Eesti filmi on l\u00e4bi aegade s\u00fc\u00fcdistatud eri asjades, alates lohutust aeglusest ja l\u00f5petades vaatajavaenulikkusega, aga \u00fches pole ilmselt kunagi kahtlust olnud: meie tegijad on julgenud unistada. S\u00f5ltuvalt ajast ja trendidest on need unistused kord suuremad, kord v\u00e4iksemad: m\u00f5ni on soovinud murda kodumaalt v\u00e4lja, teine tahtnud n\u00e4idata, et praktiliselt olematu rahaga on v\u00f5imalik teha valmis konkurentsiv\u00f5imeline linateos, kolmas j\u00e4llegi toonud ootusi trotsides publiku ette midagi sellist, mille v\u00f5imalikkuses seni kaheldi.<\/p>\n
Just sellest viimasest \u2013 film, mis veel m\u00f5ni aeg tagasi poleks saanud s\u00fcndida \u2013 hakkab v\u00f5rsuma ka Evar Anvelti t\u00e4ispikk deb\u00fc\u00fct “Midagi t\u00f5elist”. Rahvus\u00advahelises kinopildis ei ole ju selles filmis pealtn\u00e4ha midagi erakordset: korralikult pakendatud, tugevalt ajakajaline ning professionaalselt teostatud p\u00f5nevusdraama, mis suudab pinget kruttida, \u00e4kilisusega kohati \u0161okeerida ning \u00e4\u00e4retu tumedusega vaatajas ebamugavust tekitada. Allahindlust ei ole tehtud, v\u00f5i siis v\u00e4hemalt ei paista see ekraanilt v\u00e4lja. Meel saab lahutatud, aga mitte t\u00fchise provokatsiooni pinnalt, vaid ka sisulist s\u00fcgavust pakkudes. Millal viimati k\u00f5ik need tingimused m\u00f5ne kodumaise linaloo puhul t\u00e4ideti? Ei m\u00e4letagi.<\/p>\n
\u00dcldjuhul defineerime oma filmide \u00f5nnestumise mitte ainult vaatajanumbrite, vaid enamgi veel festivaliedu kaudu, “Midagi t\u00f5elist” m\u00f5jub aga selle m\u00f5tteviisi antiteesina. Anvelti linateost ei peakski \u00fcritama tingimata \u00fcleilmsele auditooriumile maha \u00e4rida, vaid siin on osavalt \u00e4ra kasutatud k\u00f5iki neid vahendeid \u2013 v\u00f5ib-olla isegi trikke? \u2013, millega suures filmit\u00f6\u00f6stuses sedalaadi popkorni\u00adtrillereid toodetakse, neist on \u00f5ppust v\u00f5etud ning need \u00e4ra taltsutatud, oma pilli j\u00e4rgi tantsima pandud. Ehk siis uhkelt ja eelk\u00f5ige oma, aga ilma h\u00e4bitundeta k\u00f5neldakse sellises filmikeeles, mida r\u00e4\u00e4gitakse ka ookeani taga.<\/p>\n
K\u00fcmnel teisel juhul v\u00f5iks seda nimetada arutuks jalgratta leiutamiseks v\u00f5i kadakasaksluseks, aga Evar Anvelti \u00fcle seitsme aasta t\u00f6\u00f6s olnud linateos ei m\u00f5ju kui s\u00e4\u00e4stuprodukt, vaid v\u00e4ga t\u00e4pselt v\u00e4lja m\u00f5\u00f5detud ja kaalutud \u017eanrifilm, kus midagi ei j\u00e4eta juhuse hooleks ning samal ajal ei alahinnata ka vaatajat. Karakterid on osavalt mudeldatud: s\u00fcgavaid draamakaari tasakaalustatakse kli\u0161eevinjettide ja parajalt doseeritud skemaatilisusega, et iga tegelast saaks hakata liigutama nagu malenuppu suuremas m\u00e4ngus. Arusaamast, et iga element on terviku teenistuses, saab filmi “Midagi t\u00f5elist” \u00fcks suuremaid voorusi.<\/p>\n
Pilt r\u00e4\u00e4gib rohkem kui s\u00f5nad<\/p>\n
