USA president Donald Trump on pikendanud Iraanile seatud t\u00e4htaega Hormuzi v\u00e4ina taasavamiseks, mille kaudu liigub umbes 20 protsenti \u00fclemaailmsetest nafta- ja veeldatud maagaasi tarnetest, \u00e4hvardades vastasel juhul Iraan selle elektrijaamade h\u00e4vitamisega.<\/p>\n
Kuid suur k\u00fcsimus, millega P\u00e4rsia lahe poliitikakujundajad silmitsi seisavad, ei ole enam see, kuidas Iraani s\u00f5da l\u00f5peb, vaid see, milliseks kujuneb piirkondlik olukord p\u00e4rast s\u00f5da, \u00fctlesid neli asjaga kursis olevat P\u00e4rsia lahe allikat Reutersile.<\/p>\n
Ainult relvarahust ei piisa<\/p>\n
P\u00e4rsia lahe ametnikud, kelle riike on Iraani relvaj\u00f5ud USA ja Iisraeli alustatud s\u00f5ja ajal korduvalt r\u00fcnnanud, on Washingtonile eraviisilistel kohtumistel \u00f6elnud, et islamivabariik ei ole neile j\u00e4tnud \u00fchtegi diplomaatilist v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su eskalatsioonist, t\u00f5desid Reutersiga r\u00e4\u00e4kinud allikad. Nende s\u00f5nul soovivad ametnikud, et igasugune leping kehtestaks selged reeglid, mis v\u00e4listaks raketi- ja droonir\u00fcnnakud energia- ja tsiviiltaristule, nafta- ja laevandusteede ohustamise ning k\u00e4silass\u00f5dade pidamise.<\/p>\n
Nende s\u00f5nul tuleb iga leping kirjutada selliselt, et see pakuks garantiisid, et Hormuzi v\u00e4ina ei kasutata enam kunagi m\u00f5jutusvahendina s\u00f5jas ning P\u00e4rsia lahe riigid tuleb kaasata kokkulepetesse, mis m\u00e4\u00e4ravad piirkonna julgeolekuarhitektuuri.<\/p>\n
“Tegelik v\u00e4ljakutse ei ole Iraani veenmine s\u00f5da l\u00f5petama, vaid selle tagamine, et P\u00e4rsia laht ei j\u00e4\u00e4ks sama d\u00fcnaamika k\u00fc\u00fcsi, mis praegu toimuva v\u00f5imalikuks tegi,” \u00fctles Reutersile Araabia \u00dchendemiraatide poliitikakeskuse president Ebtessam Al Kerbi.<\/p>\n
Araabia \u00dchendemiraatide suursaadik Ameerika \u00dchendriikides Yousef al Otaiba on s\u00f5nastanud s\u00f5ja mitte kriisiks, mis tuleb k\u00fclmutada, vaid proovikiviks, kas Iraan saab ka p\u00e4rast s\u00f5da maailmamajandust pantvangis hoida.<\/p>\n
“Lihtsast relvarahust ei piisa,” kirjutas Otaiba v\u00e4ljaandes The Wall Street Journal. “Me vajame l\u00f5plikku tulemust, mis k\u00e4sitleks Iraani k\u00f5iki ohte: tuumav\u00f5imekust, rakette, droone, terrorismi vahendajaid ja rahvusvaheliste mereteede blokeerimist.”<\/p>\n
Ta lisas, et kokkulepe, mis v\u00e4listab ainult raketid, droonid ja k\u00e4silass\u00f5ja, ei hoiaks \u00e4ra j\u00e4rgmise kriisi puhkemist.<\/p>\n
P\u00e4rsia lahe majandused, mis on suuresti s\u00f5ltuvad energiaekspordist ja turismist, on s\u00f5jast r\u00e4ngalt kannatanud ning see on saatnud \u0161okilaineid ka maailmamajandusse, eelk\u00f5ige seet\u00f5ttu, et h\u00e4ired Hormuzi v\u00e4inas t\u00f5stavad energiahindu, raputavad tarneahelaid ja suurendavad inflatsiooni.<\/p>\n
P\u00e4rsia lahe riikide ametnike s\u00f5nul p\u00f5hineb nende skepsis kogemustel.<\/p>\n
Iraani tuumarikastamine \u2013 mis on osa Teherani tuumarelvade omandamise protsessist, kuigi Teheran seda eitab \u2013 oli 2015. aastal s\u00f5lmitud kokkuleppega piiratud, kuid Teheran s\u00e4ilitas v\u00f5imaluse \u00e4hvardada piirkonda rakettide, droonide, k\u00e4silass\u00f5ja ja ohtudega meres\u00f5idu turvalisusele. P\u00e4rsia lahe riigid \u00fctlevad, et see v\u00f5imalus tuleb n\u00fc\u00fcd k\u00f5rvaldada, kui piirkonda soovitakse stabiilseks muuta.<\/p>\n
2018. aastal teatas Trump Ameerika \u00dchendriikide lahkumisest 2015. aasta Iraani tuumaleppest, nimetades lepingut defektseks ja \u00fchepoolseks lepinguks, mis ei teeni USA huve.<\/p>\n
Iraani r\u00fcnnakud l\u00e4hendavad Emiraate USA-le<\/p>\n
Allikad \u00fctlesid ka, et P\u00e4rsia lahe riigid Katar, Omaan ja Kuveit survestavad suletud uste taga peetavatel k\u00f5nelustel s\u00f5da kiirelt l\u00f5petama, kartes majanduslikke tagaj\u00e4rgi ja k\u00e4ttemaksu, \u00fctlesid allikad.<\/p>\n
Araabia \u00dchendemiraadid (A\u00dcE), Saudi Araabia ja Bahrein \u00fctlevad aga, et on valmis taluma s\u00f5ja eskaleerumist ega aktsepteeri s\u00f5jaj\u00e4rgset Iraani, mis suudab endiselt kasutada Hormuzi v\u00e4ina l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste survevahendina v\u00f5i otseseks v\u00e4ljapressimiseks.<\/p>\n
Trump on mitte ainult \u00f6elnud, et pikendab Teheranile antud v\u00e4ina avamise t\u00e4htaega 7. aprillini, vaid on ka \u00f6elnud, et l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised Iraaniga l\u00e4hevad “v\u00e4ga h\u00e4sti”.<\/p>\n
