{"id":139639,"date":"2026-03-27T16:57:11","date_gmt":"2026-03-27T16:57:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/139639\/"},"modified":"2026-03-27T16:57:11","modified_gmt":"2026-03-27T16:57:11","slug":"sn-rwandas-eesti-koondis-ja-keskmaestik-olukord-pole-lihtne-aga-mitte-ka-boliivia-ekstreemsus-soccernet-ee","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/139639\/","title":{"rendered":"SN Rwandas | Eesti koondis ja keskm\u00e4estik. Olukord pole lihtne, aga mitte ka Boliivia ekstreemsus – Soccernet.ee"},"content":{"rendered":"

\"Foto:<\/a> \n<\/p>\n

Eesti koondise m\u00e4ngud t\u00e4navusel FIFA Series turniiril toimuvad Rwanda pealinnas Kigalis Amahoro staadionil, mis asub merepinnast \u00fcmmarguselt 1500 meetri k\u00f5rgusel ehk keskm\u00e4estikutingimustes. Euroopast tulevate jalgpallurite jaoks on tegu t\u00e4iesti v\u00f5\u00f5ra olukorraga.<\/p>\n

Nimelt asuvad Euroopa jalgpallistaadionid reeglina sedav\u00f5rd lameda maa peal, et nii k\u00f5rgel jalgpalli m\u00e4ngimine on t\u00f5eline haruldus. Euroopa koondistest on n\u00e4iteks ainsana enam kui tuhande meetri k\u00f5rgusel Andorra koduv\u00e4ljak (1023 m). Tippliigade seas paistab silma Madrid, kus n\u00e4iteks Santiago Bernabeu areen asub merepinnast 700 meetri k\u00f5rgusel. \u00dches\u00f5naga: Euroopa klubijalgpall toimub enamjaolt \u00fcsna madalal. \n<\/p>\n

Maailma m\u00f5istes on Kigali ja 1500 meetrit koondisevuti osas suhteliselt \u00fclemises otsas, j\u00e4rjekorda pannes teises k\u00fcmnes. Aafrikas m\u00e4ngitakse veel kriips k\u00f5rgemal n\u00e4iteks Etioopias (Addis Ababa, 2355 m) L\u00f5una-Aafrika Vabariigis (Johannesburg, 1753 m), Lesothos (Maseru, 1600 m) … ja meie t\u00e4nase vastase Keenia kodustaadionil Nairobis (1795 m). \n<\/p>\n

Mida keskm\u00e4estikutingimus jalgpalli ja jalgpallurite jaoks t\u00e4hendab? Tehniliselt on \u00f5hu koostis on k\u00fcll suuresti samasugune nagu merepinnal, kuid kehal on sellest langenud osar\u00f5hu t\u00f5ttu keerulisem hapnikku omastada. Mida k\u00f5rgemale minna, seda kiiremini v\u00f5tab hingeldama, seda rohkem tekib tunne, nagu \u00f5hku ei tuleks peale, seda k\u00f5rgemale t\u00f5useb samasuguse pingutuse juures pulsisagedus. M\u00f5istagi j\u00e4tab see j\u00e4lje ka f\u00fc\u00fcsiliselt sedav\u00f5rd n\u00f5udlikule ja pikka aega kestvale spordile nagu jalgpalli m\u00e4ngimisele. Aga kui suure?<\/p>\n

Aklimatiseerumisaega j\u00e4i pigem v\u00e4heks \n<\/p>\n

“Natuke ikka on vahet tunda. Teed paar sprinti ja tunned, et kui oleks kodumaal, siis ilmselt nii v\u00e4sinud ei oleks,” m\u00e4rkis eilsel pressikonverentsil ka Patrik Kristal. “Aga \u00fcldiselt on okei, tiimina oleme sellega \u00e4ra harjunud. Meil on hea personal abis, kes meid abistab. Tuleb enda eest tavaliselt rohkem hoolitseda ja rohkem vedelikku tarbida.” \n<\/p>\n

Kristali v\u00e4idet spurtide kohta toetavad ka teadusuuringud, mis on n\u00e4idanud, et just k\u00f5rge intensiivsusega sprintide arv on see, mis jalgpallis keskm\u00e4estikutingimustes k\u00f5ige rohkem kannatab. \u00dcks 2013. aasta uuring (Garvican et al) tuvastas n\u00e4iteks, et 1600 meetri k\u00f5rgusel v\u00e4heneb sprintide arv m\u00e4ngus merepinnaga v\u00f5rreldes lausa 150 protsenti! Kogu m\u00e4ngus l\u00e4bitav distants seevastu nii drastiliselt ei muutu, v\u00e4henedes umbes kolm protsenti. \n<\/p>\n

\"Patrik \n<\/p>\n

Teadus \u00fctleb ka seda, et merepinnalt 1500 meetri k\u00f5rgusele t\u00f5ustes on ideaalne aklimatiseerumisaeg kolm kuni viis p\u00e4eva. Eesti koondislaste puhul toimub esimene m\u00e4ng olenevalt saabumisest kas neljandal v\u00f5i viiendal Rwandas viibitud p\u00e4eval ehk piiri peal. Arvestades aga seda, et sisuiliselt kogu vastasmeeskond on sellisel k\u00f5rgusel \u00fcles kasvanud ja elab-m\u00e4ngib seal ka praegu, ei ole olukord meie jaoks lihtne.<\/p>\n

