![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3279153h2884t24.jpg\"\/)
Vallidel seismas linnuse avastanud Tartu \u00dclikooli arheoloog Andres Vindi (esiplaanil) ning arheoloogia \u00fcli\u00f5pilane Ott Kippar (tagaplaanil). Autor\/allikas: Heiki Valk<\/p>\nTartumaal Kambja vallas asuv K\u00f6strim\u00e4e linnam\u00e4gi sai kultuurim\u00e4lestise staatuse. Arheoloogide s\u00f5nul on tegemist esimese omataolise leiuga Eestis.<\/p>\n
Tartu \u00dclikooli arheoloogia professor Heiki Valgu s\u00f5nul oli linnuse kohta juba varem mitmeid arhiiviviiteid. “Arheoloogilisi andmeid on kogunenud juba 19. sajandi l\u00f5pust alates, kui Jaan Jung hakkas inimeste k\u00e4est igasuguste paikade kohta k\u00fcsima. Juba tollest ajast on esimesed teated selle linnam\u00e4e kohta: \u00fcmbruses on vallilaadne rant ja inimesed peavad seda vanaks kantsi kohaks,” selgitas Valk.<\/p>\n
Viimasel k\u00fcmnel aastal on arheoloogidele suureks abiks olnud maa-ameti reljeefikaardid, mis aitavad selliseid rahvasuus levivaid vihjeid kontrollida. Tartu \u00dclikooli arheoloog Andres Vindi leidiski 2021. aastal K\u00f6strim\u00e4e kaardilt kontsentrilised vallid ja kraavid, mis viitasid kunagisele linnuse asukohale.<\/p>\n
Kolm aastat hiljem korraldasid arheoloogid K\u00f6strim\u00e4el kaevamised ning leidsid kuus imetillukest potikildu, puus\u00fctt ja p\u00f5lemisj\u00e4lgi. “S\u00f6e p\u00f5hjal on v\u00f5imalik leida dateering ning selgus, et linnus on olnud v\u00e4ga l\u00fchiajaline. Kolme proovi \u00fchisosa langes ajavahemikku 41 eKr kuni 9 pKr,” lisas Valk. Kahe tuhande aasta vanuseid linnuste asupaiku v\u00f5ib Valgu s\u00f5nul L\u00f5una-Eestis kokku lugeda \u00fche k\u00e4e s\u00f5rmedel.<\/p>\n
“M\u00e4el asunud ehitised h\u00e4visid tulekahjus, mis viitab pingelistele aegadele: see linnus j\u00e4i kellelegi ette ning h\u00e4vitati.” – Heiki Valk<\/p>\n
Arheoloogi s\u00f5nul ei pruukinud aga asustusperiood kesta isegi 50 aastat, vaid v\u00f5is olla kordades l\u00fchem. “M\u00e4el asunud ehitised h\u00e4visid tulekahjus, mis viitab pingelistele aegadele: see linnus j\u00e4i kellelegi ette ning h\u00e4vitati. Selliseid l\u00fchiajalisi linnuseid, millest p\u00e4riselt asja ei saanudki, on meil mitmeid,” selgitas Valk.<\/p>\n
M\u00f5istatuslikud vallid<\/p>\n
Linnust l\u00e4hemalt uurides muutus see teadlaste jaoks \u00fcha ebatavalisemaks. Esmalt on tegemist v\u00e4ga suure linnam\u00e4ega: 4800 ruutmeetrine platoo \u00fcletab pindalalt tunduvalt L\u00f5una-Eesti keskmist. Lisaks on ka reljeefikaardil silma hakanud kraavid \u00fche muinasaegse linnuse jaoks v\u00e4ga ebat\u00fc\u00fcpilised.\u00a0<\/p>\n
“Tavaliselt tekib korralik k\u00f5rge ringvall alles muinasaja l\u00f5pus, aga K\u00f6strim\u00e4e vallid ja kraavid on maru madalad. Praegu on valli ja kraavi k\u00f5rguste vahe vaid ca 60 sentimeetrit ja k\u00f5rge taimestikuga polegi need tajutavad. Isegi algselt ei pruukinud valli harja ja kraavi p\u00f5hja k\u00f5rguste vahe olla palju \u00fcle meetri,” selgitas Valk. Kui aga valli peal oli lisaks veel n\u00e4iteks kahemeetrine tara, oleks olnud tegu juba t\u00e4iesti arvestatava kaitsevalliga.<\/p>\n
Siiski ei sobi puslet\u00fckid teadlaste jaoks t\u00e4iuslikult kokku. Linnus asub ligi kahe kilomeetri pikkuse k\u00f5rge neemiku ehk pikliku k\u00f5rgendiku tipus. Ebaloogiline on see, et neemikupoolsel k\u00fcljel, kust oleks linnust k\u00f5ige lihtsam r\u00fcnnata, pole kraavid p\u00f5rmugi s\u00fcgavamad kui mujal. “N\u00e4ib, et silmas pole peetud ainult kaitselist eesm\u00e4rki, vaid m\u00e4ngus on olnud meile teadmatud rituaalsed t\u00e4hendused. Selliste struktuuride olemasolu on v\u00e4ga eriline, sest Eestis meil sarnaseid pole,” m\u00f5tiskles Valk.<\/p>\n
Vallidel seismas linnuse avastanud Tartu \u00dclikooli arheoloog Andres Vindi (esiplaanil) ning arheoloogia \u00fcli\u00f5pilane Ott Kippar (tagaplaanil). Autor\/allikas: Heiki Valk<\/p>\n
