![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3278853h30f8t24.jpg\"\/)
Elen Lotman Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\nOlen sinuga juba pikemat aega intervjuud planeerinud, aga m\u00f5ni n\u00e4dal tagasi toimunud Oscarid andsid selleks lausa v\u00e4ltimatu p\u00f5hjuse: Autumn Durald Arkapaw p\u00e4lvis esimese naisena parima operaatori kuldmehikese. Sa oled naisoperaatorite \u00f5igustest ja esindatusest palju k\u00f5nelenud, kui oluline on see v\u00f5it rahvusvahelisele naisoperaatorite kogukonnale?<\/p>\n
Minu arvates on see \u00fcks suuremaid asju, mis \u00fcldse operaatorite valdkonnas on viimase k\u00fcmne aasta jooksul juhtunud, sest tegemist on olnud kategooriaga, kus nii palju aastaid valitses eba\u00f5iglus. Kui vaadata Oscarite algusaastaid, siis eba\u00f5iglus tulenes ka sellest, et naisoperaatoreid oligi olematu hulk. Viimastel aastatel on tegelikult juba teatav liikumine olnud, k\u00fcmne aasta jooksul on kolm korda naisoperaatorid selle kategooria nominatsiooni saanud.<\/p>\n
K\u00f5ige esimene nominatsioon oli Rachel Morrison 2018. aastal “Mudboundiga”, siis Ari Wegner “The Power of the Dogiga” ja 2022. aastal Mandy Walker “Elvisega”. Ehk siis seda muutust on vaikselt olnud n\u00e4ha, Mandy Walker sai just ka Ameerika filmioperaatorite \u00fchingu presidendiks.<\/p>\n
Rahvusvahelises naisoperaatorite organisatsioonis Women in Cinematography, kuhu ma kuulun, hoidsid k\u00f5ik suure p\u00f5nevusega hinge kinni, sest oli tunne, et n\u00fc\u00fcd v\u00f5ib see juhtuda. Ehk siis see Oscar on j\u00e4\u00e4m\u00e4e v\u00e4ga-v\u00e4ga kaua oodatud tipp.<\/p>\n
Filmiringkondades r\u00e4\u00e4gitakse sellest pidevalt, et sina tegid esimese naisoperaatorina Eestis t\u00e4ispika filmi, see oli juba pea 20 aastat tagasi valminud “Taarka”.<\/p>\n
Oh jumal, p\u00e4riselt ka, nii palju aega juba? (naerdes)<\/p>\n
Kui palju selle ligi 20 aastaga on Eestis olukord muutunud? Kui palju on meil n\u00e4iteks praegu naisoperaatoreid?<\/p>\n
Kahjuks ei ole veel \u00fckski teine Eesti naisoperaator Eestis t\u00e4ispikki m\u00e4ngufilme siiamaani teinud. Tegelikult \u00fcks ajalooline lugu on see, et Aimee Beekman, keda me teame kirjanikuna, \u00f5ppis hoopis VGIK’is (Moskva filmikoolis, toim) operaatoriks ja oli l\u00fchikest aega Tallinnfilmi peaoperaator, tema alustas \u00fcht t\u00e4ispikka m\u00e4ngufilmi 1950. aastatel, aga ei teinud seda l\u00f5puni. Ehk siis ma olen j\u00e4tkuvalt ainus.<\/p>\n
Siin on varasemalt Eesti filme filminud teiste riikide naisoperaatorid, n\u00e4iteks Arvo Iho 1987. aasta m\u00e4ngufilmi “Vaatleja” operaator oli Tatjana Loginova. Ja maailmas on tegutsemas ka Eesti naisoperaator, kes piiri taga t\u00e4ispikki m\u00e4ngufilme teinud, n\u00e4iteks Kadri Koop, kes t\u00f6\u00f6tab Ameerikas. Seega on see nn staatus, mis mul hetkel, \u00fcsna v\u00e4ikese ni\u0161i saavutus ja tegelikult pole see \u00fcldse saavutus, vaid loodetatavasti asjaolu, mis varsti muutub ja peagi on siin rohkem naisoperaatoreid.\u00a0<\/p>\n
