Viivitusega Vahemerele judnud \u00fcksik h\u00e4vitaja ja NATO meremissiooni juhtimise loovutamine Saksamaale L\u00e4his-Idas puhkenud s\u00f5ja taustal paljastavad Briti merev\u00e4e v\u00f5imete piirid, mida vaatlejad peavad kunagise v\u00f5imsa mereriigi jaoks piinlikuks olukorraks.<\/p>\n
USA ja Iisraeli 28. veebruari r\u00fcnnakutega Iraani vastu alanud konflikt toob esile aastatepikkuse alarahastuse ja viivituste m\u00f5ju, mille t\u00f5ttu on Briti kuninglik merev\u00e4gi L\u00e4his-Idast praktiliselt puudu.<\/p>\n
Vaidlused \u00dchendkuningriigi merev\u00e4e v\u00f5imekuse \u00fcle puhkesid esmalt seoses viivitusega h\u00e4vitaja HMS Dragoni saatmisel K\u00fcprosel asuvate Briti baaside kaitseks, millest \u00fchte tabas 1. m\u00e4rtsil Iraani k\u00e4silass\u00f5dalaste ilmselt Liibanonist v\u00e4ljalastud droon. H\u00e4vitaja j\u00f5udis kohale alles \u00e4sja.<\/p>\n
Vahepeal saatis Prantsusmaa piirkonda oma lennukikandja Charles de Gaulle ning K\u00fcprosele kindlustunde andmiseks l\u00e4kitasid piirkonda oma alused ka Itaalia ja Kreeka. Briti parempoolne ajaleht Daily Telegraph nimetas seda v\u00f5rdlust piinlikuks.<\/p>\n
Sel n\u00e4dalal teatas Saksamaa, et v\u00f5tab aprillis Suurbritannia asemel \u00fcle NATO meremissiooni juhtimise P\u00f5hja-Atlandil. \u00dchendkuningriik pidi sellele kohale m\u00e4\u00e4rama HMS Dragoni, kuid ei suuda teist alust v\u00e4lja saata.<\/p>\n
“Nii teevadki head liitlased,” \u00fctles Briti kaitseminister John Healey neljap\u00e4eval, tunnistades samas, et ta ei ole rahul oma riigi s\u00f5jalaevastiku olukorraga.<\/p>\n
“Ma pean tegema otsuseid selle p\u00f5hjal, mis meil on,” lisas ta, m\u00e4rkides, et \u00dchendkuningriigil on praegu 17 fregatti ja h\u00e4vitajat v\u00f5rreldes 23-ga, kui leiboristid olid viimati v\u00f5imul 2010. aastal.<\/p>\n
Laevade hulka kuulub kuus Type 45 h\u00e4vitajat ja 11 Type 23 fregatti, kuid enamik neist on praegu kas hoolduses v\u00f5i mahakandmisel ning seega kasutamatud.<\/p>\n
J\u00e4rgmise p\u00f5lvkonna s\u00f5jalaevad \u2013 kaheksa Type 26 allveelaevat\u00f5rje fregatti ja viis Type 31 fregatti \u2013 ei saa viivituste t\u00f5ttu valmis enne 2028.\u20132029. aastat, mist\u00f5ttu hoiatavad m\u00f5ned eksperdid l\u00e4hiaastatel tekkiva Briti merev\u00e4e v\u00f5imekuse languse eest.<\/p>\n
Eelmisel aastal avaldatud strateegilises kaitsedokumendis kurdeti, et vananev laevastik suurendab hoolduskulusid. See on l\u00f6\u00f6k kuninglikule merev\u00e4ele, mis sajandeid laiendas ja kaitse Briti impeeriumi \u00fcle maailma, domineerides kunagi ookeanidel ja muutes saareriigi globaalseks suurv\u00f5imuks.<\/p>\n
Kaks Briti lennukikandjat, HMS Prince of Wales ja HMS Queen Elizabeth, on dokis. Esimene neist peaks peagi osalema P\u00f5hja-Atlandi missioonil.<\/p>\n
Ameerika \u00dchendriikide president Donald Trump nimetas neid neljap\u00e4eval m\u00e4nguasjadeks, kritiseerides Londonit kasina reageeringu eest USA ja Iisraeli s\u00f5jale Iraani vastu.<\/p>\n
Peaminister Keir Starmer aga on seisukohal, et \u00dchendkuningriik ei lase end laiemasse s\u00f5tta t\u00f5mmata ja keeldub \u00fchinemast USA ja Iisraeli \u00f5hur\u00fcnnakutega Iraani vastu.<\/p>\n
