{"id":139949,"date":"2026-03-28T05:17:23","date_gmt":"2026-03-28T05:17:23","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/139949\/"},"modified":"2026-03-28T05:17:23","modified_gmt":"2026-03-28T05:17:23","slug":"solidaarsus-tervishoius-ehk-kuidas-on-vahk-meie-koigi-teema","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/139949\/","title":{"rendered":"Solidaarsus tervishoius ehk Kuidas on v\u00e4hk meie k\u00f5igi teema?"},"content":{"rendered":"

4. veebruar oli \u00fclemaailmne v\u00e4hip\u00e4ev, mille raames juhtis Onkoloogika kogukond t\u00e4helepanu t\u00f5siasjale, et v\u00e4hk ei ole vaid meditsiiniline diagnoos v\u00f5i \u00fcksikute inimeste isiklik trag\u00f6\u00f6dia.<\/p>\n

Oleme harjunud r\u00e4\u00e4kima solidaarsusest1 tervishoius eesk\u00e4tt rahastamist silmas pidades. Aga mis oleks, kui m\u00f5testaksime solidaarsust kogu \u00fchiskonda h\u00f5lmavana: kuidas kujundada \u00fcmber haigusega kohanemisele kehtivaid kultuurilisi ja sotsiaalseid norme?<\/p>\n

Eesti elanike pea 20aastane vahe eluea ja tervena elatud aastate vahel t\u00e4hendab paraku seda, et paljud meist p\u00f5evad v\u00f5i on p\u00f5denud hiljemalt elu l\u00f5pufaasiks m\u00f5nd pikaajalist ja\/v\u00f5i raskekujulist haigust. Eurostati andmetel elab Eesti elanik tervena 15 aastat v\u00e4hem kui Euroopa terveim inimene.2 Igal aastal haigestub Eestis 10 000 inimest v\u00e4hki ja see on s\u00fcdame-veresoonkonnahaiguste j\u00e4rel teine peamine surmap\u00f5hjus. Nende 10 000 inimese k\u00f5rval on l\u00e4hedased, s\u00f5brad ja tuttavad, kes k\u00f5ik on \u00fchel v\u00f5i teisel viisil diagnoosist m\u00f5jutatud.<\/p>\n

See k\u00f5ik t\u00e4hendab, et v\u00e4hidiagnoosiga toimetulek ei ole enam ammu kliiniline v\u00f5i \u00fche inimese katsumus. Haiguse taustal asetseb s\u00fcgavalt kultuuriline ja \u00fchiskondlik probleem, mis vajab \u00fcheskoos lahendamist.<\/p>\n

Esimene pilt. Minu tol ajal 53aastane ema kutsub mu vannituppa, et p\u00e4rast rinda s\u00e4\u00e4stvat rinnav\u00e4hi operatsiooni n\u00e4idata mulle oma uut rinda. V\u00e4ga ilus rind, mida emale ka \u00fctlen, aga l\u00e4bi pea tormleb tuhat m\u00f5tet, ebamugavuski. Ja seda hoolimata sellest, et keha ei ole meie peres tabu olnud. Aastaid koos saunaski k\u00e4idud. Kas peaksin veel midagi \u00fctlema? Kuidagi lohutama? Tunnustama? Kuidagi selle olukorra siiski enda jaoks lahendan, ikkagi minu ema, rind on t\u00f5esti ilus. Mis t\u00e4htsaim \u2013 ema ju elus, kuigi j\u00e4\u00e4b tundmus, et f\u00fc\u00fcsilisest elusolemisest on talle t\u00e4htsam teadmine, et ta on ikka veel naine. Kahe rinnaga naine.<\/p>\n

Haigeks j\u00e4\u00e4nuna vajame rohkem kui ainult ravi<\/p>\n

On selge, et haigus toob ellu uued vajadused, mille lahendamiseks v\u00f5ib olla tarvis enamat kui operatsiooni, ravimit ja head arsti. Kliiniline pool, sh ravi ja k\u00f5ik muu selle juurde kuuluv, on muidugi t\u00e4htis, kuid haigusega kohanemine on k\u00f5ike muud kui ainult ravi. Kohanemiseks on vaja m\u00f5ista oma muutunud terviseseisundit, hakkama saada hirmude, ebakindluse ja muude (sageli negatiivsete) tunnetega.<\/p>\n