Elen Lotman Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Inimene, kes seda intervjuud n\u00fc\u00fcd loeb ja filmitegemisest suurt midagi ei tea, v\u00f5ib m\u00f5elda, et mis asja see Kaspar Viilup ajab, see on ju t\u00e4iesti marginaalne probleem, mingi filmispetsiifiline tehniline k\u00fcsimus. Keda huvitab mingi \u00fche valdkonna \u00fche tehnilise t\u00f6\u00f6taja sooline esindatus?<\/p>\n
Aga kui me vaatame seda, kui palju inimkonnas tsirkuleerivat informatsiooni on praegu audiovisuaalne, siis erinevate uuringute andmetel kulutab keskmine inimene umbes seitse tundi oma p\u00e4evast tarbides audiovisuaalset informatsiooni. \u00dcldjuhul on seal, kus jookseb liikuv pilt, olnud kaamera taga \u00fcks inimene, kes on teinud terve hulga otsuseid, mis m\u00f5jutavad seda, kuidas me tajume seda, mida n\u00e4eme.<\/p>\n
Niimoodi vaadates on operaator justkui t\u00e4nap\u00e4eva inimkonna \u00fcks olulisemaid informatsiooni vahendajaid, operaatorid on meie \u00fchiskonna silmad. T\u00e4ispikad m\u00e4ngufilmid on nagu kogu audiovisuaalse t\u00f6\u00f6stuse toiduahela tippkiskjad, seal kasutatakse k\u00f5ige rohkem ressurssi ja k\u00f5ige uuemat ning kallimat tehnoloogiat. Kasutades seda paralleeli loodusest, siis tippkiskjate tervis n\u00e4itab kogu \u00f6kos\u00fcsteemi tervist, kuna neisse akumuleeruvad k\u00f5ik h\u00e4dad, mis parasjagu seda \u00f5rna tasakaalu ohustavad. Seega, kui t\u00e4ispikkade m\u00e4ngufilmide operaatorite hulgas on puudu \u00fchiskonnas esindatud mitmekesisus, kannatame me k\u00f5ik. Sest me ju ometi soovime, et \u00fchiskonna silmad n\u00e4itaksid meile maailma kogu oma kirjususes, mitte \u00fchte kitsast ni\u0161\u0161i.\u00a0<\/p>\n
\u00dcks oluline asi veel, mida meeles pidada. Kui ma r\u00e4\u00e4gin sellest, et sooline tasakaal (ja k\u00f5iksugu muu mitmekesisus lisaks soolisele) on oluline kaamera taga, ei p\u00f5hine see arvamusel, et nais- ja meesoperaatorid teevad oma t\u00f6\u00f6d erinevalt ning ka tulemused on erinevad. Muidugi on uurijaid, kes seda v\u00e4idavad, aga ma ei usu, et see on nii binaarne, pigem need erinevused on selgitatavad siiski klassikalise normaaljaotusk\u00f5vera abil.<\/p>\n
Oluline on see hoopis sellel p\u00f5hjusel, et me soovime, et l\u00e4vepakk oleks k\u00f5igile inimestele sama k\u00f5rge. Et s\u00f5ltumata sinu p\u00e4ritolust, soost, hariduslikust taustast, vanusest, kodukeelest ja millest k\u00f5igest veel v\u00f5iks iga\u00fcks piisava soovi olemasolul ja sama palju pingutades j\u00f5uda v\u00f5imaluseni enda v\u00e4\u00e4rtust t\u00f5estada. Et meil ei oleks seda, et \u00fchtede jaoks on l\u00e4vepakk olematu ja teiste jaoks k\u00f5rge nagu Kr\u00f5\u00f5dale. Ja et selle l\u00e4vepaku k\u00f5rgus s\u00f5ltuks millestki, mida inimene ise ei saa enda puhul m\u00f5jutada. See on meie k\u00f5igi, terve \u00fchiskonna huvides, sest alles siis, kui k\u00f5ik inimesed n\u00e4evad v\u00f5rdset v\u00f5imalus saada operaatoriks, peaministriks, teadlaseks, firma tippjuhiks ja lasteaia\u00f5petajaks, saame \u00fchiskonnana olla kindlad, et igasse ametisse saab parim inimene.\u00a0<\/p>\n
