Alexela \u00e4riarenduse valdkonnajuht Tarmo K\u00e4rsna \u00fctles ERR-ile, et viimane n\u00e4dal k\u00fctuseturgudel on olnud erakordselt volatiilne.<\/p>\n
“Esmasp\u00e4eval t\u00f5usis diisli hind kahe tunni jooksul ajaloolisele tasemele, ulatudes 1591 dollarini tonnist. Seej\u00e4rel toimus kiire hinnalangus, kui USA president Donald Trump teatas viiep\u00e4evasest pausist Iraani r\u00fcndamises,” selgitas K\u00e4rsna. \u00a0<\/p>\n
Ta lisas, et turge m\u00f5jutasid tugevalt vastandlikud s\u00f5numid: USA r\u00e4\u00e4kis l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste edusammudest, samal ajal kui Iraan neid eitas.<\/p>\n
“Turg eelistas siiski uskuda positiivsemaid signaale, mille tulemusel langes diisli hind vahepeal ligi 20 protsenti. T\u00e4naseks on hinnad aga taas t\u00f5usnud ja j\u00f5udnud eelmise n\u00e4dalal\u00f5pu tasemele,” s\u00f5nas K\u00e4rsna.<\/p>\n
Terminali juhatuse liige Alan Vaht t\u00f5i v\u00e4lja, et p\u00e4rast eelmise n\u00e4dala reedel p\u00fcstitatud hinnarekordit, mis juba sellel esmasp\u00e4eval l\u00f6\u00f6dud sai, langes diislik\u00fctuse hind maailmaturul kolmap\u00e4evaks 226 dollari v\u00f5rra ehk erakordselt palju.<\/p>\n
Samal ajal langes bensiin eelmise reede 1116 dollari suuruse tonnihinna juurest kolmap\u00e4evaks 85 dollari v\u00f5rra ehk langus oli v\u00e4iksem.<\/p>\n
“President Trump \u00e4hvardas ju k\u00f5igepealt hakata r\u00fcndama Iraani elektrijaamu, kui see Hormuzi v\u00e4ina ei ava, \u00e4hvardus oli, et Iraanile antakse 48 tundi aega. Selle \u00e4hvarduse peale s\u00f6\u00f6stsid hinnad \u00fcles. Langus tuli sellest, et Trump tegi tagasisammu ja \u00fctles, et annab Iraanile veel viis p\u00e4eva aega,” selgitas Vaht.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd on k\u00fctuse hind maailmaturul alates kolmap\u00e4evast, mil saavutati madalaim punkt, taas t\u00f5usnud ning reede l\u00f5unaks oli diisli hind kerkinud kolmap\u00e4evaga v\u00f5rreldes juba 155 dollari v\u00f5rra tonnist ja bensiinil 49 dollarit tonnist.<\/p>\n
K\u00fctuse hind s\u00f5ltub piirkonna konkurentsitihedusest<\/p>\n
Eestis on k\u00fctusehinnad sellel n\u00e4dalal p\u00fcsinud vahemikus 1,97\u20132,16 eurot liitri kohta ning Tarmo K\u00e4rsna s\u00f5nul n\u00e4dala alguse j\u00e4rsk hinnat\u00f5us siinsesse hinda t\u00e4ies ulatuses ei j\u00f5udnud. Reedel teatas Trump pausi pikendamisest 6. aprillini, mis on toonud kaasa m\u00f5ningase korrigeerimise turgudel.<\/p>\n
Vaht \u00fctles, et siinsel k\u00fctuseturul oleme n\u00e4inud kummalist olukorda, sest meil on oma kohalik hinnas\u00f5da. P\u00e4rast reedel saavutatud hinnarekordit, mis juba esmasp\u00e4eval l\u00f6\u00f6dud sai, on hinnad Eesti tanklates langenud, nii et juba teisip\u00e4evaks oli bensiin konkurentsitihedates piirkondades 16,5 sendi ja diislik\u00fctus 18,5 sendi v\u00f5rra odavnenud.<\/p>\n