Peent visuaali ja m\u00e4rgikeeletunnetust kinnitab juba filmi esimene veerandtund, kui s\u00f5nu ei olegi vaja: ekraanil lahti rulluva maailma ja kesksete tegelaste piirjooned pannakse paika, ilma et keegi neist peaks midagi \u00fctlema. K\u00e4rsitum kinok\u00fclastaja j\u00f5uab ilmselt juba peas sajatada \u2013 kas mulle \u00fcritatakse siin praegu tummfilmi p\u00e4he m\u00e4\u00e4rida? \u2013, aga kui endas kannatus \u00fcles leida, siis on see pigem kinnitus, et tegijad on oma materjali viimse kui mutrini l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tanud ja miinimumini taandanud. Hiljem pakutakse meile ka dialoogi, kuid see on samuti r\u00f5hutatult funktsionaalne: sooja auru keegi ajama ei hakka, vaid iga s\u00f5na v\u00f5i fraas on selgelt vajalik ja eesm\u00e4rgi\u00adp\u00e4rane.<\/p>\n
Kogenum p\u00f5nevikehunt hakkab kiirelt n\u00e4gema filmi “Midagi t\u00f5elist” taga vana kooli politseifilmidest tuttavat punaste niidikeste m\u00f5ttekaarti, kus jooksevad risti-r\u00e4sti kahtlusaluste, s\u00fcndmuspaikade ja alibite seosed. K\u00f5ik liigub ette paika seatud r\u00f6\u00f6bastel, m\u00f5nel hetkel ehk liiga l\u00e4bipaistvalt, aga \u00fcldjuhul aitab see filmimootorit p\u00fcsivalt k\u00e4imas hoida. Vaataja m\u00e4ssitakse minut minuti j\u00e4rel \u00fcha enam sellesse r\u00e4gastikku ning seda tehakse nii osavalt, et endalegi m\u00e4rkamatult surume korduvalt k\u00fc\u00fcned istmesse, sest ei oska aimata, milline obadus v\u00f5ib meid j\u00e4rgmisel hetkel tabada.<\/p>\n
Igal m\u00fcndil on aga ka teine k\u00fclg. “Midagi t\u00f5elist” oskab vaataja \u00fcmber oma s\u00f5rme keerata ja teab, kuidas atmosf\u00e4\u00e4rse valgustuse, suurte plaanide ja ekspressiivse muusikaga meie ootusi juhtida, selles pole kahtlustki. Evar Anvelt on selle k\u00f5ige juures kui tipp\u00addirigent, kes aitab \u00fclej\u00e4\u00e4nud meeskonnas pooltoone v\u00e4lja tuua. K\u00fcll aga kaotatakse neid mustreid t\u00e4pselt v\u00e4lja joonistades \u00e4ra osa iseloomust, mis aitaks muuta “Midagi t\u00f5elist” millekski enamaks kui lihtsalt m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseks vahepeatuseks Eesti filmi arengurajal \u2013 tugevaks tervikuks, mida oleks p\u00f5hjust meenutada ka k\u00fcmne aasta p\u00e4rast.<\/p>\n
Osalt on see t\u00e4namatu paradoks, mida autoritelt oodata \u2013 andke endast maksimum siin ja praegu, aga kirjutage end suurte t\u00e4htedega ka ajalukku \u2013, ent audiovisuaalse meelelahutuse karmis konkurentsis tuleb nende kahe \u00e4\u00e4rmuse vahel tahes-tahtmata pidevalt laveerida. Erinevalt viimase k\u00fcmnendi jooksul riburada publiku ette j\u00f5udnud rahvakom\u00f6\u00f6diatest, mis tulevad ja l\u00e4hevad, nii et suuremat m\u00e4rki maha ei j\u00e4\u00e4, \u00f5nnestub Anveltil siiski t\u00e4nu oma tugevale \u00fchiskondlikule kompassile ehitada filmile ajas p\u00fcsivam vundament.<\/p>\n
Keeruline on m\u00f6\u00f6da vaadata n\u00e4iteks manosf\u00e4\u00e4ri varjust, mis kumab \u00f5rnalt ka selle filmi kohal: naised on mutta surutud, neid allutatakse pidevalt meeste egoistlikele eneseleidmise ja -teostamise l\u00e4bikukkunud p\u00fc\u00fcdlustele. V\u00f5i siis kardetavasti praegugi meie k\u00f5rval toimivast lastepornot\u00f6\u00f6stusest, mille ust paotatakse filmis vaid \u00f5rnalt, aga tekkinud vastikustundest ei saa sellele vaatamata enam pikka aega lahti.<\/p>\n
