugeda v\u00f5i uurida, millest see r\u00e4\u00e4gib ja milliseid teemasid k\u00e4sitleb. See annab juba v\u00e4ikese tausta, mille abil on laval toimuvat lihtsam j\u00e4lgida. Samuti v\u00f5ib p\u00e4rast etendust olla v\u00e4ga huvitav teistega n\u00e4htut arutada \u2013 n\u00e4iteks s\u00f5prade v\u00f5i pereliikmetega, kellega koos teatris k\u00e4idi. Nii saab kuulda erinevaid arvamusi ja t\u00f5lgendusi ning m\u00f5nikord aitab just \u00fchine arutelu paremini m\u00f5ista, mida lavastus v\u00f5is edasi anda.<\/p>\n
Ekke: Lavastusest on vaja aru saada. Isegi kui lavastuse eesm\u00e4rk on tekitada emotsioone, on neid ka vaja siiski l\u00e4bi m\u00f5testada, aru saada, miks laval toimuv selliseid emotsioone tekitab. Modernsest teatrist aru saamiseks on vaja lasta endal etendust kogeda ja n\u00e4iteks hiljem vaikuses koju k\u00f5ndides seda pikemalt seedida.<\/p>\n
Maia: N\u00f5us, et kindlasti on vaja aru saada, aga see ei pea t\u00e4hendama, et teater peab olema k\u00f5igi p\u00f5hifookus. Samas kui ei ole kedagi, kes n\u00fc\u00fcdisaja teatrist aru saaks, pole ka publikut. Mitte aru saamine v\u00f5ib olla vajalik, aga see ei tekita edasist huvi.<\/p>\n
Ralf: Ma olen sellises 50\/50 situatsioonis. Kui sa millestki l\u00f5puni aru saad, siis kaob \u00e4ra muditav vaatepunkt. Sa oled selle endale puust ja punaseks selgeks teinud ning pole m\u00f5tet seda enam edasi-tagasi kangutama hakata. Samas, kui osad asjad j\u00e4tta endale selgeks tegemata, siis see annab aruteludes palju rohkem m\u00e4nguruumi. Kuna sa ei ole haakunud \u00fche kindla punkti k\u00fclge, on palju rohkem liikumisruumi arvamuse avaldamiseks. Eks iga\u00fchel oma meetod.<\/p>\n
Kumb on igavam, kas traditsiooniline v\u00f5i modernsem teater?<\/p>\n
Ralf: Kumbki pole igav. Klassikaline s\u00f5nalavastus ei tohi teatrilavadelt kaduda. Samuti saab klassikaline teater olla modernne. Keegi ei keela algmaterjali \u00fcmber teha, kuid kindlasti on seal omad selged piirid, mida h\u00e4gustada ei saa. Uuenduslik teater on j\u00e4llegi see, millega v\u00f5ib-olla p\u00fc\u00fctakse edasi anda \u00fclevaadet t\u00e4nap\u00e4evastest probleemidest. Aktsioonid, eksperimentaallavastused jne \u2013 k\u00f5ik see on v\u00e4ga vajalik ning publik peab ka neid n\u00e4gema.<\/p>\n
Carmen: See s\u00f5ltub kindlasti lavastusest. Klassikaline teater v\u00f5ib m\u00f5nikord olla igavam, kuid kui see on h\u00e4sti tehtud, v\u00f5ib see olla v\u00e4ga p\u00f5nev ja kaasahaarav. Modernne teater v\u00f5ib olla huvitavam vormi poolest, kuid vahel v\u00f5ib lavastuse peamine m\u00f5te j\u00e4\u00e4da segaseks. Ma ei oskaks \u00f6elda, et \u00fcks oleks alati igavam kui teine.<\/p>\n
Maia: M\u00f5lemat on kindlasti v\u00f5imalik kujutada igavalt, kuid modernsemas teatris on ruumi selleks kindlasti v\u00e4hem. Kui eesm\u00e4rk on eristuda, kasutada uut tehnikat v\u00f5i v\u00f5tteid, siis pakub juba selline n\u00e4htus huvi, igavus tekib hiljem. N\u00fc\u00fcdisteatri lavastustes on mul noorena kindlasti lihtsam leida seost enda eluga ning seda isiklikumalt m\u00f5ista.<\/p>\n
Art: Mul v\u00e4ga suurt kogemust pole, aga arvan, et klassikaline. Modernsem teater v\u00f5ib olla arusaamatu, ebameeldiv, imelik, aga mitte igav. Kui k\u00e4id ainult klassikalist teatrit vaatamas, v\u00f5ib see muutuda igavaks.<\/p>\n
