Kokaiini n\u00e4htavuse kasv ei r\u00e4\u00e4gi ainult ainest, vaid ka \u00fchiskonnast, milles me elame, kirjutab Marianne Paimre.<\/p>\n
Viimastel kuudel on kokaiin Eestis hakanud ilmuma v\u00e4ga erinevates kontekstides. Reoveeuuringud, terviseandmed, kriminaalsed juhtumid, spordiskandaalid ja s\u00f5ltuvuslood moodustavad mustri, mis viitab, et aine on muutunud n\u00e4htavamaks kui varem. See on hetk, mil eri signaalid langevad kokku ja hakkavad \u00fcksteist v\u00f5imendama.<\/p>\n
Uimastite puhul tekivadki sellised meediats\u00fcklid: aine ei muutu iseenesest olulisemaks, vaid muutub korraga m\u00f5\u00f5detavaks, k\u00f5nekaks ja jutustatavaks. Tavaliselt kohtuvad siin kolm joont. Esiteks toimuvad turul p\u00e4ris muutused, aine muutub k\u00e4ttesaadavamaks v\u00f5i liigub uutesse sotsiaalsetesse keskkondadesse. Teiseks ilmuvad uued andmed, mis teevad n\u00e4htavaks midagi, mida varem oli raske tabada. Ja kolmandaks tekib avalikus ruumis narratiiv, mis annab n\u00e4htusele kuju ja t\u00e4henduse.<\/p>\n
Kokaiini puhul on need kolm joont Eestis juba m\u00f5nda aega \u00fcksteise poole liikunud. N\u00fc\u00fcd on need lihtsalt \u00fchte punkti j\u00f5udnud.<\/p>\n
Reoveeanal\u00fc\u00fcsid n\u00e4itavad kasvutrendi, terviseandmed muutuvad murettekitavamaks ning politsei kirjeldab puhtamat ja k\u00e4ttesaadavamat ainet. Rahvusvahelised raportid kinnitavad samal ajal, et maailmas toodetakse kokaiini rohkem kui kunagi varem. Kui pakkumine kasvab, muutub aine odavamaks ja liigub uutesse sotsiaalsetesse keskkondadesse. Eesti on osa laiemast globaalsest r\u00fctmist.<\/p>\n
Ka Eesti narkootikumilugu on n\u00e4idanud, et erinevad ained muutuvad erinevatel aegadel \u00fchiskonnas k\u00f5nekaks. 2000. aastate alguses domineeris heroiin, hiljem kerkis surmavate \u00fcledooside t\u00f5ttu esile fentan\u00fc\u00fcl. Iga ainega kaasnes omaette avalik narratiiv, kord r\u00e4\u00e4giti s\u00f5ltuvusest ja marginaliseerumisest, kord \u00fcledoosidest ja tervisekriisist. N\u00fc\u00fcd kerkib \u00fcha sagedamini esile kokaiin ja selle t\u00e4hendus on teistsugune.<\/p>\n
“Kokaiin paikneb mitme piiri peal: t\u00f6\u00f6 ja vaba aja, kontrolli ja selle kaotuse, ambitsiooni ja v\u00e4simuse vahel.”<\/p>\n
Kokaiin erineb neist varasematest lugudest. Kui heroiin ja fentan\u00fc\u00fcl on meedias peaaegu alati seotud trag\u00f6\u00f6dia ja terviseriskidega, siis kokaiin ilmub sageli hoopis teistsugustes kontekstides, n\u00e4iteks \u00f6\u00f6elus, pidutsemises, spordis v\u00f5i kiire tempoga t\u00f6\u00f6maailmas. Kokaiin paikneb mitme piiri peal: t\u00f6\u00f6 ja vaba aja, kontrolli ja selle kaotuse, ambitsiooni ja v\u00e4simuse vahel.<\/p>\n
Niisugune mitmet\u00e4henduslikkus teeb kokaiinist aine, mis sobib lugudesse, mis r\u00e4\u00e4givad t\u00e4nap\u00e4eva keskklassi pingetest, vajadusest olla korraga produktiivne, energiline ja alati kohal. See ei ole ainult “t\u00e4navanarkootikum”, vaid aine, mida seostatakse ka keskkondadega, kus oodatakse energiat, enesekindlust ja pidevat valmisolekut.<\/p>\n
Eesti tarvitamisandmed viitavad samuti sellele, et kokaiin ei ole ainult marginaalne n\u00e4htus. Sageli kasutatakse seda seltskondlikes olukordades, pidutsemiseks, \u00e4rkvel p\u00fcsimiseks v\u00f5i alkoholi m\u00f5ju tasakaalustamiseks.<\/p>\n
Avalikus arutelus r\u00e4\u00e4gitakse uimastitest peaaegu alati kahju keeles ja p\u00f5hjusega. N\u00e4iteks kokaiini ja alkoholi koosm\u00f5jul tekkiv kokaet\u00fcleen v\u00f5ib suurendada s\u00fcdameriske ja \u00e4kksurma t\u00f5en\u00e4osust. Need on v\u00e4ga reaalsed ohud.<\/p>\n
Aga kui r\u00e4\u00e4kida ainult riskidest, j\u00e4\u00e4b pilt poolikuks. Inimesed ei tarvita aineid selleks, et endale halba teha, vaid selleks, et saada midagi, mida nad parasjagu vajavad v\u00f5i otsivad, energiat, julgust, intensiivsust v\u00f5i v\u00f5imalust tempot hoida. Kui seda m\u00f5\u00f5det ignoreerida, r\u00e4\u00e4gime tagaj\u00e4rgedest, aga mitte p\u00f5hjustest.<\/p>\n
Kokaiini hetk on m\u00e4rk laiematest kultuurilistest pingetest: t\u00f6\u00f6 ja vaba aja h\u00e4gustumisest, intensiivsuse ja kontrolli n\u00f5udest ning \u00fcha kiirenevast elutempost. Uimastid ilmuvad sinna, kus \u00fchiskonna tempo hakkab \u00fcletama inimliku taluvuse piiri.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kokaiini n\u00e4htavuse kasv ei r\u00e4\u00e4gi ainult ainest, vaid ka \u00fchiskonnast, milles me elame, kirjutab Marianne Paimre. Viimastel kuudel…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":140108,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,18330,28,29,55092,3638,42477,19,25,63893,23,24,3639,22,20,30],"class_list":["post-140107","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kokaiin","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-marianne-paimre","tag-narkootikumid","tag-narkopoliitika","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-reoveeanaluus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uimastid","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116306234876589542","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/140107","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=140107"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/140107\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/140108"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=140107"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=140107"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=140107"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}