Oskust pinget tekitada t\u00f5estas Anvelt juba 2018. aastal valminud l\u00fchifilmis “Hea karjane”, kus ta hoidis meid samuti tooli serval, aga pigem vastamata j\u00e4\u00e4nud k\u00fcsimustega. Vaatajad aimasid m\u00f5ne hetkega, mis t\u00e4pselt toimub, kuigi seda kordagi p\u00e4riselt lahti ei r\u00e4\u00e4gitudki. Ka n\u00fc\u00fcd markeeritakse tegelaste sisemisi dilemmasid v\u00e4ikeste kujunditega: kohati piisab vaid \u00fchest pettunud n\u00e4o\u00adilmest, et paarisuhtes olev paks \u00f5hk lahti muukida. Lihtsuses peitub v\u00f5lu ning aeg-ajalt hakkab see filmis h\u00e4sti t\u00f6\u00f6le \u2013 Juss Haasma kehastatud turvameeste \u00fclemat n\u00e4eme ekraanil vaid hetkeks, aga ta kehtestab end selle l\u00fchikese ajaga j\u00f5uliselt \u2013, teisalt j\u00e4\u00e4vad paljud k\u00f5rvaltegelased \u00fcheplaanilisteks, nende roll suures pildis on m\u00f5istetav, aga t\u00e4psemad tausta\u00adlood muutnuks terviku kahtlemata kirevamaks.<\/p>\n
\u00d5nneks saavad aga kolm-neli keskset tegelaskuju selle arvelt veelgi eredamalt s\u00e4rada. Jan Uusp\u00f5ld teeb arvatavasti oma karj\u00e4\u00e4ri tugevaima draamarolli, kehastades elus igas m\u00f5ttes ummikusse jooksnud pereisa, kes kaevab v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su otsides enda augu veel mitu korda s\u00fcgavamaks. Oluline on, et ta ei proovi m\u00e4ngida stoilist t\u00f5brast, vaid toob sinna juurde totra ohmu varjundi, mis teeb l\u00f5pp\u00adtulemuse tragikoomiliseks. Kristo Viiding on aga suutnud endale ette manada sellise j\u00f5mmin\u00e4o, et sedalaadi kivin\u00e4olise kaabakaga m\u00f5nel pimedal t\u00e4navanurgal k\u00fcll kohtuda ei tahaks. Eraldi v\u00e4\u00e4rib m\u00e4rkimist kunstnikut\u00f6\u00f6 \u2013 need Adidase dressid tabasid k\u00fcmnesse! Ka vaid 17aastane Derek Leheste, kes s\u00e4ras juba “Fr\u00e4nkis”*, n\u00e4itab, kuiv\u00f5rd v\u00e4he peab n\u00e4itleja ekraanil tegema, et juba naha vahele pugeda. Hea on \u00fcle pika aja suuremas rollis n\u00e4ha ka Jaanika Arumit, kelle n\u00f5iduslik pilk l\u00f5ikab s\u00fcgavalt ka l\u00e4bi ekraani.<\/p>\n
Muusika r\u00e4\u00e4gib rohkem kui pilt<\/p>\n
Kui paberil v\u00f5ib tunduda, et maksutagastuse eesm\u00e4rgil v\u00f5tete Vilniusesse kolimine v\u00f5iks tulla kahjuks filmile, mille tegevus toimub Tallinnas, siis l\u00f5pptulemus on \u00fcllataval kombel vastupidine. Me ei \u00fcrita t\u00e4nu sellele enam iga t\u00e4navanurka \u00e4ra tunda ega peas kaardile asetada, vaid tekib hoopis ootamatu linnaruumiline d\u00fcnaamika. M\u00f6\u00f6da on suudetud hiilida arutust n\u00f5uka-tr\u00f6\u00f6stitusest, mille asemel n\u00e4eme hoopis palju abstraktsemat argihallust: eriti tugevalt tuleb see v\u00e4lja Uusp\u00f5llu kontoris, mille r\u00f5vepruun interj\u00f6\u00f6r m\u00f5jub lausa l\u00e4mmatavalt. Tugevaid v\u00f5ttepaiku on veelgi, kas v\u00f5i Viidingu ja Arumi nullindate kit\u0161villa, kuid vabalt v\u00f5inuks luua veelgi terviklikuma miraa\u017ei Leedus \u00fcles v\u00f5etud vale-Tallinnast \u2013 praegu v\u00e4lditi \u00fcldisema t\u00e4navapildi n\u00e4itamist, mis aidanuks aga selle maailma veel paremini elama panna.<\/p>\n
“Midagi t\u00f5elist” on selgelt erinevate tugevate komponentidega retsept, kuid ajapikku saab selgeks, et neist k\u00f5ige olulisem on hoopis \u2026 muusika. Anvelti enda, Maarja Nuudi ning produtsent Robert Nikolajevi koost\u00f6\u00f6s valminud helitaust on otsekui viimane kiht glasuuri, mis k\u00f5ik kokku sulatab. T\u00e4nap\u00e4evane \u00f5huline elektroonika v\u00f5ib m\u00f5ne maitsele ekraanil toimuvat liialt dikteerida, kuid teisalt hakkab just t\u00e4nu sellele l\u00f5pptulemus s\u00e4rama.<\/p>\n