\u00dchendkuningriigi valitsus on siiski lubanud USA lennukitel startida kahest Briti baasist, et r\u00fcnnata Iraani raketilaskeseadeldisi. Lisaks on Suurbritannia saatnud P\u00e4rsia lahe piirkonda h\u00e4vitajaid ja \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteeme, et kaitsta Briti huve ja liitlasi, tulistades alla arvukalt droone.<\/p>\n
Venemaa s\u00f5da Ukrainas, NATO missioonide laienemine ja konflikt L\u00e4his-Idas t\u00e4hendavad, et Briti merev\u00e4e jaoks on tegemist eriti v\u00e4ljakutseterohke perioodiga, \u00fctles Nick Childs Rahvusvahelisest Strateegiliste Uuringute Instituudist hiljuti ajakirjanikele.<\/p>\n
“Eelk\u00f5ige on raskusi v\u00f5imekuse vastavusse viimisega kohustustega, aga ka v\u00e4gede taseme hoidmisega,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Suurbritannia endine k\u00f5rgeim riigiametnik Mark Sedwill \u00fctles hiljuti BBC-le, et j\u00e4rjestikuste valitsuste ajal on toimunud p\u00f5hit\u00f5dede, nagu hoolduse, v\u00e4lja\u00f5ppe, lahingumoona varude ja muu sellise erosioon, mis takistanud s\u00f5jav\u00e4e lahinguvalmiduse hoidmist.<\/p>\n
Starmeri leiboristide valitsus, mis valiti ametisse 2024. aasta juulis p\u00e4rast 14 aastat kestnud konservatiivide v\u00f5imu, on lubanud kaitsekulutusi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suurendada, seades esikohale NATO kohustused.<\/p>\n
Kuid kaitseinvesteeringute kava avaldamine, mida algselt oodati 2025. aasta l\u00f5pus, l\u00fckkub pidevalt edasi, mis valmistab kaitset\u00f6\u00f6stusele pettumust.<\/p>\n
Merev\u00e4e sees on prioriteediks tuumaheidutus ja \u00fcleminek niinimetatud h\u00fcbriidj\u00f5ule, mis \u00fchendab traditsioonilised meeskondadega s\u00f5jalaevad autonoomsete meredroonidega.<\/p>\n
“P\u00f5hjusega on \u00dchendkuningriik otsustanud, et riigi peamine oht on Venemaa,” \u00fctles Kevin Rowlands m\u00f5ttekojast RUSI AFP-le.<\/p>\n
“Ja peamine operatsioonide piirkond, kus me peame Venemaale vastu seisma, on P\u00f5hja-Euroopa, Atlandi ookeani p\u00f5hjaosa ja Kaug-P\u00f5hi. “Seega on peaaegu v\u00e4ltimatu, et kui midagi juhtub m\u00f5nes teises maailma osas, siis me ei pruugi seal kohal olla.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Viivitusega Vahemerele judnud \u00fcksik h\u00e4vitaja ja NATO meremissiooni juhtimise loovutamine Saksamaale L\u00e4his-Idas puhkenud s\u00f5ja taustal paljastavad Briti merev\u00e4e…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":139645,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,24890,130,37,33,35,34,36,63554,40362,18941,63555],"class_list":["post-139644","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-briti-merevagi","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-hms-dragon","tag-iraani-rundamine","tag-nato-heidutus","tag-uhendkuningriigi-relvajoud"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116302231819295195","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/139644","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=139644"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/139644\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/139645"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=139644"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=139644"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=139644"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}