{"id":13967,"date":"2025-10-07T17:08:20","date_gmt":"2025-10-07T17:08:20","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/13967\/"},"modified":"2025-10-07T17:08:20","modified_gmt":"2025-10-07T17:08:20","slug":"harri-tiido-kas-venemaal-on-tulevikku-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/13967\/","title":{"rendered":"Harri Tiido: kas Venemaal on tulevikku? | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Vikerraadio saatesarjas “Harri Tiido taustajutud”<\/a> on seekord vaatluse all Venemaa tulevik. Vladimir Putini v\u00f5imule tulek t\u00e4histas ka uut tulevikun\u00e4gemust, mis t\u00e4hendas k\u00f5va k\u00e4ega valitsemist ja samal ajal tarbimish\u00fcvede k\u00e4ttesaadavust, m\u00e4rgib Tiido.<\/p>\n

Venekeelsel v\u00e4ljaandel Novaja Gazeta on tuleviku labor, mis p\u00fc\u00fcab vaadata Venemaa tulevikku. Suvel \u00fcllitasid nad kogumiku “Tabamatu tulevik” just sel teemal. Tulevikku suhtumine, selle kavandamine v\u00f5i sellest loobumine on hea n\u00e4itaja, mis ilmestab riigi ja rahva seisu olevikus. Venemaa puhul n\u00e4ikse praegu, et tulevik on seal pigem minevik, mida v\u00f5imud muu stsenaariumi puudumisel aktiivselt pedaalivad.<\/p>\n

N\u00f5ukaj\u00e4rgse Venemaa elanikkonnal on tulevikku suunatud m\u00f5tete ja ideede puudumine ilmselt krooniline n\u00e4htus. Juba 1990. aastate keskel andis sotsioloog Lev Gudkov sellele ka nime \u2013 “tuleviku abort”. N\u00f5ukaaja inimestel ju mingi tulevik oli, kuigi efemeerne, aga siiski, see va helge kommunismiideaal.<\/p>\n

Kui kompartei l\u00f5petas fiaskoga, siis kompromiteeris see toda helget tulevikuideaali, midagi p\u00fcsivat asemele andmata. V\u00e4idetakse et Mihhail Gorbat\u0161ovi ajal tekkis rahval mingi tulevikulootus ja Boriss Jeltsini v\u00f5imuletulek andis viite ka v\u00f5imalusele, et tulevik saab olema demokraatlik.<\/p>\n

Helge heaolu n\u00e4is olevat k\u00e4ega katsutavas kauguses ja erinevalt sotsialismist ja kommunismist n\u00e4is see tulevat iseenesest. Seda ei ole isegi ehitada vaja, saabub niikuinii. Paraku nii ei l\u00e4inud.<\/p>\n

Meie ajale l\u00e4hemale tulles hakkas kujunema hoopis uus tulevikun\u00e4gemus. Et kujuneb maailm, kus on vaid Venemaa ja tekib see maailm Venemaa moraalse ja poliitilise v\u00f5idu tulemusel. Et selleks pole isegi s\u00f5da vaja.<\/p>\n

Variante liikus erinevaid. \u00dcks oli Venemaa Lissabonist Vladivostokini. Seej\u00e4rel s\u00fcndis soov taastada endine n\u00f5ukaliit. Kui mitte tervikuna, siis v\u00e4hemalt Euroopa osas ehk siis Ukraina, Moldova ja Balti riikide taas l\u00fclitamisega suurde Venemaasse. Oli ka \u00fcksikuid arvamusi vajadusest taastada Vene impeerium ehk tagasi v\u00f5tta ka Soome.<\/p>\n