Kert: Ma arvan ka, et klassikaline teater on kindlasti igavam, kuid mitte ilmtingimata halvem. On v\u00f5imalik v\u00e4ga h\u00e4id klassikalisi lavastusi teha. Eriti on mulle meeldinud draamateatri ,,Eisenstein” ja ,,Mefisto”. Aga n\u00e4iteks Rakvere Teatri ,,S\u00fcgissonaat” mulle \u00fcldse ei meeldinud, sest see oli v\u00e4ga igav. Modernne teater on sageli kaasahaaravam ning sul ei pea olema nii palju varasemat teadmist lavastuse kohta, mida vaatama l\u00e4hed. Modernset teatrit iseloomustab s\u00f5na ,,elamus”, sest sa tavaliselt ei saa kunagi aru, mis su \u00fcmber toimub.<\/p>\n
Ekke: ,,Klassikaline” ja ,,modernsem” on v\u00e4ga laiad ning subjektiivsed terminid, aga \u00fcldiselt \u00fctleksin, et klassikaline teater on igavam, sest tihtipeale ei kasutata \u00e4ra v\u00f5imalike tehnilisi uuendusi. Samas pole see alati nii. N\u00e4iteks m\u00f5nedes draamateatri t\u00fckkides, nagu ,,\u00dckskord Liibanonis” ja ,,Eisenstein”, on n-\u00f6 klassikalisele teatrile omane \u00fchtne narratiiv, aga samas kasutatakse ka modernseid tehnilisi lahendusi, nagu video ja tegevus v\u00e4ljaspool lava. Von Krahli ,,Tagasiside” oli kahtlemata modernsem teater, aga mitte l\u00f5puni huvitav. Esimene veerand tundi toimus v\u00e4gev p\u00fcrotehniline linnav\u00f5itlus, mis oli \u00e4\u00e4rmiselt p\u00f5nev, aga kuna lavastus oli liigestest lahti \u2013 \u00f5igemini liigesed peaaegu et puudusid \u2013 hakkas l\u00f5pu poole silm kinni vajuma, sest stseene oli keeruline terviku kontekstis l\u00e4bi m\u00f5testada.<\/p>\n
Kas osat\u00e4itjate vanus m\u00f5jutab teie teatrikogemust? Kas tunnete end kodusemalt, kui laval on samuti noored?<\/p>\n
Carmen: Kindlasti m\u00f5jutab see minu teatrikogemust. Mulle meeldivad ja mind k\u00f5netavad sageli rohkem lavastused, kus osat\u00e4itjate seas on ka nooremaid inimesi. Ilmselt on p\u00f5hjuseks see, et nende keelekasutus, v\u00e4ljendusviis ja m\u00f5ttemaailm tunduvad mulle tuttavamad ning nendega on lihtsam samastuda. Kui laval on minuga sarnases vanuses n\u00e4itlejad, siis tunnen sageli, et nende m\u00e4ng ja tegelaste kogemused on mulle kuidagi l\u00e4hedasemad. See ei t\u00e4henda, et vanemate n\u00e4itlejatega lavastused ei oleks huvitavad v\u00f5i nauditavad. Ka kogenud n\u00e4itlejad suudavad luua v\u00e4ga tugevaid ja meeldej\u00e4\u00e4vaid rolle. Lihtsalt noorte osat\u00e4itjatega lavastuste puhul tekib mul tihti veidi kodusem ja tuttavam tunne, mis muudab kogu teatrikogemuse veelgi kaasahaaravamaks.<\/p>\n
Maia: Kindlasti m\u00f5jutab. Noored n\u00e4itlejad suudavad lugusid jutustada nii, et ma suudan ka iseennast sellesse konteksti panna. Tihti tundub, et ainult noored suudavadki noori m\u00f5ista \u2013 nii ka teatris. Kodusemaks muudetakse olustik sellega, et pole vaja tunda hirmu, noor n\u00e4itleja ei ole k\u00f5rgemal kohal kui publik, nagu seda vahel on \u2013 v\u00e4hemalt minule \u2013 vanemad ja tuntumad n\u00e4itlejad. Selline v\u00f5rdsus publikuga, nagu seda pakuvad noored n\u00e4itlejad, tekitab minus mugavust.<\/p>\n
Art: Kindlasti meeldib, kui laval on noored, aga rohkem m\u00e4ngib rolli tegelaste s\u00f5nakasutus: kas kasutatakse noortep\u00e4raseid v\u00e4ljendeid ja kas neid kasutatakse \u00f5iges kontekstis? Kui neid asju tehakse \u00f5igesti, tekib tugevam side, v\u00f5rreldes sellega, kui lihtsalt noored on laval.<\/p>\n
Ekke: Ma ei tunne ennast tingimata kodusemalt, kui laval on noored, sest koduse tunde ei tekita n\u00e4itlejate vanus, vaid nende v\u00f5ime enda rolli m\u00e4ngida. Guido Kangur v\u00f5iks vanuselt olla mu vanaisa, aga see ei tekitanud minus ,,Lehman Brothersit” vaadates p\u00f5rmugi ebamugavust.<\/p>\n
Ralf: Ka mina ei saaks \u00f6elda, et ma tunnen end kodusemalt, kui laval on noored. Mulle meeldib nooremate ja vanemate koost\u00f6\u00f6. On alati v\u00e4gev n\u00e4ha mitut generatsiooni laval, sest ma tean, et nad k\u00f5ik saavad sellest nii palju juurde. K\u00f5ik \u00f5pivad k\u00f5igilt midagi uut.<\/p>\n
