{"id":139535,"date":"2026-03-27T13:59:27","date_gmt":"2026-03-27T13:59:27","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/139535\/"},"modified":"2026-03-27T13:59:27","modified_gmt":"2026-03-27T13:59:27","slug":"antropoloog-ida-virumaa-on-eesti-ebamugavate-teemade-redupaik-uhiskond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/139535\/","title":{"rendered":"Antropoloog: Ida-Virumaa on Eesti ebamugavate teemade redupaik | \u00dchiskond"},"content":{"rendered":"<ul>\n<li>Ida-Virumaa kohalikud ei usalda Eesti riiki, sest eriti peale Ukraina s\u00f5ja algust k\u00e4sitleb riik neid julgeolekuohu ja N\u00f5ukogude igandina.<\/li>\n<li>Keldrid, punkrid, dat\u0161ad ja garaa\u017eid on nn varjatud ruumid, kuhu inimene saab aeg-ajalt reaalsuse eest pageda. Need on kohad, kus \u00fchiskonnaga mugandumata toimetada.<\/li>\n<li>Pidev j\u00e4lgitavus ja n\u00e4htaval olek teeb inimesest kauba, varjatud ruumid aga pakuvad privaatsust.<\/li>\n<li>Peidupaigad annavad aimdust sellest, mida \u00fchiskond enda juures v\u00e4lja \u00f6elda ei soovi. Seejuures v\u00f5ib terve piirkond, n\u00e4iteks Ida-Virumaa, olla n-\u00f6 geopoliitiline kelder, kuhu ebamugavaid teemasid peita.<\/li>\n<li>Varjatud kohas, n\u00e4iteks garaa\u017eis v\u00f5i keldris, ei pea inimene tundma end mustvalgelt vabastaja v\u00f5i okupandi, eurooplase v\u00f5i kommunisti ega eestlase v\u00f5i venelasena.<\/li>\n<li>Ida-Virumaa inimesed tunnevad oma kodukohaga tugevat seost, aga v\u00e4ljendavad seda omal moel.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Oma hiljutise raamatu &#8220;Peitmise tulevik&#8221; (<a href=\"https:\/\/www.cornellpress.cornell.edu\/book\/9781501784262\/the-future-of-hiding\/#bookTabs=1\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">The Future of Hiding<\/a>) alapealkirjas nimetate Ida-Virumaad Eesti Siberiks. Miks?\u00a0<\/p>\n<p>M\u00f5te Ida-Virumaast kui Siberist p\u00e4rines osalt minu allikatelt. N\u00e4iteks eesti keele \u00f5petajad, kes asuvad n\u00fc\u00fcd Ida-Virumaale t\u00f6\u00f6le, kirjeldavad oma kogemust kui &#8220;Siberisse kolimist&#8221;, justkui poleks tegemist osaga Euroopast.\u00a0<\/p>\n<p>Samuti ilmneb see piirkonna s\u00f5dadevahelist eluolu kajastavates p\u00e4evikutes, mida lugesin. Ida-Virumaad kutsuti 1930. aastatel Siberiks p\u00f5levkivikaevandamise buumi ja sellega kaasnenud majanduslike v\u00f5imaluste t\u00f5ttu.\u00a0<\/p>\n<p>&#8220;N\u00e4iteks eesti keele \u00f5petajad, kes asuvad n\u00fc\u00fcd Ida-Virumaale t\u00f6\u00f6le, kirjeldavad oma kogemust kui &#8220;Siberisse kolimist&#8221;, justkui poleks tegemist osaga Euroopast.&#8221;<\/p>\n<p>Kuna toonane valitsus pooldas p\u00f5llumajanduslikku eluviisi ega soosinud eestlaste r\u00e4nnet uutesse t\u00f6\u00f6stuslinnadesse, asusid Ida-Virumaale elama v\u00e4list\u00f6\u00f6lised. Seet\u00f5ttu v\u00f5is Kivi\u00f5lis, J\u00e4rvel v\u00f5i Narvas sageli kuulda soome, poola, rootsi v\u00f5i l\u00e4ti keelt. Tekkisid ka j\u00f5ugud ja inimesed kandsid endaga kaasas tulirelvi. Kui Eestis filmitaks &#8220;Peaky Blindersi&#8221; laadset seriaali, toimuks tegevus Ida-Virumaal.