Kolmap\u00e4evaks langes bensiini hind veel viie ja diislik\u00fctuse hind nelja sendi v\u00f5rra ning neljap\u00e4eva hommikul, enne kui hindu t\u00f5steti, oli diisli hind langenud juba 22,5 senti ja bensiinil 21,5 senti. Vaht r\u00f5hutas, et niisuguseid hinnalangusi ei n\u00e4e igas tanklas, vaid Tallinna ja Tartu k\u00f5ige tihedama konkurentsiga piirkondades.<\/p>\n
“Selline langus kahe p\u00e4evaga p\u00e4\u00e4dis sellega, et neljap\u00e4eval t\u00f5steti diislik\u00fctuse hind tagasi samale tasemele, mis oli esmasp\u00e4evane rekordiline hind, 2,169 eurot. Bensiini hinda langetati v\u00f5rreldes esmasp\u00e4evase hinnatasemega viie sendi v\u00f5rra liitrist,” s\u00f5nas Vaht.<\/p>\n
Reedel kella 10 ajal oli aktiivsema konkurentsiga piirkondades nii diislik\u00fctuse kui ka bensiini hind langenud. Vaht v\u00f5ttis nii kiired hinnak\u00f5ikumised kokku t\u00f5demusega, et meil on kaks s\u00f5da: \u00fcks k\u00e4ib L\u00e4his-Idas, teine aga Eesti k\u00fctuseturul.<\/p>\n
“See tagab tarbijatele madalamad hinnad teatud piirkondades, aga kilomeeter eemal v\u00f5ivad olla t\u00e4ishinnad,” lausus Vaht. “Klientidel on v\u00f5imalus vabalt valida, kas s\u00f5idad kilomeetri eemale ja saad soodsama k\u00fctuse.”<\/p>\n
Aasia riikides on tekkinud k\u00fctusekriis<\/p>\n
Tarmo K\u00e4rsna t\u00f5i v\u00e4lja, et ehkki turgudel on toimunud korrigeerimine, tuleb arvestada, et iga n\u00e4dal, mil tankerid ei p\u00e4\u00e4se Hormuzi v\u00e4inast l\u00e4bi, s\u00fcvendab naftatoodete puuduj\u00e4\u00e4ki maailmaturul ja hoiab hinnasurvet \u00fcleval.<\/p>\n
“Suurim defitsiit on kujunemas Aasias ja Austraalias, mis on enim s\u00f5ltunud P\u00e4rsia lahe toodangust. Ebakindlust lisavad ka j\u00e4tkuvalt vastuolulised s\u00f5numid konflikti osapooltelt,” lisas K\u00e4rsna.<\/p>\n
Vahti s\u00f5nul ongi Aasia k\u00f5ige hullemini kriisiga pihta saanud, sest kui Eestis n\u00e4eme ainult k\u00f5rget k\u00fctuse hinda, siis Aasias on see m\u00f5nedes paikades otsas.<\/p>\n
“Tais on k\u00fctuse tarneraskused, Indias on tohutud j\u00e4rjekorrad, inimesed paanikas ostavad k\u00fctust kokku, ka Austraalias osteti seda kokku, kuna on suur kartus, aga on ka tegelik k\u00fctuse puuduj\u00e4\u00e4k. P\u00f5llumehed ei saa p\u00f5llule minna, kauplustesse ei saa toitu vedada, pole diislik\u00fctust,” r\u00e4\u00e4kis Terminali juhatuse liige.<\/p>\n
Euroopasse k\u00fctusenappus Vahti hinnangul ei j\u00f5ua, sest Euroopa rafineerimistehased t\u00f6\u00f6tavad Brenti toornaftal ja USA WTI toornaftal. Rafineerimistehased on projekteeritud t\u00f6\u00f6tama ainult \u00fche sisendiga ehk Aasia tehaseid ei saa panna n\u00e4iteks Brenti toornaftat t\u00f6\u00f6tlema.<\/p>\n
USA ja Iraan on aga kokkuleppele j\u00f5udmisest kaugel. Vaht m\u00e4rkis, et k\u00e4\u00e4rid n\u00e4gemustes s\u00f5ja l\u00f5petamisest on v\u00e4ga suured ja tagatipuks on \u00f6\u00f6 jooksul mitu naftatankerit puruks pommitatud ning need p\u00f5levad Hormuzi v\u00e4inas.<\/p>\n
“See kruvib uut pinget, mis on ka p\u00f5hjuseks, miks maailmaturu hinnad on nii bensiinil, diislik\u00fctusel kui ka toornaftal uues t\u00f5usus,” t\u00f5des Vaht.<\/p>\n
