Eesti metsade tuleviku asjus tuleb l\u00f5puks saavutada \u00fchiskondlik kokkulepe, t\u00f5deti riigikogus keskkonnakomisjoni liikme Tiit Marani eestv\u00f5ttel toimunud konverentsil Eesti metsade tuleviku \u00fcle.<\/p>\n
Bioloogi haridusega Tiit Marani s\u00f5nul puudub praegu k\u00f5iki osapooli arvestav arusaam, kuidas metsi j\u00e4tkusuutlikult kasutada. Ta avaldas lootust, et seekordne arutelu on esimene samm \u00fchiskondliku kokkuleppe saavutamiseks.<\/p>\n
Marani parteikaaslane, sotsiaaldemokraat Riina Sikkut t\u00f5des, et vaja oleks suhtumise muutust.<\/p>\n
“Mina olen saanud neid arutelusid siin riigikogu saalis peaaegu kaheksa aastat j\u00e4lgida ja see l\u00e4hte-eeldus on justkui see, et puu loomulik olek on puit, aga kui me eeldaks, et puu loomulik olek on mets,” r\u00e4\u00e4kis Sikkut.<\/p>\n
Tartu \u00dclikooli s\u00e4\u00e4stliku metsanduse teadur Raul Rosenvald \u00fctles, et osa metsaga seotud v\u00e4\u00e4rtustest on meil h\u00e4sti hoitud, aga osa mitte. Selles suhtes, missugune on taastuva ressurssi j\u00e4tkusuutlik majandamine, on tegelikult kokkulepe olemas.<\/p>\n
“Forest Europe’i kontseptsioon, mida Eesti on lubanud j\u00e4rgida, on see, et raiemahud ei \u00fcleta majandatavate metsade netojuurdekasvu. Aga kui minna detailidesse, siis Eestis raie \u00fcletab viimased seitse aastat netojuurdekasvu ja mis on lahendus? Ma pakun kohe v\u00e4lja, on kaotada k\u00fcpsusdiameetrid,” r\u00e4\u00e4kis Rosenvald.<\/p>\n
“See m\u00f5jutab eesk\u00e4tt viljakamaid m\u00e4nnikuid, mis praegu raiutakse juba 60-aastaselt, aga m\u00e4nni puhul ei ole mingit probleemi teha seda 90 v\u00f5i 100-aastaselt. Metsakasvatajana ma tean v\u00e4ga h\u00e4sti, et iga puuligi puhul ei saa l\u00f5putult raiet edasi l\u00fckata, kuna puidu kvaliteet v\u00e4heneb, aga eesk\u00e4tt on vaja otsida v\u00f5imalusi, kus seda saab teha,” r\u00f5hutas Tartu \u00dclikooli teadur.<\/p>\n
Ainsa metsat\u00f6\u00f6stuse esindajana arutelul osalenud aktsiaseltsi Termori ostujuht Robert Reisman t\u00f5des, et teema on v\u00e4ga keeruline ja selleks, et tasakaalu leidmine v\u00f5imalik oleks, tuleks lisaks loodushariduse edendamisele kaasa aidata ka majanduse ja t\u00f6\u00f6stuse m\u00f5istmisele.<\/p>\n
Reisman t\u00f5i n\u00e4iteks suhtumise pelletite tootmisse: “\u00dcks m\u00f5te, mis kogu aeg k\u00f5lama j\u00e4\u00e4b, on see, et me peaksime tootma rohkem k\u00f5rge lisandv\u00e4\u00e4rtusega tooteid, rohkem m\u00f6\u00f6blit v\u00f5i aknaraame ja tootma v\u00e4hem pelletit. M\u00f5ttena on [see] ju \u00f5ilis, aga praktikas see ei t\u00f6\u00f6ta tegelikult. See algab juba metsast raiej\u00e4\u00e4tmetega, kui sa \u00fcritad \u00fcmmargusest palgist teha kandilist saematerjali, siis sul tekib saepuru, tekib puiduhake \u2013 suhteliselt paratamatu. Pellet on \u00fcks [asi], mis on Eestis stereot\u00fc\u00fcpne negatiivse kuvandiga toode. Ma tahan \u00f6elda, et madalamalt lisandv\u00e4\u00e4rtust loovad tooted ei ole h\u00e4biasi, see ei vaja stigmatiseerimist, see ei ole m\u00e4rk sellest, et meie puidusektor on kuidagi eba\u00f5nnestunud, see on selle loomulik ja asendamatu osa.”<\/p>\n
Ka Tartu \u00dclikooli loodusressursside \u00f5ppetooli juht Asko L\u00f5hmus toonitas \u00fchiskondlikku kokkuleppe t\u00e4htsust, sest puiduvajadus maailmas aina suureneb.<\/p>\n
“Kui me r\u00e4\u00e4gime aga sellest, et Eestis on metsandus ekspordile suunatud majandusharu, keegi tahab meie puitu, see ainult s\u00fcveneb, nad tahavad k\u00f5ike. Ja see on puhtalt riigi, \u00fchiskonna ja ka v\u00f5ib-olla rahvusvaheline kokkulepe, palju me siis lubame ja millest l\u00e4htuvalt?” r\u00e4\u00e4kis L\u00f5hmus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti metsade tuleviku asjus tuleb l\u00f5puks saavutada \u00fchiskondlik kokkulepe, t\u00f5deti riigikogus keskkonnakomisjoni liikme Tiit Marani eestv\u00f5ttel toimunud konverentsil…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":140060,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[57587,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,3086,19,25,63845,63847,650,63846,20984,23,24,22,20,30],"class_list":["post-140059","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-asko-lohmus","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-metsandus","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-raul-rosenvald","tag-riigikogu-arutelu","tag-riina-sikkut","tag-robert-reisman","tag-tiit-maran","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116305932065346317","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/140059","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=140059"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/140059\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/140060"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=140059"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=140059"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=140059"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}