\u00a0<\/p>\n<p>On veel kolmaski p\u00f5hjus: kirjastuste turundusosakonnad eelistavad alapealkirjades kasutada Google&#8217;is kergesti leitavaid m\u00e4rks\u00f5nu. Minu isiklik lemmikalapealkiri oleks ehk olnud midagi stiilis &#8220;Lood Eesti Idast&#8221;. Praegune variant toimib aga samuti h\u00e4sti, sest p\u00fc\u00fcab t\u00e4helepanu ja tekitab k\u00fcsimusi, nagu n\u00e4iteks teie oma. Olen ka teadlik Siberi k\u00fc\u00fcditamislainetest, sellest, kuidas Ida-Virumaa p\u00e4rast s\u00f5da taasasustati, ja t\u00f5siasjast, et poolel algsest elanikkonnast ei lubatud tagasi p\u00f6\u00f6rduda.\u00a0<\/p>\n<p>Keskendute raamatus peitmisele ja saladustele ehk niinimetatud Eesti varjuk\u00fcljele. Kas peate silmas pigem f\u00fc\u00fcsilist ruumi ja kohti v\u00f5i kohalike m\u00f5ttemaailma? Kas see n\u00e4htamatus on ennetav v\u00f5i reageeriv?\u00a0<\/p>\n<p>Kogu raamat vastabki sellele k\u00fcsimusele: kuidas koha \u00f6koloogiline m\u00e4lu ja Eesti identiteedi konstrueerimise viis on muutnud Ida-Virumaa Eesti \u00fchiskonna varjuks \u2013 nii kultuurilises, majanduslikus, poliitilises kui ka keskkondlikus m\u00f5ttes. Tegemist on piirialaga, mist\u00f5ttu kohalikud ei samastu enamasti vaid \u00fche identiteediga, ja kui nad seda teevadki, siis pigem performatiivselt ja kontekstist l\u00e4htuvalt. Piirkonda iseloomustavad segaidentiteedid ning seoste ja katkestuste rohkus.\u00a0<\/p>\n<p>Oma avaliku kuvandi kujundamiseks kasutatakse varjatud ruume, kus saab end vabalt tunda ja pole vaja n\u00e4idata kindlat identiteeti. Sellised n-\u00f6 nurgatagused on keldrid, dat\u0161ad, garaa\u017eid v\u00f5i punkrid, mis toetuvad piirkonna l\u00e4hiajaloole ja arhitektuurile. See pole eskapism, vaid l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimine selle \u00fcle, kuidas olla \u00fchiskonna osa.\u00a0<\/p>\n<p>Need peidupaigad laiendavad kohalike elanike autonoomiat institutsioonide suhtes, pakkudes samas v\u00f5imalust end muuta v\u00f5i isiklikku elukogemust avardada. Paljud tunnevad aga, et \u00fchiskonda kuulumiseks peavad nad end selle sama \u00fchiskonna eest kaitsma. See pole midagi uut: sama ilming oli kohal ka N\u00f5ukogude ajal ja Tsaari-Venemaal.\u00a0<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3276657\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3276657h2b1et24.jpg\"\/>Kaevandusmuuseumis. Autor\/allikas: Anna Shkodenko<\/p>\n<p>Kirjeldage palun veidi oma meetodeid: kuidas te Ida-Virumaad uurisite?