Vaadates naisoperaatorite olemasolu filmit\u00f6\u00f6stuses, siis viimastel aastatel joonistub v\u00e4lja tendents, mille koha pealt on Eestis olukord sarnane kogu maailmale. Ei ole enam nii, et filmikoolides \u00fcldse naisi poleks \u2013 seis on aina parem, koolidesse j\u00f5uab aina rohkem naisi, m\u00f5ningates l\u00e4\u00e4neriikide filmikoolides on vastuv\u00f5tt juba peaaegu pooleks. Statistika n\u00e4itab seda, et naised l\u00f5petavad operaatori eriala v\u00e4ga t\u00f5husalt, sageli isegi t\u00f5husamalt kui mehed, kes l\u00e4hevad tihti enne kooli l\u00f5ppu t\u00f6\u00f6le.<\/p>\n
Aga siis edasi kaovad naised \u00e4ra. Nende kadumine valdkonnast on j\u00e4lgitav kahel teljel. \u00dcks on ajatelg ehk siis umbes viis kuni k\u00fcmme aastat p\u00e4rast \u00fclikooli l\u00f5petamist hakkab neid aina v\u00e4hemaks j\u00e4\u00e4ma. Seal on erinevad p\u00f5hjused \u2013 m\u00f5ned vahetavad valdkonda, sest kaotavad lootuse ja ei jaksa enam varumeeste pingil sitsida. M\u00f5ned p\u00fchenduvad perekonnale, sest vaatamata sellele, et arenenud \u00fchiskonnas on olemas meeste valmisolek oma karj\u00e4\u00e4ris teha ohverdusi selleks, et naine saaks laste k\u00f5rvalt edasi ametis p\u00fcsida, siis filmit\u00f6\u00f6stus on majanduslikult tohutult ebastabiilne ja selleks, et ellu j\u00e4\u00e4da, tehakse valik paratamatult selle lapsevanema karj\u00e4\u00e4ri s\u00e4ilitamiseks, kellel on suurem t\u00f5en\u00e4osus t\u00f6\u00f6d saada. Nii et kui tekib olukord, kus perekonna moodustavad n\u00e4iteks kaks operaatorit, siis sageli j\u00e4\u00e4b naine lastega koju, kuna mehel on suurem t\u00f5en\u00e4osus t\u00f6\u00f6d saada. Ma ei \u00fctle samas, et see oleks meestele lihtne \u2013 filmit\u00f6\u00f6stuse majanduslik ebastabiilsus lajatab k\u00f5igile inimestele ja teeb pereplaneerimise k\u00f5igile v\u00e4ga hirmsaks.<\/p>\n
Teine telg, millel on v\u00f5imalik j\u00e4lgida naisoperaatorite kadumist ja mis tuleb rahvusvaheliselt eriti teravalt v\u00e4lja, on eelarved ehk mida suuremaks l\u00e4hevad filmide eelarved, seda v\u00e4hemaks j\u00e4\u00e4b kaamera taga naisi.<\/p>\n
See ei puuduta muidugi ainult operaatoreid, vaid ka re\u017eiss\u00f6\u00f6re. Isegi Eestis, kus on v\u00e4ga \u00e4gedaid naisre\u017eiss\u00f6\u00f6re ja aina rohkem tuleb neid juurde, on see tendents j\u00e4lgitav. Tegin paar aastat tagasi enda huvi p\u00e4rast EFI toetuste andmete p\u00f5hjal Eesti filmirahastuse statistilise \u00fclevaate ja seal joonistus v\u00e4lja v\u00e4ga selge joon \u2013 kui alustame k\u00f5ige v\u00e4iksema eelarvega \u017eanrist ehk l\u00fchidokumentaalidest ja liigume k\u00f5ige suuremani ehk t\u00e4ispika m\u00e4ngufilmini, siis enim naisre\u017eiss\u00f6\u00f6re on l\u00fchidokumentaalidel, siis edasi dokkidel, l\u00fchifilmidel ja ilusti p\u00f6\u00f6rdv\u00f5rdeliselt kuni t\u00e4ispikkade m\u00e4ngufilmideni. Mida suuremaks eelarved l\u00e4hevad, seda v\u00e4hemaks naisi j\u00e4\u00e4b.<\/p>\n