Kert: Isiklikult ei \u00fctleks, et n\u00e4itlejate vanus oleks asi, millele ma nii palju t\u00e4helepanu kulutaks. Minu arvates on just v\u00e4ga tore n\u00e4ha, et ka vanemad n\u00e4itlejad osalevad modernsemas teatris.<\/p>\n
Kas teile meeldib, kui teid kutsutakse etenduse ajal kaasa l\u00f6\u00f6ma?<\/p>\n
Maia: Jaa, ikka meeldib, aga ma ei arva, et see on iga lavastuse puhul vajalik. Muidu muutub v\u00f5te igavaks. Puhtalt naermise p\u00e4rast ei peaks ka publikut iga kord lavale kutsuma, sest v\u00f5tte v\u00f5lu on just \u00fcllatusmoment, teadmatus.<\/p>\n
Carmen: See oleneb kindlasti v\u00e4ga p\u00e4evast ja tujust. Vahel on tunne, et tahaks lihtsalt lavastust nautida ja olla t\u00e4ielikult pealtvaataja rollis. Samas on ka v\u00e4ga tore, kui publikust kutsutakse kedagi lavastusse kaasa l\u00f6\u00f6ma. Sellisel juhul j\u00e4lgin toimuvat t\u00e4helepanelikumalt ja kogu lavastus j\u00e4\u00e4b paremini meelde.<\/p>\n
Art: Eks jah, oleneb tujust, pigem ei ole kaasamine t\u00e4htis, aga alati on lahe ja ootamatu, kui see juhtub. Mul ei ole kummagi variandi vastu midagi. Esireas pead muidugi alati kaasa l\u00f6\u00f6miseks valmis olema.<\/p>\n
Ralf: K\u00f5igele on enda koht ja aeg. Kui ma l\u00e4hen vaatama klassikat, siis ma loodan ikkagi selle aja saalis istuda ning nautida seda, mis laval toimub. Hiljuti kogesin kaasamist Von Krahli ja Beat Le Mot’ koost\u00f6\u00f6lavastuses ,,V\u00f5it p\u00e4ikese \u00fcle”, mis l\u00e4ks mulle v\u00e4ga korda. Seal oli kaasamine t\u00e4iesti \u00f5igustatud.<\/p>\n
Kert: Mulle isiklikult v\u00e4ga meeldib, kui mind lavale kutsutakse, sest see on v\u00e4ga l\u00f5bus. Saan ka minutikese kuulsust ja \u00fcle\u00fcldse on selline kogemus v\u00e4ga lahe. Eks see v\u00f5ib vahepeal ka veidi hirmus olla, eriti kui pole harjunud publiku ees esinema.<\/p>\n
Ekke: Mul ei ole midagi lihtsalt kellav\u00e4rgis \u00fcheks mutriks olemise vastu, iga mutter on vajalik masina korrektseks toimimiseks. Aga vahel on ka tore, kui lavastusse suuremat rolli kutsutakse m\u00e4ngima. Sellega seoses meenub VAT teatri lavastus ,,Peaaegu v\u00f5rdsed”, kus etenduse keskel pakuti 50 eurot esimesele julgele, kes minut aega pead vee\u00e4mbris hoiab. Loomulikult kargasin esireast kohe p\u00fcsti ja hakkasin samme vee\u00e4mbri poole seadma, kui kodutut kehastav Meelis P\u00f5ldroos minust ette j\u00f5udis. Siis oleksin k\u00fcll tahtnud rohkem kui mutrike olla.<\/p>\n
Mida peaks noor tegema, et leida endale koht teatrimaailmas ja kas see on \u00fcldse vajalik?<\/p>\n
Kert: Kui on soov endale ,,koht teatrimaailmas” leida, siis tuleb lihtsalt hakata tasapisi teatris k\u00e4ima, muud midagi. Eks see on nii k\u00f5igega \u2013 mida rohkem teadlik sa millestki olla tahad, seda rohkem pead sa end sinna kaasama.<\/p>\n
Art: Minu meelest \u00fcks p\u00fc\u00fcdlik noor peaks v\u00e4hemalt proovima enda harilike meelelahutuste k\u00f5rvale (telefon, videom\u00e4ngud) muud meelelahutust, et vaimselt areneda. Olgu selleks siis kino, raamatud v\u00f5i teater. \u00d5pilased peaksid haarama v\u00f5imalustest, kui kooliga koos saab teatrisse minna. Oma \u00f5petajalt v\u00f5i omavanustelt v\u00f5ib teatrisoovitusi k\u00fcsida. Ega k\u00f5igile ei pea teater meeldima, t\u00e4htis on, et noor otsiks v\u00f5i leiaks midagi, mis tema meelt lahutaks, aga samas ka hariks.<\/p>\n
