![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3279162hfaa3t24.jpg\"\/)
Ginterile PPA-lt saabunud vastus selle kohta, miks teda k\u00f5nede pealtkuulamisest ei teavitud. Autor\/allikas: kuvat\u00f5mmis<\/p>\nVandeadvokaat Carri Ginter esitas eelmisel aastal politsei- ja piirivalveametile (PPA) p\u00e4ringu, kus soovis teada, kas tema telefonik\u00f5nesid on pealt kuulatud.<\/p>\n
Detsembris saadetud vastuses teatas politsei, et menetleja ei pea tegema \u00fclem\u00e4\u00e4ra koormavaid pingutusi, et vestluspooleks olevat isikut tuvastada.<\/p>\n
Samuti viitas politsei sellele, et advokatuuri kodulehelt ei saa tuvastada p\u00e4ringuid esitanud kaitsjate telefoninumbreid ning muudest kohtadest ei ole menetlejal kohustust kaitsjate numbreid kindlaks teha.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd aga sai Ginter PPA-lt teavituse, et PPA keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude b\u00fcroo L\u00e4\u00e4ne talitus on tema suhtes j\u00e4litustoiminguid teinud ning t\u00e4psemalt oli nende sisuks salajane pealtkuulamine v\u00f5i -vaatamine ajavahemikus m\u00f6\u00f6dunud aasta m\u00e4rtsi keskelt kuni aprilli keskpaigani.<\/p>\n
Ginter \u00fctles ERR-ile, et ei m\u00f5ista, kuidas oli politsei m\u00e4rtsis v\u00f5imeline tuvastama, et vestluse osapool oli tema, aga sama asja kindlakstegemine oli neile v\u00f5imatu v\u00f5i liiga kurnav detsembris, kui nad vastasid Ginteri k\u00fcsimusele, kas teda oli pealt kuulatud.<\/p>\n
“Minu politseile saadetud kirja lugemisel pole raske “tuvastada m\u00f5istlike pingutustega”, et ma olen advokaat, kes tahab teada saada, kas teda on pealt kuulatud,” lausus vandeadvokaat. “Riik ei peaks k\u00e4ituma nihhilistlikult ja paragrahve v\u00e4\u00e4nates.”<\/p>\n
Ginterile PPA-lt saabunud vastus selle kohta, miks teda k\u00f5nede pealtkuulamisest ei teavitud. Autor\/allikas: kuvat\u00f5mmis<\/p>\n
Ginteri s\u00f5nul on \u00fcks \u00f5igusriigi alustalasid see, et advokaadi ja kliendi k\u00f5nesid ei kuulata pealt ning sellest tuleks politseil k\u00f5nede pealtkuulamisel ka l\u00e4htuda.<\/p>\n
“Minu telefoninumber on politseil olemas ja internetis samuti. Ei ole raske aimata, et ma r\u00e4\u00e4gin kliendiga t\u00f6\u00f6asju ja sul ei sobi seda kuulata, isegi, kui on huvitav,” lisas ta.<\/p>\n
Ka on PPA Ginteri hinnangul t\u00f5lgendanud valesti eelmise aasta 10. oktoobrist p\u00e4rinevat riigikohtu lahendit, mille kohaselt peab advokaati j\u00e4litustoimingust teavitama, kui pealt kuulatud k\u00f5ne sisust on v\u00f5imalik selgelt aru saada, et tegu on \u00f5igusteenuse osutamisega.\u00a0<\/p>\n
Lahendis on v\u00e4lja toodud, et teavitamine on kohustuslik, kui advokaadi isikut on v\u00f5imalik tuvastada m\u00f5istlike j\u00f5upingutustega \u2013 n\u00e4iteks on k\u00f5nes kasutatud telefoninumber avaldatud advokatuuri kodulehel v\u00f5i on see samas kriminaalasjas antud uurijale kontakttelefoniks.<\/p>\n
“Riigikohus ei \u00f6elnud seda, et advokaadi k\u00f5ne pealtkuulamise puhul on m\u00e4\u00e4rav see, kas tema telefoni number on advokatuuri kodulehel \u00fcleval v\u00f5i mitte,” r\u00f5hutas Ginter.<\/p>\n
Nurm: \u00fckski amet ei v\u00e4lista t\u00e4ielikult menetlustoimingutesse sattumist<\/p>\n
Riigiprokur\u00f6r Sigrid Nurm \u00fctles ERR-ile, et selgelt tuleb eristada olukordi, kus pealt kuulatakse kaitsjat ennast, ja olukordi, kus tema k\u00f5ned salvestuvad m\u00f5ne teise isiku pealtkuulamise k\u00e4igus.<\/p>\n
“K\u00f5nede automaatne salvestumine ei t\u00e4henda nende kuulamist,” s\u00f5nas Nurm.<\/p>\n
Ta lisas, et riigikohtu praktika kohaselt tuleb kaitsjaid, kelle number on j\u00e4litusasutusele teada, toimunud k\u00f5nedest teavitada, sest advokaadi t\u00f6\u00f6elu on v\u00f5rdsustatud eraeluga ning oluline riive tuleneb just kutsesaladuse kaitse vajadusest.<\/p>\n
Samas m\u00e4rkis Nurm, et \u00fchegi isiku k\u00f5nesid ei saa automaatselt salvestamata j\u00e4tta pelgalt tema ameti t\u00f5ttu.<\/p>\n
“Advokaatide puhul kehtib selge erikord: nende k\u00f5nesid ei tohi kasutada t\u00f5endina ning seda ka ei tehta. Prokuratuur austab advokaadi ja kliendi kutsesaladust ja selle kaitset, kuid r\u00f5hutab, et \u00fckski amet ei v\u00e4lista t\u00e4ielikult menetlustoimingutesse sattumist. Sama on r\u00f5hutanud ka Euroopa inim\u00f5iguste kohus,” \u00fctles riigiprokur\u00f6r.<\/p>\n
Nurm t\u00f5i v\u00e4lja, et viimatise riigikohtu lahendiga on loodud erikord, mis v\u00f5imaldab kaitsjal oma k\u00f5nedega tutvuda ja otsustada nende kustutamise \u00fcle.<\/p>\n
“Seni ei saa k\u00f5nede hoidmist uurimisasutusele ette heita,” lisas Nurm.<\/p>\n