Sa mainisid, et naisoperaatorid l\u00f5petavad kooli suurema t\u00f5en\u00e4osusega. Kas neid on Eestis palju koolitatud?<\/p>\n
Jah, meil on v\u00e4ga tublid t\u00fcdrukud ja mitmed neist t\u00f6\u00f6tavad valdkonnas edasi ja ei ole \u00e4ra kadunud. Mina olen uhke k\u00f5igi \u00fcle, nii nende \u00fcle, kes said operaatori diplomi k\u00e4tte aga vahetasid valdkonda kui ka nende \u00fcle, kes on suutnud kaamerameeskonnas vastu pidada.\u00a0 Kaameraassistentidena t\u00f6\u00f6tab mitu t\u00fckki, j\u00e4rgmisel filmil, mida ma hakkan tegema, on ka mitu minu endist \u00f5pilast peal. Ehk siis koolides on see muutus n\u00e4ha ning loodetavasti viitavad arengud koolitasandil ka mingile \u00fchiskondlikule muutusele.<\/p>\n
Ma v\u00e4ga pikka aega ei tahtnud \u00fcldse operaatorina r\u00e4\u00e4kida sellest, et olen naine, mulle tundus, et see on pseudoprobleem, ma olen lihtsalt operaator, lihtsalt Elen.<\/p>\n
Aga k\u00fcmme aastat tagasi juhtus selline asi, et kusagil sotsiaalmeedias kutsuti inimesi \u00fcles saatma v\u00f5tteplatsifotosid naisoperaatoritest, kes neid inspireerivad. Ja minuga v\u00f5eti sealt \u00fchendust, kuna keegi olevat mind \u00fcles andnud. \u00dcks noor naine Eestist oli neile kirjutanud, et meil siin Eestis pole kedagi peale Eleni.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3278865hd42dt24.jpg\"\/)
Elen Lotman Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
\u00d6eldakse, et kui sa ei tee poliitikat, siis poliitika teeb sind ja sellel hetkel sain aru, et isegi kui ma ei oma mingit seisukohta, siis puhtalt see, et ma eksisteerin, on mingis olukorras juba poliitiline akt. Inglise keeles on h\u00fc\u00fcdlause “if you can see it, you can be it” ehk h\u00e4sti sageli hakkab muutus toimuma siis, kui valdkonnas tekib inimesi, kes n\u00e4evad v\u00e4lja nagu sina. Kui \u00fcks noor t\u00fcdruk kuskil v\u00f5tteplatsil n\u00e4eb, et kaamera taga on naisterahvas, siis tema p\u00e4he tekib arusaam, et ka tema saab seda teha. Seega on minu igap\u00e4evane tegutsemine juba poliitiline akt.<\/p>\n
Miks siis mitte seda platvormi kasutada, et j\u00e4rgmiste inimeste elu lihtsamaks teha? Olin sel ajal rahvusvahelise operaatoride f\u00f6deratsiooni juhatuses ja l\u00f5ime seal mitmekesisuse komitee. Hakkasime korraldama esimesi naisoperaatorite teemale keskenduvaid \u00fcritusi maailma kahel olulisemal operaatorikunstile p\u00fchendatud festivalil Camerimage Film Festival Poolas ja Manaki Brothers Film Festival Makedoonias ja see hakkas kasvama. Sellest arenesid v\u00e4lja sadu naissoost kaameratehniliste meeskondade liikmeid esindavad organisatsioonid Women Behind the Camera ja Women in Cinematography.\u00a0<\/p>\n