\u00a0<\/p>\n<p>R\u00e4\u00e4kisin hispaania aktsendiga vene keelt ja l\u00e4henesin kohalikele eelarvamusteta. Kohtasin \u00fchte inimest, kes tutvustas mind teisele, ja nii see edasi l\u00e4ks. Alati ei teadnud ma, mida otsin, ega saanud t\u00e4pselt aru, mis toimub. Ma ei pea silmas keelt, vaid pigem isiklikke piiranguid kohalike suhete kirjeldamisel. Siis m\u00f5istsin, et eksisteerib ka s\u00fcgavam ja mitte alati n\u00e4htav reaalsus, mis m\u00e4ngib kohaliku \u00fchiskonnakorralduses olulist rolli. See on nagu j\u00e4\u00e4m\u00e4e veealune osa.\u00a0<\/p>\n<p>Selle varjatud reaalsuse tabamiseks sain aru, et pean etnograafiliste t\u00f6\u00f6riistade avardamiseks tegema koost\u00f6\u00f6d teistega: kunstnike, disainerite ja urbanistidega. Korraldasime t\u00f6\u00f6tube ja n\u00e4itusi, et esitleda oma avastusi ning uurida samal ajal kohalike reaktsioone neile. Ilma Viktor Gurovi, Anna \u0160kodenko, Darja Popolitova, Keiti Kljavini ja Andra Aaloe panuseta poleks raamat s\u00fcndinud sellisena ning Jelena Antu\u0161eva, Dmitri Fedotkini, Jekaterina Grafova, Svetlana Ivanova v\u00f5i Meelis Muhu abita j\u00e4\u00e4nuks uurimist\u00f6\u00f6 \u00fcldse tegemata.\u00a0<\/p>\n<p>N\u00fc\u00fcd on see j\u00e4\u00e4m\u00e4e veealune osa raamatukaante vahele saanud. Miks te sellise raamatu j\u00e4rele vajadust n\u00e4gite?\u00a0<\/p>\n<p>Eesti riigi ja Ida-Virumaa elanike vahel on aastak\u00fcmneid valitsenud passiiv-agressiivne suhe. See on n\u00e4iline vastastikune ignoreerimine, kus \u00fcks pool teeb n\u00e4o, et hoolib, ja teine teeskleb, et kuulab.\u00a0<\/p>\n<p>&#8220;Inimesed kalduvad ootama nii riigilt kui ka muutustelt halvimat, isegi kui nad h\u00e4dasti vajavad m\u00f5lemat.&#8221;<\/p>\n<p>Ukraina s\u00f5ja puhkemisest alates on kohalikud elanikud aga muudetud geopoliitiliseks probleemiks. Neid peetakse nii riskiks kui ka agressiivse impeeriumi j\u00e4\u00e4nukiks, olenemata nende isiklikest vaadetest. N\u00f5ukogude monumentide eemaldamine, hallipassimeeste valimis\u00f5iguse \u00e4rav\u00f5tmine ja radikaalne muudatus koolide keelepoliitikas ei ole aidanud neil end riigi osana tunda. Seet\u00f5ttu valitseb institutsioonide suhtes usaldamatus. Inimesed kalduvad ootama nii riigilt kui ka muutustelt halvimat, isegi kui nad h\u00e4dasti vajavad m\u00f5lemat.\u00a0<\/p>\n<p>P\u00fc\u00fcdsin muuta raamatu k\u00e4ttesaadavaks erineva taustaga lugejatele, kuid tekst v\u00f5ib m\u00f5juda siiski liiga akadeemiliselt. Kirjutamist alustades olin just p\u00e4rast Soomes ja Inglismaal t\u00f6\u00f6tamist tagasi Tallinnasse kolinud. Olin ostnud korteri ja p\u00fc\u00fcdsin leida oma kohta \u00fchiskonnas p\u00fcsielanikuna, t\u00f6\u00f6tades Tallinna \u00dclikoolis ja EKA-s.\u00a0<\/p>\n<p>Olen poole oma elust v\u00e4lismaal elanud, seega on minu identiteeditunnetus \u00fcsna keerukas. P\u00fc\u00fcdes m\u00f5ista Ida-Virumaa inimesi, nende ebat\u00e4ielikku kuuluvustunnet ja keerulist identiteeti, hakkasin nendega samastuma. Selle tulemusena tundsin end seal koduselt. Olles viie aasta jooksul k\u00fclastanud Ida-Virumaad v\u00e4hemalt korra kuus, kogen n\u00fc\u00fcd piirkonna vaimset piiri, Purtset, \u00fcletades l\u00f5\u00f5gastumist ja m\u00f5tlen: j\u00e4lle kodus.