M\u00f5ne m\u00e4ngijaga niisama juttu ajades t\u00f5detakse, et lisaks k\u00f5rgusele on senistes trennides olnud faktoriteks ka k\u00f5rge \u00f5huniiskus, soe ilm ja k\u00f5rvetav p\u00e4ike, mis on p\u00e4evasel ajal teinud trennid \u00fcsna keeruliseks, nii et \u00fche teguri m\u00f5ju on teisest olnud raske eristada. \u00d5nneks toimuvad m\u00e4ngud \u00f5htupoole, kus palavus ei tohiks enam rolli m\u00e4ngida, samuti on olukord iga p\u00e4evaga paremaks muutunud. T\u00f5si on aga ka see, et m\u00e4nguga v\u00f5rreldavat pingutust ja koormust seniste treeningute jooksul saadud ei ole. \n<\/p>\n

Boliivia keerab vinti peale \n<\/p>\n

Isegi Kigali ja 1500 meetrit on aga t\u00e4iesti nuusata selle k\u00f5rval, kuidas on k\u00f5rgus merepinnast saanud relvaks L\u00f5una-Ameerikas. V\u00e4ga k\u00f5rgel asuvad seal staadionid n\u00e4iteks ka Kolumbias (Bogota peamine staadion El Campin asub 2553 meetri k\u00f5rgusel, kuid koondis ei ole seal viimasel ajal m\u00e4nginud) ja Ecuadoris (2734 meetrit), aga selles vallas on t\u00e4iesti omas kategoorias Boliivia. \n<\/p>\n

L\u00f5una-Ameerika konf\u00f6deratsiooni k\u00fcmnest liikmest jalgpalli m\u00f5ttes ajalooliselt k\u00f5ige kehvem riik on otsustanud, et \u00fclik\u00f5rgel m\u00e4ngimine ongi teadlikult \u00fcks nende relvasid. Pealinn La Paz asub 3650 meetri k\u00f5rgusel ning on sellega pika puuga maailma k\u00f5ige k\u00f5rgem pealinn. Sealsele staadionile m\u00e4ngima minemine on alati teistele koondistele v\u00e4ga keeruline \u00fclesanne. \n<\/p>\n

\"Boliivia \n<\/p>\n

2007. aastal otsustas FIFA olude v\u00f5rdsustamiseks ja m\u00e4ngijate tervise kaitsmiseks kehtestada vastuolulise m\u00e4\u00e4ruse, mis \u00fctles, et edaspidi on keelatud rahvusvaheliste m\u00e4ngude pidamine k\u00f5rgemal kui 2500 meetrit \u00fcle merepinna. M\u00f5istagi puudutas see sisuliselt vaid kolme riiki (Boliivia, Ecuador, Kolumbia) ning teenis sealt koheselt v\u00e4ga vihase reaktsiooni, misj\u00e4rel piir kuu aega hiljem 3000 meetrile t\u00f5steti ning 2008. aastal sootuks t\u00fchistati. T\u00fchistamise poolt olid sealjuures k\u00f5ik L\u00f5una-Ameerika riigid peale Brasiilia, kes oli algse keelu initsiaator.<\/p>\n

Takistuste puudumisel otsustas Boliivia kaks aastat tagasi vinti veelgi juurde keerata ning m\u00e4ngib n\u00fc\u00fcd kodum\u00e4nge El Alto (“alto” t\u00e4hendab hispaania keeles “k\u00f5rge”!) linnas v\u00e4rskelt renoveeritud staadionil, mis asub merepinnast ei rohkem ega v\u00e4hem kui 4150 meetri k\u00f5rgusel. Kuuest MM-valikm\u00e4ngust, mis seal j\u00f5uti viimases valiksarjas pidada, v\u00f5ideti neli ja viigistati kaks, mis aitas meeskonna MM-valiksarja play-off’i, kus eile esimeses ringis (neutraalsel pinnal) Surinamest jagu saadi ning teisip\u00e4eval Iraagi vastu otsustavas m\u00e4ngus platsile tullakse. \n<\/p>\n

Boliivia on seet\u00f5ttu ilmselt maailma k\u00f5ige tugevama koduv\u00e4ljakueelisega koondis. M\u00f5ned arvud selle ilmestamiseks: viimases MM-valiksarjas teeniti \u00fcheksa kodum\u00e4nguga kokku 17 punkti (v\u00e4ravate vahe 13:7), \u00fcheksa v\u00f5\u00f5rsilm\u00e4nguga aga vaid 3 punkti (v\u00e4ravate vahe 4:28)! \n<\/p>\n

Boliivia tingimused on sedav\u00f5rd karmid, et v\u00f5\u00f5rsilmeeskonnad j\u00e4tavad seal riietusruumi ja v\u00e4ljaku k\u00f5rvale suisa hapnikuballoone, millest vaevatud m\u00e4ngijad kohtumise ajal leevendust otsivad. Teadus \u00fctleb, et merepinnalt t\u00f5ustes l\u00e4heb sellisel k\u00f5rgusel sportlasel aklimatiseerumiseks aega v\u00e4hemalt kaks n\u00e4dalat – p\u00f5gusate koondiseakende ajal v\u00f5ib sellest aga vaid unistada. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Eesti koondise m\u00e4ngud t\u00e4navusel FIFA Series turniiril toimuvad Rwanda pealinnas Kigalis Amahoro staadionil, mis asub merepinnast \u00fcmmarguselt…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":138830,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,5289,34,36,31,32,21,5027,38012,28,29,19,25,1713,23,24,22,20,30],"class_list":["post-139639","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-koondis","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-keenia","tag-kigali","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-rwanda","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116302200489227819","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/139639","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=139639"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/139639\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/138830"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=139639"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=139639"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=139639"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}