Ajalooliselt haritumad pead viitasid ka Jalta lepingule ja v\u00e4itsid, et kui Stalinile anti valitsemiseks ka Ida-Euroopa, siis peab selle taas Venemaale allutama. P\u00e4ris meie aja l\u00e4hedale tulles pilt pisut ahenes ja hakati r\u00e4\u00e4kima riigi laienemisest p\u00f5hiseadusesse kirjutatud Ukraina oblastite v\u00f5rra v\u00f5i isegi suurema osa Ukraina liitmisest. Kuid k\u00f5igi nende tuleviku n\u00e4gemuste aluseks oli tegelikult minevik.<\/p>\n

Vladimir Putini v\u00f5imule tulek t\u00e4histas ka uut tulevikun\u00e4gemust, mis t\u00e4hendas k\u00f5va k\u00e4ega valitsemist ja samal ajal tarbimish\u00fcvede k\u00e4ttesaadavust. Lisaks veel inimeste, kapitali ja ideede vaba liikumine. Demokraatiat kui midagi iseenesest m\u00f5istetavat selles tulevikus ei n\u00e4htud. Tegemist olnuks millegi l\u00e4\u00e4ne sarnasega, kuid ilma sealsete v\u00e4\u00e4rtuslike ja demokraatlike v\u00e4rkideta.<\/p>\n

Sellest n\u00e4gemusest sai autokraatia teoks, kuid moderniseerimisega l\u00e4ks kitsaks k\u00e4tte, kuigi ega keskklassil v\u00e4ga halvasti ju ei l\u00e4inud. Leiti, et autoritaarses re\u017eiimis v\u00f5ib ka elada, kui sellega kohaneda. Kui Kremlil hakkas selles olukorras igav ja igatseti midagi \u00e4gedamat, siis hakati ka sellega kohanema. V\u00e4hemalt k\u00f5rgem keskklass \u00f5ppis \u00e4ra patriootliku k\u00e4itumise \u00fchendamise patriootlike riigitellimuste saamise ja sellest tuleneva kasumiga.<\/p>\n

M\u00f5ne vaatleja arvates on tegemist retroriigi v\u00f5itlusega tuleviku vastu, et kontrollida minevikku. \u00dcks ps\u00fchhiaater \u00fctles, et vaimuhaiglates on praegu palju noori narkomaane, kes elavad vaid p\u00e4ev korraga, kuna s\u00f5ja tingimustes nad tulevikku ei n\u00e4e. Kasvavat kiirelt ka antidepressantide m\u00fc\u00fck.<\/p>\n

“Kasvanud on l\u00fchiajaliste krediitide v\u00f5tmine ja kiirelt v\u00e4henenud pikaajalised s\u00e4\u00e4stukavad.”<\/p>\n

Levada keskuse andmeil kasvab venemaalaste arv, kes ei planeeri enam mingit tulevikku. Kui 2021. aastal oli neid 12 protsenti, siis tunamullu juba 27 protsenti ja praegu veelgi rohkem. \u00dcha enam inimesi elab p\u00e4evhaaval. Kasvanud on l\u00fchiajaliste krediitide v\u00f5tmine ja kiirelt v\u00e4henenud pikaajalised s\u00e4\u00e4stukavad. Inimestel ei ole enam lihtsalt usku stabiilsusesse.<\/p>\n

\u00dcks Viinis t\u00f6\u00f6tav vene p\u00e4ritolu ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fctik v\u00e4idab, et eriti just tema venekeelsete patsientide seas levib seisukoht, et maailm on l\u00f5ppemas, k\u00f5ikjal on halb ja tulevikku ei ole. Sotsioloogid viitavad k\u00fcsitlustele, milles inimesed v\u00e4idavad, et k\u00f5ik nende katsed tulevikule m\u00f5elda nurjuvad. On hakanud korduma fraas, et tulevik on \u00fcks suur must auk.<\/p>\n