\u00a0<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3276669\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3276669h3ba3t24.jpg\"\/>&#8220;Rodina&#8221; kinos Sillam\u00e4el. Autor\/allikas: Riina Varol<\/p>\n<p>K\u00f5nelete varjatud ruumidest ja \u00f5igusest l\u00e4bipaistmatusele. Millised need varjatud ruumid on ja milline on nende paikade taga peituv m\u00f5tteviis?\u00a0<\/p>\n<p>Inimestel on alati olnud vajadus peidupaikade j\u00e4rele: ruumide j\u00e4rele, kus saab kaitsta privaatsust ja hetkeks peatada n\u00e4htava maailma reeglid. Need on kohad, kus maailm korraks l\u00f5dveneb ja me saame teiste pilkude eest kaduda.\u00a0<\/p>\n<p>Seni, kuni keegi ei j\u00e4lgi, on v\u00f5imalik harjutada teistsuguseid maailmas olemise viise. Pidev n\u00e4htavalolek muudab meid aga ettearvatavaks, sest kui k\u00f5ik on n\u00e4htav, muutub privaatsus vaesemaks. Raamat kaitseb vajadust aeg-ajalt kaduda, kuna pidev esilolek kahandab privaatsust, hoolivust ja mitmekesisust. Tundes end pidevalt j\u00e4lgituna, l\u00f5petatakse k\u00fcsimuste esitamine ja hakatakse otsima mugandumist.\u00a0<\/p>\n<p>&#8220;Seni, kuni keegi ei j\u00e4lgi, on v\u00f5imalik harjutada teistsuguseid maailmas olemise viise.&#8221;<\/p>\n<p>N\u00e4htavus on v\u00e4hemuste vabanemisnarratiivides keskse t\u00e4htsusega. N\u00e4iteks v\u00e4ljend &#8220;kapist v\u00e4lja tulek&#8221; esitab n\u00e4htavust vabastava tegurina. N\u00e4htavus v\u00f5ib aga ka vangistada ja esilolekust v\u00f5ib saada kontrolli vorm. N\u00e4iteks otsivad riigid ja ettev\u00f5tted pidevalt selgust: kes te olete, mida m\u00f5tlete, millised on teie seisukohad.\u00a0<\/p>\n<p>Seega on \u00f5igus peituda, j\u00e4\u00e4da l\u00e4bipaistmatuks ja t\u00f5mbuda aeg-ajalt tagaplaanile poliitilise agentsuse vorm. Andmekapitalismis ja j\u00e4lgimis\u00fchiskondades t\u00e4hendab n\u00e4htavus muutumist informatsiooniks, kaubaks. Meil on aga \u00f5igus kaduda ja otsustada, kes mida n\u00e4ha tohib: mitte p\u00f5genemise eesm\u00e4rgil, vaid eeltingimusena sellele, et meid ei saaks t\u00e4ielikult piiritleda. Selline m\u00f5tteviis sunnib hindama \u00fcmber modernsusesse s\u00fcgavalt juurdunud ideed, mille j\u00e4rgi valgus v\u00f5rdub teadmisega ja paljastamine t\u00e4hendab alati vabanemist.\u00a0<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3276645\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3276645h179at24.jpg\"\/>Narvas, Kulgu linnaosas. Autor\/allikas: Ruta N\u00f5mmela<\/p>\n<p>Kui m\u00fc\u00fcdid n\u00e4itavad, mida \u00fchiskonnad endast arvavad, siis peidupaigad paljastavad selle, millest me pigem ei tahaks selges\u00f5naliselt m\u00f5elda. Neisse varjatu kuulub intiimsesse, ebamugavasse v\u00f5i ajutisse sf\u00e4\u00e4ri. Seega avab inimeste hoitud v\u00f5i peidetud asjade j\u00e4lgimine meie suhet maailmaga.