Aga kuidas on laiemalt naiste esindatusega Eesti filmis? Kui r\u00e4\u00e4gime t\u00f5esti naisre\u017eiss\u00f6\u00f6ridest, siis n\u00e4en ka, et on ikka terve rida noori lavastajaid, kes on teinud tugevaid l\u00fchifilme ja loodetavasti j\u00f5uavad peagi oma t\u00e4ispikkade deb\u00fc\u00fctideni.<\/p>\n
Ma loodan, et n\u00fc\u00fcd suusad kellegagi risti ei l\u00e4he, aga v\u00f5ib-olla seet\u00f5ttu, et olen selle valdkonnaga rahvusvaheliselt ka v\u00e4ga h\u00e4sti kursis, siis selles v\u00f5rdluses on Eesti \u00fchiskonnas silmn\u00e4htavat diskrimineerimist v\u00e4ga v\u00e4he. Mulle tundub, et Eesti filmikunstis ja laiemalt loovates valdkondades on sooline tasakaal t\u00e4itsa okei.<\/p>\n
Filmistatistika l\u00e4heb selles osas k\u00fcll natukene nihkesse, sest erinevates osakondades on traditsiooniliselt naiste-meeste vahekord v\u00e4ga erinev. Kui vaadata grimmi ja operaatorite osakonda ja panna need numbrid \u00fchte patta, siis tundubki, et on enam-v\u00e4hem v\u00f5rdne, kuigi tegelikult on \u00fcks tugevalt naiste ja teine tugevalt meeste poole kaldu. Tegelikult selleks, et aru saada, mis seis soolise v\u00f5rdsusega on, peabki osakondi eraldi vaatama.<\/p>\n
On olemas ka teatav ajalooline taak, mis on v\u00e4ga pika vinnaga \u2013 vahel \u00fcle saja aasta kestva vinnaga. N\u00e4iteks montaa\u017e on selline eriala, kus on rahvusvaheliselt h\u00e4sti palju naisi. V\u00e4idetavalt sai see alguse kunagi Hollywoodi kuldajastul, kui veel filmilinti tuli l\u00f5igata ja toonased stuudiobossid arvasid, et see n\u00e4eb \u00f5mblemisega sarnane v\u00e4lja, j\u00e4relikult peaks palkama selle t\u00f6\u00f6 peale naised, sest ka \u00f5mblejad olid toona peamiselt naised. Operaatorite valdkonda tuli sageli palju mehi, sest m\u00f5lemast maailmas\u00f5jast p\u00f6\u00f6rdusid tagasi rindeoperaatorid. Siiamaani on erialases filmiterminoloogias veel s\u00f5jav\u00e4elised s\u00f5nad, n\u00e4iteks v\u00f5ttekohtade v\u00f5tte-eelset \u00fclevaatust nimetatakse recce 1940. aastatel rahvusvahelises s\u00f5japidamises levima hakanud s\u00f5nast reconnaissance.\u00a0<\/p>\n
Seda, kui visalt mingid ajaloolised taagad muutuvad, saab vaadata ka l\u00e4bi prognooside. Euroopa Audiovisuaalse Observatooriumi eelmise aasta soolise tasakaalu raport ennustab, et kui prognoosida senise kasvutempo j\u00e4rgi, siis sooline tasakaal v\u00f5iks erialati saabuda: stsenaristide puhul 2043. aastal, re\u017eiss\u00f6\u00f6ride puhul 2047. aastal, heliloojate puhul 2061. aastal, monteerijate puhul 2074. aastal ja naisprodutsentide puhul 2077. aastal. Praeguse tempo juures saavutatakse sooline tasakaal operaatorite valdkonnas alles 2204. aastal!<\/p>\n
Kuna need ajaloolised j\u00e4ljed on visad kaduma, on mul tohutult hea meel, et meil on palju naisre\u017eiss\u00f6\u00f6re. \u00dcks asi veel, mille poolest Eesti silma paistab, on see, et meil on ka v\u00e4ga palju naisprodutsente, paljudes riikides on see vastupidi.\u00a0<\/p>\n