Arheoloogi s\u00f5nul on leitud sarnaseid madalate kontsentriliste vallidega linnuseid L\u00e4tis. “See lubab oletada, et siia on tulnud rahvast l\u00f5una poolt. See on k\u00fcll pelk m\u00f5ttem\u00e4ng, aga ehk kohalikele see v\u00f5\u00f5ras rahvas ei meeldinud ja linnus h\u00e4vitati,” arutles Valk. Samas on linnuse pindala niiv\u00f5rd suur, et seda pidi ehitama suur kogukond. “K\u00fcsimusi on, aga selgeid vastuseid napib,” t\u00f5des Valk.<\/p>\n
Mineviku m\u00e4rgid<\/p>\n
Heiki Valgu s\u00f5nul K\u00f6strim\u00e4e linnam\u00e4el suuremaid kaevamisi plaanis pole. “Arheoloogide eesm\u00e4rk pole v\u00f5imalikult palju asju maa seest k\u00e4tte saada, vaid koguda informatsiooni \u00fcldisemate j\u00e4relduste tegemiseks,” selgitas Valk. Arheoloogi s\u00f5nul annab linnuse l\u00fchiajaline kasutus ja haruldased kaitseehitised ajastule suurema m\u00f5\u00f5tme: ka 2000 aastat tagasi toimusid siinmail rahvaste liikumised ja p\u00f5rkusid erinevad huvid.<\/p>\n
Arheoloog peab v\u00e4ga oluliseks, et linnam\u00e4gi sai kantud kultuurim\u00e4lestiste registrisse. Teadlase s\u00f5nul kaitseb see ajalooliselt v\u00e4\u00e4rtuslikke paiku \u00e4rihuvide eest. “See on ilus puhkeala seenemetsade ja matkaradadega, kuid kellelgi olid seal majanduslikud huvid. T\u00e4nu kaitse alla v\u00f5tmisele p\u00e4\u00e4ses linnus kruusaks vedamisest,” s\u00f5nas Valk.<\/p>\n
“Eesti ajalugu on v\u00e4ga pikk: siin on toimunud ligikaudu 10 000 aastat inimtegevust, mis on j\u00e4tnud j\u00e4lje meie keskkonnale.” – Liivi Varul<\/p>\n
Ka muinsuskaitseameti kaitsekorralduse spetsialist Liivi Varuli s\u00f5nul on tegemist t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rse linnam\u00e4ega, mis kannab endas suurt kultuuriloolist v\u00e4\u00e4rtust. “Eesti ajalugu on v\u00e4ga pikk: siin on toimunud ligikaudu 10 000 aastat inimtegevust, mis on j\u00e4tnud j\u00e4lje meie keskkonnale. Kui ringi liikuda avatud silmadega, leiab minevikum\u00e4rke igal pool. Need j\u00e4ljed peavad s\u00e4ilima,” s\u00f5nas Varul.<\/p>\n
Varuli s\u00f5nul valitseb muinsuskaitsevaldkonnas ressursipuudus ning seet\u00f5ttu on raske j\u00f5uda k\u00f5ikide kaitset vajavate objektideni. “Seda olulisem on kogukondade roll: et inimesed teaksid, mis nende \u00fcmbruses on ja v\u00e4\u00e4rtustaksid seda. Objekt on k\u00f5ige paremini kaitstud siis, kui kohalikud inimesed sellel silma peal hoiavad, seda austavad ja hooldavad,” selgitas ta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tartumaal Kambja vallas asuv K\u00f6strim\u00e4e linnam\u00e4gi sai kultuurim\u00e4lestise staatuse. Arheoloogide s\u00f5nul on tegemist esimese omataolise leiuga Eestis. Tartu…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":139746,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[297,26,27,37,33,35,34,36,31,32,63611,21,48567,28,29,63610,63609,7221,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-139745","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-arheoloogia","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-haruldane-leid","tag-headlines","tag-kultuurimalestis","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-linnamagi","tag-linnus","tag-muinsuskaitse","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116302939814561827","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/139745","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=139745"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/139745\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/139746"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=139745"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=139745"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=139745"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}