Tasub meeles pidada, et inimene on sotsiaalne olend \u2013 me vajame teisi inimesi, et paremini toime tulla \u2013 ja sageli me reageerime infole ja olukordadele esmalt emotsionaalselt, mitte ratsionaalselt. Just seep\u00e4rast on vaja m\u00f5elda, kuidas olla solidaarne \u2013 kuidas aidata teisel inimesel end otsida ja uuesti leida inimese, kolleegi ja pereliikmena. Selles protsessis peavad kohanemisega tegelema k\u00f5ik \u2013 nii diagnoosi saaja kui ka tema \u00fcmber olijad. Seda on lihtne \u00f6elda, aga usutavasti ei ole ma ainus, kel on pereliikme, l\u00e4hedase v\u00f5i k\u00f5rvalseisjana seda keerukas teha.<\/p>\n

Haiguskogemus (ingl illness experience) ei ole ammu enam konkreetse haige individuaalne kogemus,3 vaid see kujuneb sotsiaalses ruumis. Tegemist on inimese ja tema perekonna (v\u00f5i ka sotsiaalse v\u00f5rgustiku) haigusega elamise kogemusega ning peale individuaalse kogemuse m\u00f5jutab see suhtluse d\u00fcnaamikat. Seet\u00f5ttu on haiguse kogemine m\u00f5jutatud haige ja tema pere- v\u00f5i l\u00e4hikonna arusaamadest ja uskumustest haiguse ja haigeks olemise kohta, mis omakorda avaldab m\u00f5ju konkreetsele tervisek\u00e4itumisele.<\/p>\n

Haiguskogemus tervikuna on kompleksne ja kogemist raskendab inimese olemuslik vajadus otsida t\u00e4hendusi ja vastuseid k\u00fcsimustele: miks see minuga juhtus? mida see haigus minu jaoks n\u00fc\u00fcd ja edaspidi t\u00e4hendab? 1960. aastate l\u00f5pul loodud Elisabeth K\u00fcbler-Rossi leinaga kohanemise mudelit4,5 on kasutatud ka haigustega kohanemise selgitamisel. Teadmine, et enne ratsionaalset tegutsemist (v\u00f5i paralleelselt sellega) k\u00e4iakse emotsionaalselt l\u00e4bi mitu etappi, on t\u00e4htis selleks, et aru saada, miks v\u00e4hk ei ole kunagi \u00fcksikisiku teema. Nii tuleb senine ja ka j\u00e4relej\u00e4\u00e4nud elu, ennast inimese, \u00fchiskonna\u00adliikmena uuesti m\u00f5testada, et muutunud olu\u00adkorras sobival viisil toimida ja hakkama saada. Siinkohal on esmat\u00e4htis see, et valmidus ja vajadus sellise enese\u00adm\u00f5testamise j\u00e4rele v\u00f5ib haigestunule olla t\u00e4htsamgi kui ratsionaalsed ravi\u00adv\u00f5tted.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\u00dchiskonda tervikuna ravib solidaarsus \u00fcksteise ja teineteisega. 4. veebruaril t\u00f5i Onkoloogika korraldatud vestlus\u00f5htu regionaalhaiglasse saalit\u00e4ie inimesi, kes igatsevad \u00fchiskonda, kus v\u00e4hist r\u00e4\u00e4kimine ei oleks ebamugav. \u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n