Mulle \u00fcldiselt tundub, et kui \u00fchiskonnana on meil silmn\u00e4htavat soolist diskrimineerimist v\u00e4hem kui paljudes riikides, siis pigem on need mingid n\u00e4htamatud j\u00f5ujooned, mis status quo’t hoiavad. V\u00f5rdse esindatuse k\u00fcsimus on sageli s\u00fcsteemne probleem \u2013 see t\u00e4hendab, et ei ole \u00fchte silmn\u00e4htavad tegurit, mis seda p\u00f5hjustab, vaid terves s\u00fcsteemis on vaja muutusi mitmel tasandil: hariduss\u00fcsteemis, avalikus n\u00e4htavuses, tugistruktuurides ja nii edasi.<\/p>\n
Nagu eelnevalt \u00fctlesin: operaatorid on kaasaja \u00fchiskonna silmad ja \u00fcle\u00fcldiselt on film ja kultuur \u00fchiskonna peegel, mist\u00f5ttu on meie k\u00f5igi \u00fchistes huvides see, et k\u00f5ikides loovates positsioonides oleks v\u00f5imalikult mitmekesised inimesed, et k\u00f5ik \u00fchiskonnagrupid oleks esindatud.\u00a0<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3278844h2bfbt24.jpg\"\/)
Elen Lotman Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Kui r\u00e4\u00e4gime Eestist, siis pean ma silmas ka eestivenelasi v\u00f5i venekeelsetest peredest tulevaid noori. K\u00f5ik need h\u00e4\u00e4led, mis \u00fchiskonnas esindatud on, peaksid ideaalis leidma oma koha ka filminduses. Kipub olema aga nii, et igas \u00fchiskonnas on need v\u00e4hemused, kes sotsiaalselt kehvemas olukorras, v\u00e4hem esindatud ka filmit\u00f6\u00f6stuses.\u00a0<\/p>\n
Fakt, et rahvusvaheliselt on 2026. aastal v\u00f5imalik see, et naine saab esimest korda Oscari, viitab sellele, et film on noor kunstivorm. Eesti film on veel veidi noorem, mis t\u00e4hendab ka, et meil ootavad paljud muutused-arengud veel ees. Kui palju on selle perioodi jooksul, kui sina oled valdkonnas t\u00f6\u00f6tanud, Eesti film muutunud?<\/p>\n
Me ei saa sellest r\u00e4\u00e4kides \u00fcle ega \u00fcmber mustast august, mis valitses 1990. aastate alguses. Kui N\u00f5ukogude Liit lagunes, mille \u00fcle olime k\u00f5ik arusaadavalt tohutult r\u00f5\u00f5msad, juhtus nii, et osad Moskva rahastusest t\u00e4ielikult s\u00f5ltunud valdkonnad kaotasid \u00fcle\u00f6\u00f6 k\u00f5ik ressursid ehk siis p\u00f5him\u00f5tteliselt sellel hetkel, kui Eesti taasiseseisvus, kokkus kodumaine film mingiks hetkeks t\u00e4ielikku musta auku. Aga mis juhtub, kui kogu filmit\u00f6\u00f6stus kokku variseb? Ei juhtu ainult see, et kaovad \u00e4ra autorid, vaid k\u00f5ige olulisem on hoopis see, et kaovad \u00e4ra meeskonnad. Filmiehitajad l\u00e4hevad tavaehitusele, kost\u00fcmeerijad, kunstnikud ja grimmeerijad l\u00e4hevad otsivad sarnase t\u00f6\u00f6 v\u00e4ljaspool filmindust.<\/p>\n
Meil juhtus sama asi, mis t\u00e4hendab, et \u00fcheksak\u00fcmnendatel olid mingid aastad, kus Eestis ei tehtud \u00fchtegi kohalikku t\u00e4ispikka m\u00e4ngufilmi. Kujutate ette, milline p\u00f5nts see oli, eriti arvestades, kui suur Tallinnfilmi s\u00fcsteem oli olnud 1980. aastatel? Nullindate alguses, kui mina \u00fclikooli l\u00e4ksin, siis enam-v\u00e4hem oli nina just vee peale j\u00f5udnud, oli tekkinud riiklik rahastuss\u00fcsteem, olid olemas filmitootmisfirmad, filme tehti, aga tegelikult ei olnud professionaalsete meeskonnaliikmete kadumist veel suudetud uue p\u00f5lvkonnaga kompenseerida.<\/p>\n