Prognooside tegemine ei ole v\u00f5imalik<\/p>\n
Mis saab k\u00fctuse hindadest edasi, ei ole kummagi k\u00fctusevaldkonna asjatundja s\u00f5nul v\u00f5imalik \u00f6elda.<\/p>\n
“Viimased n\u00e4dalad on n\u00e4idanud, et pikka vettpidavat prognoosi ei ole v\u00f5imalik teha. K\u00fcll v\u00f5ib t\u00e4naseks \u00f6elda, et turgudel tekkinud defitsiit hoiab tanklates hindasid 10-20 protsenti k\u00f5rgemal kui veebruari tasemed,” m\u00e4rkis K\u00e4rsna.<\/p>\n
Vaht \u00fctles, et kui L\u00e4his-Idas peaks saabuma vaherahu, toob see maailmaturul emotsionaalselt hinnad kiiresti alla, kui aga konflikt j\u00e4tkub v\u00f5i eskaleerub, on paratamatult hinnad k\u00f5rgemal ja v\u00f5ivad veelgi k\u00f5rgemale liikuda.<\/p>\n
“Murettekitavam on hoopis see, et isegi kui s\u00f5da l\u00f5peb ja hinnad korraks selle positiivse uudise peale kiirelt reageerivad ja alla tulevad, siis kahjuks pean olema dramaatiline ja maalima tegeliku pildi. Arvestades, et L\u00e4his-Idas on \u00fcheksa riigi naftainfrastruktuur pihta saanud \/…\/ ja kahjustused h\u00f5lmavad nii terminale, kus k\u00fctust hoitakse, rafineerimistehaseid kui ka LNG-tootmist, siis me ei tea, kui palju selle kordategemine aega v\u00f5tab. T\u00e4na on seda v\u00f5imatu hinnata,” s\u00f5nas Vaht.<\/p>\n
Olukord on tema s\u00f5nul p\u00e4ris sant ning kui veel m\u00f5ne n\u00e4dala eest tundus, et kui s\u00f5da l\u00f5peb, kulub asjade kordasaamiseks kaks-kolm kuud, siis praeguseks on infrastruktuuri kahjustused ja turul tekkinud puuduj\u00e4\u00e4k selline, et k\u00fctuseturg on globaalselt justkui infarkti saanud.<\/p>\n
“Oleme tohutus energiakriisis pikemat aega, v\u00f5ib-olla isegi aasta l\u00f5puni. Kahjuks pole see pilt \u00fcldse ilus,” nentis Vaht.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Alexela \u00e4riarenduse valdkonnajuht Tarmo K\u00e4rsna \u00fctles ERR-ile, et viimane n\u00e4dal k\u00fctuseturgudel on olnud erakordselt volatiilne. “Esmasp\u00e4eval t\u00f5usis diisli…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":139505,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,324,37,33,35,34,36,31,32,21,46527,2202,55488,28,29,19,25,6180,17666,23,24,22,20,30],"class_list":["post-139504","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-donald-trump","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-hormuzi-vain","tag-kutuse-hind","tag-lahis-ida-kriis","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-tanklad","tag-toornafta-hind","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116301366862960055","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/139504","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=139504"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/139504\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/139505"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=139504"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=139504"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=139504"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}