\u00a0<\/p>\n<p>Peidupaigad ei eksisteeri aga ainult keha v\u00f5i kodu tasandil. \u00dchiskonnad loovad samuti oma varjutsoone. Terved piirkonnad toimivad geopoliitiliste keldritena: territooriumitena, kuhu ladustatakse lahendamata konflikte, ebamugavaid m\u00e4lestusi ja strateegilisi ressursse, mis hoiavad \u00fclal n\u00e4htavat elu mujal.\u00a0<\/p>\n<p>Seel\u00e4bi pakub raamat ebatavalist vaatenurka meie aja v\u00f5tmen\u00e4htusele. J\u00e4relevalve ja andmete kaudu laialdaselt uuritud n\u00e4htavuse anal\u00fc\u00fcsimise asemel keskendutakse selle vastandile: varjule kui teadmiste allikale. Pakun raamatus v\u00e4lja idee m\u00f5ista peidupaiku vajalike sotsiaalsete taristutena, kus katsetatakse eluviise, kaitstakse muutuvaid identiteete ja peetakse v\u00f5imuga l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi.\u00a0<\/p>\n<p>Kas v\u00e4idate teatud m\u00f5ttes, et Ida-Virumaa kohalikud seisavad normaliseerivatele j\u00f5ududele vastu, tahavadki erineda ja on oma teistsugususe \u00fcle uhked? V\u00f5i sooviksid nemadki muutusi, kuid pigem enda tingimustel?\u00a0<\/p>\n<p>Garaa\u017e v\u00f5i dat\u0161a on nagu kunstniku stuudio v\u00f5i laboratoorium. Seal saab ilma t\u00f5siste tagaj\u00e4rgedeta katsetada v\u00f5i luua isiklikke reegleid, eirates normatiivseid eeskirju ja liigitusi. Selles valguses viitavad peidupaigad meie v\u00f5imele kaitsta isiklikku autonoomiat.\u00a0<\/p>\n<p>&#8220;Kui m\u00fc\u00fcdid n\u00e4itavad, mida \u00fchiskonnad endast arvavad, siis peidupaigad paljastavad selle, millest me pigem ei tahaks selges\u00f5naliselt m\u00f5elda.&#8221;<\/p>\n<p>Ida-Virumaal ei tunne inimesed t\u00e4it kuuluvustunnet. See tuleneb sellest, kuidas Eesti identiteeti on alates 1991. aastast \u00fcles ehitatud \u2013 \u00fckskeelse etnorahvusliku riigina, mille \u00f5igusraamistik ja ajalooline narratiiv p\u00f5listavad s\u00f5dadevahelist vabariiki. Samas tuleneb see ka piirkonna enda \u00f6koloogilisest m\u00e4lust, mida iseloomustavad k\u00fc\u00fcditamised, t\u00f6\u00f6stuslik militariseerimine, kaevandamisest tingitud reostus ja asukoht tsivilisatsioonide piirialal.\u00a0<\/p>\n<p>Iseseisvumisest saati on Eestis k\u00e4inud keelekeskne riigiloomeprojekt. Paljude eestlaste jaoks t\u00e4hendab see p\u00e4rast aastak\u00fcmneid kestnud N\u00f5ukogude okupatsiooni t\u00f5ttu edasi l\u00fckatud suver\u00e4\u00e4nsuse taastamist. Paljudele venekeelsetele elanikele aga t\u00e4hendab see, et neid peetakse okupantideks, kokkuvarisenud impeeriumi j\u00e4\u00e4nusteks ja n\u00fc\u00fcd, p\u00e4rast Venemaa r\u00fcnnakut Ukrainale, geopoliitilisteks etturiteks.\u00a0<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3276651\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3276651hbbdct24.jpg\"\/>P\u00f5levkivielektrijaama juures. Autor\/allikas: Andr\u00e9s Mourenza<\/p>\n<p>Varjatud ruumid v\u00f5imaldavad v\u00f5tta institutsioonide suhtes mitmetahulisema seisukoha, mis j\u00e4\u00e4b silma alt \u00e4ra, ent ei ole tingimata vaenulik. Sellised alad seisavad vastu n\u00f5udele liigitada inimesi selgetesse kategooriatesse: kas okupant v\u00f5i vabastaja, eestlane v\u00f5i venelane, kommunist v\u00f5i eurooplane.