Tulemuseks oli see, et t\u00e4ispikkade m\u00e4ngufilmide professionaalne tootmine kujutas endast ka mingite elementaarsete asjade p\u00f5lve otsas leiutamist. Ega keegi ei tahtnud ju ebausutavat, filmikeeleliselt koost lagunevat filmi teha, aga p\u00f5lvest-p\u00f5lve edasi antavad oskused olid filmit\u00f6\u00f6stusest koos nende oskajatega just minema k\u00f5ndinud. Ja see paistis filmidest v\u00e4lja.<\/p>\n
Tol ajal kasutati ka igasugu roppe v\u00e4ljendeid Eesti filmi kohta, nagu n\u00e4iteks Ain Hanschmidti legendaarne \u00fctlus, et Eesti film on nagu oma sitt \u2013 ikka vaatad. Tavavaataja m\u00e4lestus sellest ajast on sageli see, et Eesti filmi oli piinlik vaadata ja selle renomee oli tohutult madal. Oli \u00fcldine alav\u00e4\u00e4rsuskompleks, et kuskil on nn p\u00e4ris filmid ja siis on need meie Eesti filmid. Praegu, just viimase viie-kuue aasta arengut vaadates tundub, et Eesti filmi maine on absoluutselt teises kohas, mis on v\u00e4ga tore. T\u00e4nap\u00e4eval on meie kultuuri s\u00e4ilimise puhul eestikeelne liikuv pilt elu ja surma k\u00fcsimus, oligi viimane aeg, et kodumaine publik Eesti filmi \u00fcles leiaks.<\/p>\n
Aastate jooksul on tekkinud see, et filmimeeskonnad on muutunud tugevamaks, mis t\u00e4hendab, et stsenaristide, re\u017eiss\u00f6\u00f6ride, operaatorite ja kunstnike h\u00e4id ideid, mis vahepealse \u00f5hukese aja jooksul j\u00e4id teostamata, on v\u00f5imalik realiseerida suhteliselt maailmatasemel. Filmimeeskonnad on saanud palju kogemusi suurtel rahvusvahelistel projektidel ja neist r\u00e4\u00e4gitakse v\u00e4ga h\u00e4sti. Kui siin “Tenetit” tehti, siis kuulsin sageli oma rahvusvahelistelt kolleegidelt, et maailmas k\u00e4ivad jutud, et Eestis on v\u00e4ga head filmimeeskonnad.<\/p>\n
Suhteliselt painav ja stagneerunud teema on aga rahastus… Ma tean, see on vana nali, et kui \u00e4rimehed saavad kokku, siis nad r\u00e4\u00e4givad kunstist ning kui kunstiinimesed saavad kokku, siis nad r\u00e4\u00e4givad rahast. Aga paratamatult Eesti filmi olukorrast r\u00e4\u00e4kides ei saa sellest \u00fcle ega \u00fcmber, krooniline rahapuudus on ikkagi l\u00e4mmatav, see piirab ka seda, kui suurelt me m\u00f5elda saame. Kas saame \u00fcldse m\u00f5elda ajastufilmidest v\u00f5i julgeme unistada ainult v\u00e4ikestest kaasaegsetest lugudest?<\/p>\n
Sa arvad, et s\u00fcstemaatilise rahastuse puudus piirab selgelt ka unistusi?<\/p>\n
Kindlasti, ma n\u00e4en seda igap\u00e4evaselt. On mingid filmivormid, mis on paratamatult kallimad kui teised. N\u00e4iteks ajastufilm v\u00f5i \u017eanrifilm \u2013 selge, et kaasaegse maailma ps\u00fchholoogilis-realistlik kujutamine eeldab v\u00e4hem sekkumist kui sajanditetagune aeg v\u00f5i fantaasiamaailm.\u00a0<\/p>\n