Ralf: Lihtne on \u00f6elda, et k\u00e4i teatris ja loe teatrialast kirjandust, kuid see pole kindlasti k\u00f5ik. Teatrimaailm on suur ja lai. Kindlasti on vajalik, et noor ei unustaks teatrit kui kunstivormi. See ei pea olema talle ajaviide v\u00f5i s\u00fcdameasi, kuid kindlasti peaks teatrit aastas m\u00f5ned korrad ikkagi kogema. Kui j\u00e4rjest v\u00e4hem noori leiab end teatrist, siis ei tule noort publikut enam peale ja see on see k\u00f5ige murettekitavam asi. Noored, teatris tuleb k\u00e4ia! Eestis on ilmatu suur hulk teatreid. Leidke endale sobiv ja nautige teatrit t\u00e4iel rinnal! V\u00f5tke osa noortele suunatud \u00fcritustest.<\/p>\n
Ekke: Noor peaks kahtlemata leidma enda koha teatrimaailmas. K\u00f5ik peaksid, sest teater paneb inimese m\u00f5tlema ning see on oluline nii inimese enda vaimse arengu kui ka eduka \u00fchiskonna ehitamise jaoks.<\/p>\n
Maia: Kultuuri tarbimine ei tee kellelegi halba, kuid inimesed on erinevad ja k\u00f5igile pole teater vajalik. Kui rohkem noori oskaks teatrit v\u00e4\u00e4rtustada ja suudaks lavastustest endaga uusi m\u00f5tteid kaasa v\u00f5tta, siis v\u00f5ib see ju \u00fchiskonda paremaks teha, kuid samade teemadega saab tutvuda ka l\u00e4bi teiste meediumite. Et leida endale sobiv kultuurivorm, peab alustama kohal k\u00e4imisest. K\u00f5ige paremini avab ukse teatrimaailma suhtlemine \u2013 tuleb suhelda n\u00e4itlejatega, k\u00e4ia vestlusringides.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5te<\/p>\n
Vestluse l\u00f5puks v\u00f5in \u00fcsna enesekindlalt v\u00e4ita, et tulevased presidendid, arstid ning teised \u00fchiskonnaliikmed on teatris huvitatud millestki uuest ja p\u00f5nevast. Olgu p\u00f5hjus n\u00e4iteks see, et noored otsivad k\u00f5ikjalt avastamisr\u00f5\u00f5mu. Sellegipoolest ei \u00fctle keegi neist \u00e4ra \u00fchest n-\u00f6 klassikalisest lavastusest uhkes teatrisaalis: piletid on siiski ju p\u00f5hjusega alatasa v\u00e4lja m\u00fc\u00fcdud. Kindel on see, et noored on huvitatud, mida teatris n\u00e4idatakse ja tahavad olla osa kultuurist. Teatrimaitse suhu saanud noor ei kipu saalist enam minema jooksma, vaid naaseb ikka ja j\u00e4lle tagasi, vahel isegi mitmendat korda sama lavastuse etendusele.<\/p>\n
K\u00fcll aga osalesid vestluses need noored, kes avastavad end tihti ja hea meelega teatris: kohas, kus loomingulised hinged \u00fcritavad midagi korda saata ja seda rahvale n\u00e4idata. Olgugi et m\u00f5tted, mis sealt kaasa v\u00f5etakse, v\u00f5ivad olla kaootilised v\u00f5i neljatunnine etendus on toonud piinlikult une silma, pole see takistanud neil n\u00e4gu naerul hoidmast ning kultuuri nautimast.<\/p>\n
*<\/p>\n
Tekst on valminud aktsioonide sarja “Noore vaataja teatri kuu” raames. N\u00f5uandjad-toimetajad Oliver Issak ja\u00a0Eleriin\u00a0Miilman.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti teatrimaailma p\u00e4rlid draamateater, linnateater ja Vanemuine on suur osa meie rahva kultuurist. Neisse on kogunenud \u00fched riigi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":139339,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140,56596],"class_list":{"0":"post-139338","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus","15":"tag-noorelt-teatrisse"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116300431077207790","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/139338","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=139338"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/139338\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/139339"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=139338"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=139338"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=139338"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}