\u00a0<\/p>\n<p>Venemaa sissetungi alguses tugevnesid kahtlused, umbusk ja vajadus \u00fcles n\u00e4idata kodanikulojaalsust. Osa Ida-Virumaa elanikke m\u00f5istis Venemaa agressiivse imperialismi avalikult hukka, teised vaikisid, m\u00f5ned \u00fcksikud aga v\u00e4ljendasid nostalgiat N\u00f5ukogude mineviku j\u00e4rele. Ringlesid ka vanden\u00f5uteooriad, mis on k\u00fclma s\u00f5ja kajad.\u00a0<\/p>\n<p>Hirm Moskva m\u00f5ju ees ja laiem ajalooline \u00e4revus on muutnud venekeelse elanikkonna geopoliitiliseks probleemiks. Riik esitleb l\u00f5imumist ja kodakondsust keeleomandamise k\u00fcsimusena, kuid kuuluvus ei ole \u00fcksnes \u00f5iguslik n\u00e4htus. See on emotsionaalne, ajalooline ja keskkondlik.\u00a0<\/p>\n<p>Ida-Virumaa elanikud ei kontrolli NATO strateegiat ega Kremli propagandat. K\u00fcll aga kontrollivad nad oma n\u00e4htavust: kasutades garaa\u017ee, keldreid ja dat\u0161asid aja veetmiseks v\u00f5i selliste ideede ja suhete varjamiseks, mida ei saa avalikult eksponeerida.\u00a0<\/p>\n<p>Tooge palun siinkohal n\u00e4iteid: kuidas v\u00e4ljendavad Ida-Virumaa kohalikud oma identiteeti keldrites, punkrites, garaa\u017eides ja dat\u0161ades?\u00a0<\/p>\n<p>Narvas hoiab \u00f5petaja Katja alles katkist balalaikat, vanaema kingi ja virna N\u00f5ukogude-aegseid laulikuid. T\u00e4navak\u00f5rgustel korrustel \u00f5petab ta eesti keeles, keldris aga kureerib l\u00f5petamata arhiivi.\u00a0<\/p>\n<p>Kelder ei ole kunagi lihtsalt panipaik: see on sotsiaalne tehnoloogia, mis on loodud just nimelt vahepealsete aegadega toimetulekuks. See, mis oleviku stsenaariumisse ei sobi, saab seal jahtuda ja seda saab seal edasi l\u00fckata v\u00f5i ootele j\u00e4tta. Seda p\u00f5hjusel, et keldrites m\u00e4ngitakse tulevikuga loteriid.\u00a0<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3276633\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3276633hf665t24.jpg\"\/>Katja keldris. Autor\/allikas: Viktor Gurov<\/p>\n<p>Dima hoiab maa all oma lapsep\u00f5lve: m\u00e4nguasju, kooliraamatuid, N\u00f5ukogude rokkb\u00e4ndi Kino kassetti ja joonisfilmi &#8220;Oota sa!&#8221; VHS-kassette. &#8220;Need on osa minu identiteedist,&#8221; \u00fctleb ta, ega suuda neid \u00e4ra visata.\u00a0<\/p>\n<p>Kultuurip\u00e4rand ja monumendid \u00fctlevad esemetena avalikult v\u00e4lja, mida tuleb m\u00e4letada ja aktiivselt kaitsta. Erinevalt nendest v\u00f5imaldavad peidetud esemed vaikset, mitteametlikku pedagoogikat. Need annavad ebak\u00f5lasid tekitavaid m\u00e4lestusi edasi, neid institutsionaliseerimata.\u00a0<\/p>\n<p>Kas need peidetud ruumid peaksid j\u00e4\u00e4ma selliseks, nagu nad on? Miks?