\u00a0Luisa Greta Vilo<\/p>\n

V\u00e4hk on s\u00fcgavalt kultuuriline teema<\/p>\n

Teine pilt. Oma uuringu jaoks teen intervjuusid naistega, kes ei ole rinnav\u00e4hi s\u00f5eluuringutes osalenud. Minu eeldus on see, et nad ei ole \u201ev\u00e4hese teadlikkusega\u201c ega oma tervise suhtes \u201ehoolimatud ja vastutustundetud\u201c. Neid v\u00e4iteid ja arvamusi on ikka \u00fchiskondlikus diskussioonis kuulda olnud. Sinna juurde n\u00f5utakse, et \u201ekui nad kunagi v\u00e4hi saavad, siis las maksavad ise oma ravi kinni\u201c. Ja nii need naised siis r\u00e4\u00e4givad. M\u00f5ni on just taastumas mehe ootamatust surmast ega ole vaimus valmis tegelema uue halva uudisega. M\u00f5ni usub, et t\u00e4nu meditsiiniharidusele oskab ta \u00f5igel ajal s\u00fcmptomeid m\u00e4rgata. M\u00f5nele on hoopis perearst andnud n\u00f5u ennast asjata mitte kiiritada lasta.<\/p>\n

Kultuur on \u201eterviklik kompleks, mille hulka kuuluvad teadmised, uskumused, kunst, seadused, moraalsed t\u00f5ekspidamised, tavad ning muud v\u00f5imed ja harjumused, mille inimene \u00fchiskonna liikmena omandab\u201c6. Haigeks j\u00e4\u00e4mise ja v\u00e4hidiagnoosi kultuurilise t\u00e4henduse k\u00fcljest on meile tuttav vanarahvatarkus: \u00e4ra kutsu kurja v\u00e4lja; \u00e4ra h\u00fc\u00fca hunti, muidu on kuri karjas. N\u00e4iteks s\u00f5eluuringus mitteosalemise kultuurilise p\u00f5hjusena soovimatus oma tegutsemisega \u201ekurja v\u00e4lja kutsuda\u201c. Vanarahvatarkused kajastuvad sageli ka jutuajamistes patsientidega, kes kasutavad oma haigusest r\u00e4\u00e4kides eufemisme nagu \u201es\u00f5raline\u201c, \u201esee\u201c, \u201esee kuri haigus\u201c jms. \u00c4ra \u00fctle \u201ehunt\u201c, vaid \u201esusi\u201c \u2026?<\/p>\n

Neile aastak\u00fcmneid ja -sadu korratud tarkustele, mis on meie kultuuriliste uskumuste osa, lisandub juurdunud (kuigi ehk tasapisi muutuv) sotsiaalne norm, et haigus on midagi isiklikku, mida ei pea avalikult jagama, sest see v\u00f5ib n\u00e4idata n\u00f5rkust. Ja n\u00f5rkuse v\u00e4ljan\u00e4itamine v\u00f5i n\u00f5rk olemine ei ole meie kultuuris teretulnud. Samal ajal on uus aeg toonud ootuse, et enda heaks tuleb osata midagi \u00e4ra teha. Seep\u00e4rast on v\u00e4higa otseselt kokku puutuvad inimesed olukorras, kus aktiivne panustamine eeldab ka oma haigusest r\u00e4\u00e4kimist \u2013 v\u00e4hemalt era- ja t\u00f6\u00f6elu v\u00f5rgustikes \u2013, kuid v\u00e4ga tihti ei ole see mitmesuguste stigmade t\u00f5ttu v\u00f5imalik. Ja nii kujuneb keerulise valikuga olukord, sest tuleb vastata \u00fchiskonna ootusele olla teadlik ja tark kodanik, kes on kaasatud enese tervendamisse. Samal ajal tuleb olla tugev, pidada vastu v\u00f5imalikule kokkup\u00f5rkele \u201ekultuuriseinaga\u201c ja sellest tuleneva sildistamisega. Kas kujutad ette, mida saaksid v\u00f5i jaksaksid sina endale lubada, seda nii vaimselt kui ka majanduslikult?<\/p>\n