Muusika roll on selgelt kandev: p\u00fc\u00fcdsin korduvalt kujutada ette m\u00f5nd stseeni vaid pildi ja dialoogi varal, kuid tervik lagunes selle peale lihtsalt laiali. Kui k\u00e4put\u00e4is trillereid, mis on sel sajandil Eestis toodetud, m\u00f5juvad kodukootuse t\u00f5ttu \u2013 vabandust v\u00e4ljenduse p\u00e4rast \u2013 odavalt, siis Nikolajevi lopsakas ja parimas m\u00f5ttes pillav looming annab filmile juurde luksusliku tooni. Pilt ilma muusikata ei kanna v\u00e4lja, aga vastupidi k\u00fcll. Loodan v\u00e4ga, et see heliriba antakse hiljem ka eraldiseisvana v\u00e4lja \u2013 ehk oleks just see v\u00f5ti, millega kindlustada, et film j\u00e4\u00e4b inimestele aastateks meelde.<\/p>\n
Sellesama muusika tuules saab film viimaseks veerandiks sisse nii suure hoo, et see k\u00e4ib tegijatel ilmselgelt \u00fcle j\u00f5u: v\u00e4gisi \u00fcritatakse otsad kokku siduda ja alla kahe tunniga fini\u0161isse j\u00f5uda, ent varem \u00f5litatult k\u00e4imas hoitud masina\u00adv\u00e4rk hakkab seepeale podisema ja j\u00e4\u00e4b \u00fchel hetkel lihtsalt seisma. Saalis istuja v\u00f5ib muidugi need valged laigud ise endale sobivate vastuste (\u00e4kki isegi k\u00fcsimustega?) t\u00e4ita, kuid filmi eelnevat p\u00f5hjalikkust arvestades tekitab selline tonaalne erinevus segadust ning murendab selgelt \u00fcldmuljet.<\/p>\n
K\u00fcll aga on “Midagi t\u00f5elist” tugev start Evar Anvelti lavastajakarj\u00e4\u00e4rile ning kinnitus sellele, et Eesti filmis ei pea enam r\u00e4\u00e4kima publiku- ja kunstfilmist tingimata eraldi kategooriates, vaid mida aasta edasi, seda enam sulavad need kokku \u00fcheks t\u00e4isvereliseks tervikuks. Siin surutakse vaatajale kohati peegel valusalt n\u00e4kku, aga selle tasakaalustamiseks antakse niigi provotseeriva tumeduse k\u00f5rvale \u00fcks kodumaise filmi v\u00f5ikamaid kaklusstseene. Selline enesekindel p\u00f5imimine sobib h\u00e4sti lipukirjaks Eesti filmi veelgi mitmek\u00fclgsemale homsele.<\/p>\n
* “Fr\u00e4nk”, T\u00f5nis Pill, 2025.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti filmi on l\u00e4bi aegade s\u00fc\u00fcdistatud eri asjades, alates lohutust aeglusest ja l\u00f5petades vaatajavaenulikkusega, aga \u00fches pole ilmselt…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":140031,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,34749,208,140,27094,1278],"class_list":["post-140030","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-evar-anvelt","tag-film","tag-meelelahutus","tag-midagi-toelist","tag-sirp"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116305786704765300","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/140030","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=140030"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/140030\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/140031"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=140030"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=140030"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=140030"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}