\u00a0<\/p>\n<p>Ida-Virumaa piirkond vajab muutusi ja riiki, kuid kohalikud ootavad m\u00f5lemalt halvimat. Samuti ei usaldata institutsioone ebat\u00e4ieliku kuuluvustunde ja piirkonna \u00f6koloogilise m\u00e4lu t\u00f5ttu: selja taga on sajand t\u00f6\u00f6stuslikku kaevandamist, s\u00f5jaline okupatsioon, taasasustamine ja hilisem hooletussej\u00e4tmine.\u00a0<\/p>\n<p>&#8220;Paljud minu uurimist\u00f6\u00f6 k\u00e4igus kohatud inimesed on tugevalt seotud oma piirkonna ja Eestiga, kuid see seotus v\u00e4ljendub neil omal moel.&#8221;<\/p>\n<p>Paljud minu uurimist\u00f6\u00f6 k\u00e4igus kohatud inimesed on tugevalt seotud oma piirkonna ja Eestiga, kuid see seotus v\u00e4ljendub neil omal moel. See t\u00e4hendab, et kuuluvustunne ei ole \u00fcksnes juriidiline, vaid ka emotsionaalne, ajalooline, keskkondlik ja maastikuga seotud. \u00dchtlasi n\u00e4itab see, et Eesti ei ole nii homogeenne, nagu institutsioonid ja meedia seda kujutavad.\u00a0<\/p>\n<p>Loomulikult kuulsin ka inetus vormis arvamusi, kus toetati s\u00f5da Ukrainas v\u00f5i nimetati Putinit oma presidendiks, isegi kui arvajad ise elavad Eestis. V\u00f5i siis v\u00e4ideti, et selle s\u00f5ja algatas Ameerika. Sellistel puhkudel ma kuulan need inimesed \u00e4ra, sest ka see on piirkonna m\u00f5istmiseks oluline info, mis peegeldab kohalike tunnete struktuuri. K\u00f5igest hoolimata on need inimesed \u00fchiskonna osa. V\u00f5in nendega mitte n\u00f5ustuda, kuid kui tahtsin m\u00f5ista Ida-Virumaal toimuvat ja anda kohalikele h\u00e4\u00e4le, pidin arvesse v\u00f5tma ka m\u00f5ningaid selliseid seisukohti.\u00a0<\/p>\n<p>Kas sellised avalikkuse silma eest varjul paigad on Ida-Virumaale ainuomased v\u00f5i peaksime p\u00fc\u00fcdma neid luua ka mujal? Kas see aitaks olla k\u00f5igil vastupidavamad?\u00a0<\/p>\n<p>Mu raamat ei r\u00e4\u00e4gi ainult Ida-Virumaast. Osa selle kaante vahele j\u00f5udnud ideedest puudutab inimeseksolemist \u00fcldisemalt. Saladused teevad meid inimlikuks ja isegi, kui saame osaks digitaalsest \u00fchiskonnast, ei kao need kuhugi. Otse vastupidi, leiutatakse uusi peidupaiku, sest inimesed soovivad v\u00f5imalust mitte alati k\u00f5ike n\u00e4idata v\u00f5i v\u00e4lja \u00f6elda.\u00a0<\/p>\n<p>Kuidas suhestub nende varjatud ruumidega Ida-Virumaal nn normaalne Eesti? Kas dat\u0161ade ja keldrite lammutamiseks avaldatakse survet?\u00a0<\/p>\n<p>Venekeelsed elanikud elavad enamasti linnades, Stalini- v\u00f5i Hru\u0161t\u0161ovi-aegsetes majades. Paljud eestikeelsed elanikud elavad aga pigem maapiirkondades, vahest seet\u00f5ttu, et 1990. aastatel tagastati neile maid. Linna- ja maaelu elukorralduse seos rahvusega on seega v\u00e4ga huvitav.\u00a0<\/p>\n<p>Minu \u00fcllatuseks polnud keldrite ja dat\u0161ade kasutamisel suurim erinevus aga rahvusp\u00f5hine, vaid p\u00f5lvkondlik. Vanemad inimesed kasutavad neid ruume&#8230; t\u00e4helepanelikumalt kui nooremad.