Iraani ametnik on kirjeldanud USA ettepanekut s\u00f5ja l\u00f5petamiseks \u00fchepoolse ja eba\u00f5iglasena ning Teheran on n\u00f5udnud USA baaside sulgemist P\u00e4rsia lahes mis tahes lahenduse tingimusena.<\/p>\n
Kuid A\u00dcE presidendi n\u00f5unik Anwar Gargash \u00fctles, et Iraani r\u00fcnnakutel P\u00e4rsia lahe riikidele on olnud “s\u00fcgavad geopoliitilised tagaj\u00e4rjed”, mis kinnistavad vaadet Iraanile kui P\u00e4rsia lahe strateegilist m\u00f5tlemist kujundavale kesksele ohule. Tema s\u00f5nul oleks tulemuseks A\u00dcE s\u00fcgavam julgeolekualane koost\u00f6\u00f6 Washingtoniga.<\/p>\n
“See on Iraani ekslike arvutuste hind,” \u00fctles ta.<\/p>\n
P\u00e4rsia lahe riigid soovivad julgeolekugarantiid<\/p>\n
Saudi Araabias asuva P\u00e4rsia lahe uurimiskeskuse esimees Abdulaziz Sager \u00fctles, et P\u00e4rsia lahe riikide s\u00f5num Washingtonile ei ole enam kaudne, vaid selges\u00f5naline: igasugune leping Iraaniga peab otseselt k\u00e4sitlema ja tagama P\u00e4rsia lahe riikide julgeolekut.<\/p>\n
“Ameerika \u00dchendriigid kaitsevad oma ja Iisraeli huve. N\u00fc\u00fcd on meie kord enda oma kaitsta,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Seda s\u00f5numit kinnitas ka P\u00e4rsia Lahe Koost\u00f6\u00f6n\u00f5ukogu (GCC), kuhu kuuluvad lahe l\u00f5unakaldal paiknevad araabiariigid Bahrein, Kuveit, Saudi Araabia, Katar, Omaan ja A\u00dcE ning mis on andnud m\u00e4rku \u00fchtsest rindest mis tahes lahenduse vastu, mis eirab P\u00e4rsia lahe julgeolekuvajadusi.<\/p>\n
Viidates Iraani korraldatud umbes 5000 raketi- ja droonir\u00fcnnakule P\u00e4rsia lahe araabiariikide energiarajatistele, tsiviiltaristule ja mereliiklusele, \u00fctles GCC peasekret\u00e4r Jasem Al-Budaiwi, et Iraan on \u00fcletanud k\u00f5ik piirid.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul on P\u00e4rsia lahe piirkond laiema s\u00f5ja v\u00e4ltimiseks \u00fcles n\u00e4idanud vaoshoitust, kuid piirkonna riigid ei lepi uuesti sihtm\u00e4rgiks saamisega, tehes selgeks, et kuigi eelistatakse poliitilist teed, j\u00e4\u00e4b igal riigil \u00f5igus ennast kaitsta.<\/p>\n
Trump on vihjanud v\u00f5imalusele saata maav\u00e4ed Iraani strateegilise naftakeskuse, Khargi saare vallutamiseks, mille kaudu kulgeb 90 protsenti Iraani naftaekspordist. Anal\u00fc\u00fctikute s\u00f5nul annaks see Washingtonile tugeva m\u00f5juv\u00f5imu Iraani majanduse \u00fcle.<\/p>\n
Teheran on aga hoiatanud, et selline samm k\u00e4ivitaks Iraani r\u00fcnnakud iga riigi elut\u00e4htsa infrastruktuuri vastu, mis toetab USA v\u00e4gede sellist operatsiooni.<\/p>\n
M\u00f5ned P\u00e4rsia lahe liitlased on Washingtoni hoiatanud v\u00e4gede Iraani, sealhulgas Khargi saarele saatmise eest, kuna nende arvates laiendaks see s\u00f5da, vallandaks Iraanilt m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse k\u00e4ttemaksu ning v\u00f5ib-olla kahjustaks ka P\u00e4rsia lahe energia- ja tsiviiltaristut, \u00fctles \u00fcks k\u00f5rge ametnik. Kuid P\u00e4rsia lahe riigid kutsuvad Washingtoni \u00fcles j\u00e4tkama Iraani tiiba- ja ballistiliste rakettide v\u00f5imekuse halvendamist, kuna see on pikka aega olnud peamine oht nende riikidele, \u00fctles ametnik.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"USA president Donald Trump on pikendanud Iraanile seatud t\u00e4htaega Hormuzi v\u00e4ina taasavamiseks, mille kaudu liigub umbes 20 protsenti…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":139656,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[9918,26,27,37,33,35,34,36,31,32,63557,21,63559,40362,55965,28,29,19,63558,25,23,24,22,11943,20,30],"class_list":["post-139655","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-araabiamaad","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-gcc","tag-headlines","tag-iraani-oht","tag-iraani-rundamine","tag-lahis-ida-julgeolek","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-parsia-lahe-koostoonoukogu","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-usa-valispoliitika","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116302286838675679","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/139655","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=139655"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/139655\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/139656"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=139655"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=139655"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=139655"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}