{"id":140001,"date":"2026-03-28T07:29:06","date_gmt":"2026-03-28T07:29:06","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/140001\/"},"modified":"2026-03-28T07:29:06","modified_gmt":"2026-03-28T07:29:06","slug":"faktikontroll-kas-arstid-peaks-kohtusse-andma-homoopaatia-propageerija-hirmutab-jalle-vaktsiinidega","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/140001\/","title":{"rendered":"FAKTIKONTROLL | Kas arstid peaks kohtusse andma? Hom\u00f6opaatia propageerija hirmutab j\u00e4lle vaktsiinidega"},"content":{"rendered":"

Martinsoni hinnangul ei selgita arstid piisavalt vaktsiinide k\u00f5rvaltoimeid. \u201eSee on kuritegu, sest sa ei hoolitse oma patsiendi eest,\u201c \u00fctleb ta. \u201eKahjuks on nii, et meie tervishoiut\u00f6\u00f6tajad, kes pidevalt vaktsineerivad, ei tea ise neid k\u00f5rvaln\u00e4hte. On aeg hakata arste kohtusse andma,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta oma Facebooki postitatud videotes. <\/p>\n

Naine, kelle tegevuse eest on terviseamet varemgi hoiatanud<\/a>, v\u00e4idab, et tegelikest vaktsiini k\u00f5rvaltoimetest m\u00e4rgitakse \u00fcles v\u00e4hem kui \u00fcks protsent ja et enamik vaktsiine ei peata nakkuse edasikandumist teistele inimestele. <\/p>\n

Kokku on tema postitused Facebooki andmetel kogunud enam kui 400 jagamist.<\/p>\n

1. v\u00e4ide: \u201eTegelikest vaktsiini k\u00f5rvaltoimetest m\u00e4rgitakse \u00fcles v\u00e4hem kui \u00fcks protsent.\u201c<\/p>\n

Eestis on arstidel kohustus teavitada Ravimiametit t\u00f5sistest k\u00f5rvaltoimetest. Ravimiamet avaldab andmed k\u00f5ikide k\u00f5rvaltoimete kohta, millest on neile teatanud nii tervishoiuteenuse osutajad kui ka kodanikud. K\u00f5rvaltoimete statistika aastate kaupa leiab Ravimiameti kodulehelt<\/a>.<\/p>\n

\u201eSiiski j\u00e4etakse keskmiselt enam kui 90 protsenti tekkinud reaktsioonidest teatamata,\u201c t\u00f5des Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Maia Uusk\u00fcla.<\/p>\n

Uusk\u00fcla s\u00f5nul ei olegi turustamise ajal vaja k\u00f5igist tekkinud n\u00e4htudest ravimi v\u00f5i vaktsiini j\u00e4rgselt Ravimiametit teavitada, eriti kui tekkinud reaktsioonid on kergekujulised ja ravimiteabes kirjas. Ohutusandmete kogumise eesm\u00e4rk turustamise ajal on tuvastada uued ja t\u00f5sised harvaesinevad k\u00f5rvaltoimed<\/a>. <\/p>\n

Eesti t\u00e4idab ja isegi \u00fcletab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitust, kogudes piisavalt infot ravimite ja vaktsiinide seniteadmata k\u00f5rvaltoimete kohta, et tagada nende ohutu kasutamine. \u201e2025. aastal edastati m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt rohkem teatisi kui n\u00f5utud miinimum,\u201c \u00fctles Uusk\u00fcla.<\/p>\n

2. v\u00e4ide: \u201eEnamik vaktsiine ei peata nakkuse edasikandumist.\u201c<\/p>\n

\u201eVaktsiinid on loodud nii, et inimene teist inimest ei nakata,\u201c kinnitas Delfi Faktikontrollile Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna teenuse juht Irina Filippova. <\/p>\n

Isegi kui kasutatakse elusn\u00f5rgestatud vaktsiini (n\u00e4iteks leetrite puhul), on viirus Filippova s\u00f5nul laboris nii n\u00f5rgaks tehtud, et see ei suuda tervel inimesel p\u00e4ris haigust tekitada ega sealt edasi teistele h\u00fcpata.<\/p>\n