\u00a0<\/p>\n<p>Kui m\u00f5nel Novaatori lugejal n\u00fc\u00fcd teie raamatu vastu huvi tekkis, siis mis selle ja laiemalt teie uurimuse peamine s\u00f5num?\u00a0<\/p>\n<p>Oleksin \u00f5nnelik, kui raamat aitaks muuta ettekujutust Ida-Virumaast v\u00e4hem negatiivseks ning lugejad m\u00f5istaksid, et eestlaseks olemiseks on palju viise.\u00a0<\/p>\n<p>Olen n\u00e4inud, et Eesti \u00fchiskond ei ole nii \u00fchetaoline, nagu meedia ja valitsus seda kujutavad. N\u00e4iteks tunnevad paljud inimesed, kellega vestlesin, tugevat sidet oma elukoha ja selle riigiga, ehkki omal moel \u2013 ja seda vaatamata kaevandus\u0161ahtidele, keemilisele haisule, institutsioonide usaldamatusele ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud Eesti hooletussej\u00e4tmisele.\u00a0<\/p>\n<p>Soovitaksin huvilistele ehk ka paari raamatut, mis mulle Eesti kohta meeldivad: Anton Hansen Tammsaare &#8220;K\u00f5rboja peremees&#8221;, Jaan Krossi &#8220;Paigallend&#8221;, Sergei Dovlatovi &#8220;Kompromiss&#8221;, Andrus Kivir\u00e4hki &#8220;Mees, kes teadis ussis\u00f5nu&#8221; ning sotsiaalteaduste valdkonnast Sigrid Rausingu &#8220;Everything is Wonderful: Memories of a Collective Farm in Estonia&#8221;.\u00a0<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3276642\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3276642hbd18t24.jpg\"\/>Francisco Martineze raamatuesitlus R\u00fc\u00fctel &amp; Matilda raamatupoes. Autor\/allikas: Ruta N\u00f5mmela<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ida-Virumaa kohalikud ei usalda Eesti riiki, sest eriti peale Ukraina s\u00f5ja algust k\u00e4sitleb riik neid julgeolekuohu ja N\u00f5ukogude&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":139536,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,63451,37,33,35,14111,34,36,31,32,63450,63452,21,2522,22104,48940,27435,28,29,19,63453,25,63449,23,24,22,20,63454,63448,30],"class_list":["post-139535","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-datsa","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-kunstiakadeemia","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-francisco-martinez","tag-garaazid","tag-headlines","tag-ida-virumaa","tag-identiteet","tag-jalgimine","tag-kelder","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-peitmine","tag-populaarseimad-lood","tag-punker","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-varjatud","tag-vene-keel-venelane","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116301500708258008","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/139535","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=139535"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/139535\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/139536"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=139535"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=139535"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=139535"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}