Aga kui lepiksime kokku, et sotsiaalset normi tuleb muuta?<\/p>\n

Kolmas pilt. Mittetulundus\u00fching ning v\u00e4hipatsiente ja nende l\u00e4hedasi koondav Onkoloogika liikumine korraldab \u00fcleilmse v\u00e4hip\u00e4eva puhul vestlus\u00f5htu \u201eV\u00e4hk on teema\u201c.7 Saan kaasa m\u00f5elda ja kaasa r\u00e4\u00e4kida. Teemat k\u00e4sitletakse mitme nurga alt. Ja siis istun, vaatan kahte s\u00e4ravat noort naist, kelle \u201ekuri haigus\u201c on juba IV staadiumis ja m\u00f5tlen, et olen \u00f5nnelik inimene, sest tervis on korras. Ja teisalt m\u00f5tlen, kas minu panus \u00fchiskonda on \u00fcldse piisav. Ka ilma haiguseta ei ela ega tegutse ma kellegi aitamise ja toetamise nimel. Nii ma v\u00e4hemalt arvan.<\/p>\n

Sotsiaalne norm kujuneb v\u00e4lja siis, kui teatud m\u00f5tlemis- v\u00f5i k\u00e4itumisviisi jagab hulk inimesi ja selle p\u00fcsimist toetab teiste heakskiit v\u00f5i normist k\u00f5rvalekaldumise korral hukkam\u00f5ist, samuti \u00e4revus-, h\u00e4bi- ja s\u00fc\u00fctunne. Kuigi sotsiaalsed normid on \u00fcldjuhul p\u00fcsivad, v\u00f5ivad need teatud tingimustes ka kiiresti muutuda. N\u00e4iteks pandeemia ajal kehtestatud piirangud ja reeglid v\u00f5eti \u00fchiskonnas kiiresti omaks, kuid neist ka loobuti sama kiiresti, kui olukord muutus. Seega vajab iga sotsiaalne norm aega, et kinnistuda ja end taastoota, ent otsese surve v\u00f5i vajaduseta v\u00f5ib normide muutumine olla aeglane protsess, mille k\u00e4igus kujuneb uus k\u00e4itumisviis tasapisi normaalsuseks.<\/p>\n

V\u00e4hiteema \u00fchiskondlikkust peegeldab asjaolu, et vananeva rahvastiku tingimustes on meil h\u00e4dasti vaja, et v\u00f5imalikult paljud p\u00fcsiksid v\u00f5imalikult kaua aktiivsena nii t\u00f6\u00f6turul kui ka \u00fchiskondlikus elus. Seet\u00f5ttu eeldab haigusega v\u00f5i selle j\u00e4rel elamine, et \u00fchiskond ei peidaks pead liiva alla. See on meie k\u00f5igi teema ka siis, kui haigus otseselt meid v\u00f5i meie l\u00e4hiringi ei puuduta. Otsest m\u00f5ju hakatakse tundma alles siis, kui t\u00f6\u00f6turul ei ole enam piisavalt t\u00f6\u00f6k\u00e4si, sest meie kultuuriline ja sotsiaalne norm haiguste osas pole muutunud.<\/p>\n

Arvestades, et soovime p\u00fcsivat sotsiaalse normi muutust haigustest r\u00e4\u00e4kimises ja neisse suhtumises, on ilmselt m\u00f5istlik eeldada aeglasemat protsessi. Siiski on t\u00e4htis, et see protsess pidevalt edeneks ja et haiguste olemasolu tunnistamine ei viiks meid varasemast tuttava sotsiaalse v\u00e4ljaheitmiseni, vaid toetamiseni.<\/p>\n

Ikka seesama \u00e4mber \u2026, aga v\u00e4hemalt hea algus?!<\/p>\n

Neljas pilt. Kolleeg on haiguse t\u00f5ttu t\u00f6\u00f6lt kaua eemal olnud. Tegemised kuhjuvad ja kuigi midagi saab tehtud, on l\u00fcnk m\u00e4rgatav. Organisatsioonina kindlasti \u00f5ppimiskoht, aga \u2026 Arutades olukorda kolleegidega, satutakse segadusse. Kas peaks talle helistama? \u00c4kki on halb aeg? Ei taha talle raskes tervislikus olukorras m\u00f5ista anda, et t\u00f6\u00f6 on t\u00e4htsam kui tema tervis. L\u00f5puks lubab \u00fcks kolleegidest saata s\u00f5numi. Pehmem l\u00e4henemine, kui v\u00f5imalik, saab vastata. Ja on temaga rohkem suhelnud ka \u2026<\/p>\n