\u201eM\u00f5ned vaktsiinid ei kaitse vaktsiini saanud inimest t\u00e4ielikult nakatumise eest, kuid kaitsevad teda haigestumise v\u00f5i t\u00fcsistuste eest,\u201c t\u00f5des Filippova. N\u00e4iteks COVID-19, gripi, l\u00e4kak\u00f6ha, rotaviirusnakkuse ja difteeria vaktsiinide puhul v\u00f5ib inimene k\u00fcll nakatuda, kuid kinnitas, et haigus kulgeb neil kergemalt ja nakkusoht on v\u00e4iksem ja l\u00fchiajalisem.<\/p>\n

Vaktsiinid tekitavad immuunsuse, mis suudab h\u00e4vitada patogeeni enne selle inimorganismis paljunemist (n\u00e4iteks MMR-, HPV- ja tuuler\u00f5ugete vaktsiinid). \u201eSeda nimetatakse steriliseerivaks immuunsuseks, mis hoiab \u00e4ra viiruse edasikandumise teistele inimestele, seega ei ole ohtu, et vaktsiini saanud inimene teisi nakataks,\u201c \u00fctles Filippova.<\/p>\n

\u201eSee risk, et vaktsineeritud nakatavad mittevaktsineerituid on enamusel juhtudest vaid teoreetiline,\u201c kinnitas ka ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Maia Uusk\u00fcla. Ehkki p\u00e4rast leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiini v\u00f5ib 1-4 n\u00e4dalat inimese ninas ja kurgus pesitseda n\u00f5rgestatud viiruse osakesi, ei ole t\u00f5estust selle kohta, et viirus kokkupuutel teistele edasi kanduks. <\/p>\n

Ainsad erandid on rotaviiruse vaktsiin ja punetised. Need on elusad kuid n\u00f5rgestatud viirused, mille puhul v\u00f5ib vaktsiiniviirus erituda \u2013 rotaviiruse vaktsiini korral v\u00e4ljaheitega, punetiste korral rinnapiima kaudu. \u201eOn t\u00e4heldatud juhtumeid, kus viirus on kandunud vaktsineeritud inimeselt \u00fcle haigust l\u00e4bi p\u00f5demata inimesele, aga vaid ilma haiguss\u00fcmptomeid esile kutsumata,\u201c selgitas Uusk\u00fcla.<\/p>\n

3. v\u00e4ide: \u201eArstid eiravad teavitamiskohustust ja ei tea ise neid k\u00f5rvaln\u00e4hte\u201c<\/p>\n

Nagu igas valdkonnas, on ka arstide seas neid, kes immuniseerimise korraldamise n\u00f5udeid rikuvad ning igat patsienti k\u00f5ikide immuniseerimisega kaasneda v\u00f5ivatest k\u00f5rvaltoimetest ei informeeri. \u201eM\u00f5ni arst r\u00e4\u00e4gib neist p\u00f5hjalikult, m\u00f5ni lakooniliselt,\u201c t\u00f5des Filippova. Siiski leidub tema s\u00f5nul vaid \u00fcksikuid arste, kes vaktsineerimisega kaasa tulevatest k\u00f5rvaln\u00e4htudest patsiente \u00fcldse ei informeeri v\u00f5i neile vaktsineerimise infolehte ei anna.<\/p>\n

Selleks, et vaktsineerijad teaksid k\u00f5iki vaktsineerimisega kaasnevaid k\u00f5rvaln\u00e4hte ning neid patsientidele p\u00f5hjalikult selgitada oskaksid, on neile ette n\u00e4htud mitu kohustust: <\/p>\n

K\u00f5ikide vaktsiinide k\u00f5rvaltoimed on loetletud iga vaktsiini pakendi infolehel ning leitavad ravimiregistrist. <\/p>\n

Vaktsineerimisj\u00e4rgsete reaktsioonide ehk k\u00f5rvaln\u00e4htude kohta kogub Eestis infot ravimiamet. K\u00f5ik ravimiametini j\u00f5udnud vaktsiini k\u00f5rvaln\u00e4htude teatiste kokkuv\u00f5te avaldatakse ravimiameti kodulehel.<\/p>\n

Varasemalt \u00fcmber l\u00fckatud v\u00e4ited<\/p>\n

Facebooki videotes esines mitmeid fakte ja v\u00e4iteid, mida on Delfi Faktikontroll juba varasemalt \u00fcmber l\u00fckatud.<\/p>\n

4. V\u00e4ide: \u201eVaktsiinid p\u00f5hjustavad autismi.\u201c<\/p>\n