S\u00f5ja kolmandal aastal v\u00f5ib \u00fchiskondlikus arvamuses eristada kolme tulevikuvarianti. Esimene on eranditult isiklik ja seotud perekonna ning olmek\u00fcsimustega nagu pangalaenu tasumine ja laste koolitamine. Teine variant on kollektiivne ja seotud argip\u00e4evade keskse teemaga ehk tulevahetuse katkestamise ajakavaga, relvarahuga ja seej\u00e4rel v\u00f5imalik et ka rahuga. Kolmas variant on samuti kollektiivne ja seotud minevikuga ehk tuleviku kujutamisega sellisena, nagu oli minevik enne suurs\u00f5ja algust.<\/p>\n

T\u00e4navuse aasta algul n\u00e4itasid k\u00fcsitlused, et kui inimene kuuleb s\u00f5na “tulevik”, siis 39 protsenti m\u00f5tleb vaid isiklikule elule ja l\u00e4hikondlastele. Muudatustele riigi elus m\u00f5tleb 21 protsenti. 17 protsenti on \u00fcldse vastuse andmisega raskustes ja sama palju on neid, kelle s\u00f5nul on v\u00f5imatu tulevikku ette kujutada.<\/p>\n

N\u00e4ib, et riigi strateegia on kaos ja riigi relv on hirm. K\u00fcsitletuile ei tule p\u00e4hegi v\u00f5imalus, et tuleviku jaoks on vaja ise midagi teha v\u00f5i selle eest v\u00f5idelda. Isegi m\u00f5tteid, et tuleks normaalsete aegadeni kuidagi elada, esineb \u00fcha v\u00e4hem.<\/p>\n

Sotsioloogid arvavad, et kolm aastat tagasi kaotas Venemaa oma tuleviku. Varasem maailmapilt on kildudeks purunenud, uut aga asemele ei ole tekkinud. V\u00f5imud pakuvad rahvale \u00fcha aktiivsemalt minevikku kui tuleviku aseainet. Et midagi sama, mis varem, aga uute m\u00f5teteta.<\/p>\n

Vene rahvast kujutatakse kui ohvrit, kes on asetatud v\u00f5idu altarile maailma puhastamiseks fa\u0161ismi needusest. Seet\u00f5ttu on ka loomulik, et need rahvad, kes ei tunnista Venemaa erilisust ja vaimset juhirolli, on jumalaeitajad ja seega karistust v\u00e4\u00e4rivad. Tekkinud on iselaadne poliitiline religioon, mille mittetunnistajad kuulutatakse vaenlasteks ja kuuluvad kui mitte otse h\u00e4vitamisele, siis v\u00e4hemalt vangilaagrisse saatmisele.<\/p>\n

Riik on asunud j\u00e4rgima samuraide mudelit, et eesm\u00e4rki ei ole, on vaid teekond.<\/p>\n

Viited lugemishuvilistele<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Vikerraadio saatesarjas “Harri Tiido taustajutud” on seekord vaatluse all Venemaa tulevik. Vladimir Putini v\u00f5imule tulek t\u00e4histas ka uut…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":13968,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[9105,26,27,37,33,35,34,36,31,32,4271,4273,21,28,29,95,1855,19,431,9104,25,1049,23,24,6105,262,22,20,96,30,2511,661,92,93,94],"class_list":{"0":"post-13967","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-boriss-jeltsin","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-harri-tiido","19":"tag-harri-tiido-taustajutud","20":"tag-headlines","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-maailm","24":"tag-mihhail-gorbatsov","25":"tag-news","26":"tag-noukogude-liit","27":"tag-novaja-gazeta","28":"tag-populaarseimad-lood","29":"tag-soda","30":"tag-top-stories","31":"tag-topstories","32":"tag-tulevik","33":"tag-ukraina","34":"tag-uldised-uudised","35":"tag-uudised","36":"tag-venemaa","37":"tag-viimased-uudised","38":"tag-vikerraadio","39":"tag-vladimir-putin","40":"tag-world","41":"tag-world-news","42":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13967","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13967"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13967\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/13968"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13967"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=13967"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=13967"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}