P\u00e4rast enam kui 15aastast valdkondlikku teadust\u00f6\u00f6d ja siinse artikli teoreetiliste vaatenurkade selgitamist on lihtsalt uskumatu, et praktikas p\u00f5run haledalt. See annab m\u00e4rku, kui v\u00e4ga meil on vaja r\u00e4\u00e4kida, et me kas v\u00f5i natukene nihutaksime oma kultuurilisi ja suhtluse piire. Kuidas kas v\u00f5i kukesammul \u00f5piksime teistmoodi reageerima, et vananev \u00fchiskond p\u00fcsiks ja kestaks. Mitte ainult f\u00fc\u00fcsiliselt, vaid ka mentaalselt.<\/p>\n

Seep\u00e4rast on vaja hakata m\u00f5istma (ja rakendama!) seda, kuidas muutunud oludes edasi toimida, emotsionaalselt ja sotsiaalselt ellu j\u00e4\u00e4da ning vastavalt oma v\u00f5imetele midagi endast teistele anda. Isegi kui me ise ei pruugi vajada kellegi abi, m\u00f5istmist ja solidaarsust, siis on meile alati ka endale kasuks, kui kolleeg, s\u00f5ber v\u00f5i tuttav saab ka koos oma haigusega v\u00f5imalikult h\u00e4sti oma elu edasi elada.<\/p>\n

\u00dchiskonda tervikuna ravib solidaarsus \u00fcksteise ja teineteisega. Meie k\u00f5igi panus on vajalik, et kultuurilisi ja sotsiaalseid norme kohandada nii, et haigeks j\u00e4\u00e4mine ja sellest r\u00e4\u00e4kimine ei t\u00e4hendaks enam kurja karja kutsumist, vaid sillutaks teed vaimselt sidusama ja igak\u00fclgselt tervema \u00fchiskonna poole. See t\u00e4hendab, et saaksime asjadest r\u00e4\u00e4kida ilma (suure) ebamugavustundeta nii, nagu need on.<\/p>\n

Kadi Lubi on Tallinna tehnika\u00fclikooli tervisetehnoloogiate instituudi vanemteadur, E-tervise keskuse juht.<\/p>\n

1 Solidaarsus on S\u00f5naveebi kohaselt \u201e\u00fcksmeelel ja \u00fchisel vastutusel p\u00f5hinev kokkukuuluvustunne mingis inimr\u00fchmas\u201c.<\/p>\n

2 Healthy life years statistics. Eurostat 2025.<\/p>\n

3 Arthur Kleinman, Don Seemank, Personal experience of illness. Gary Albrecht L, Ray Fitzpatrick, Susan C. Scrimshaw (toim), Handbook of social studies in health and medicine. Sage 2003.<\/p>\n

4 Elisabeth K\u00fcbler-Ross, On Death and Dying: What the Dying Have to Teach Doctors, Nurses, Clergy and Their Own Families. MacMillan 1969.<\/p>\n

5 Mark Sheldon, K\u00fcbler-Ross: an unresolved ethical issue. \u2013 Linacre Q. 1981, 48(4).<\/p>\n

6 Edward B. Tylor, Primitive Culture: Researches into the Development of Mythology, Philosophy, Religion, Language, Art, and Customs. Cambridge University Press 1871.<\/p>\n

7 Onkoloogika kogukonna vestlus\u00f5htu \u201eV\u00e4hk on teema\u201c: eksperdid arutlevad avameelselt v\u00e4hi eri tahkudest. \u2013 Delfi 4. II 2026.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"4. veebruar oli \u00fclemaailmne v\u00e4hip\u00e4ev, mille raames juhtis Onkoloogika kogukond t\u00e4helepanu t\u00f5siasjale, et v\u00e4hk ei ole vaid meditsiiniline…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":139950,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,12115,25,308,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-139949","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-onkoloogia","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-tervis","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116305110177048521","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/139949","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=139949"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/139949\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/139950"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=139949"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=139949"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=139949"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}