See, et re\u017eiss\u00f6\u00f6ri deb\u00fc\u00fctm\u00e4ngufilm on kaasaegne v\u00f5i hiljutises ajas toimuv ps\u00fchholoogiline draama on m\u00f5nes m\u00f5ttes loogiline. Esiteks on sageli noori re\u017eiss\u00f6\u00f6re puudutavad lood p\u00e4rit nende enda l\u00e4himinevikust ja teiseks t\u00e4hendab filmiettev\u00f5tte jaoks esmakordselt t\u00e4ispikka m\u00e4ngufilmi tegev re\u017eiss\u00f6\u00f6r ikkagi suurt riski. Aga mingist hetkest ja kogemusest edasi, kui re\u017eiss\u00f6\u00f6r on end tugevana t\u00f5estanud, siis riikides, kus on v\u00f5imalik filmile korralik rahastus saada, avanevad tema jaoks v\u00f5imalused ka unistada suuremalt.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3278880h4a48t24.jpg\"\/)
Elen Lotman Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Meil on korralik lagi ees ja iga aastaga \u2013 kombinatsioonis stagneerunud rahastuse ning inflatsiooniga \u2013 vajub see lagi aina madalamale. Kui re\u017eiss\u00f6\u00f6r v\u00f5i stsenarist l\u00e4heb produtsendile oma projekti pakkuma, siis j\u00e4tab ta ajastufilmid sahtlisse. Ja noh, fantasy’st ja ulmest r\u00e4\u00e4kimata. See, miks Eestis kaasaegsel tasemel Eesti algup\u00e4rasel kultuuril p\u00f5hinevaid fantaasiafilme ei tehta, ei ole kinni re\u017eiss\u00f6\u00f6ride ja stsenaristide ambitsiooni puuduses.\u00a0<\/p>\n
\u00dcle\u00fcldiselt ma arvan, et piirangud vabastavad loomingulisust. Aga kui on t\u00e4ielik piiramatus, siis inimesed lihtsalt eksivad \u00e4ra. Ma ei arva, et k\u00f5ik meie probleemid lahendaks miljardiline rahas\u00fcst, aga praegu on lihtsalt olukord selline, et rahapuudus m\u00f5jutab selgelt juba seda, mida me teha saame. Ja see, mis ma praegu r\u00e4\u00e4gin, ei ole tavaline “oleks meil raha, oleks k\u00f5ik h\u00e4sti” hala, mida inimesed igas olukorras k\u00f5ikjal r\u00e4\u00e4givad. Eesti filmis on praegu selline olukord, kus riiklikult eelarve t\u00f5stmine annaks v\u00e4ga kiiresti ja selgelt m\u00f5\u00f5detavaid tulemusi. H\u00e4id tegijaid on palju, Eesti film on end t\u00f5estanud, oma loomingulises tippenergias tegutsevaid autorifilmitegijaid, meelelahutusfilmitegijaid, noori tulijaid, k\u00f5va rahvusvahelise kooli saanud filmimeeskondi, A-kategooria filmifestival \u2013 on k\u00f5ike seda, mis on \u00fche tervikliku ja eduka filmit\u00f6\u00f6stuse jaoks vajalik. K\u00f5ik see potentsiaal p\u00f5rkab p\u00e4evast p\u00e4eva l\u00e4mmatava rahapuuduse vastu. Paar aastat veel ja siis hakkab see potentsiaal hajuma \u2013 inimesed lahkuvad t\u00f6\u00f6stusest, kui nad ei saa rakendust. Kui r\u00e4\u00e4gime Eesti riigi strateegilisest ressursist, siis selleks on kindlasti meie inimesed. K\u00f5igis valdkondades. Ja just filmis on praegusel hetkel koondunud nii paljude heade asjade s\u00fcnergia, et kui riik vaid sellele korralikult \u00f5la alla paneks, siis t\u00f5useks Eesti film lendu.\u00a0<\/p>\n
M\u00f5tleme sellest nii, et raha on teataval m\u00e4\u00e4ral \u00fchiskonna energia. Sinna, kuhu suunata raha, seal hakkab asi vohama. See energia ei v\u00e4ljendu alati otseselt vahetus kulutamisest, vaid sageli on seal, kus on rohkem raha, n\u00e4iteks rohkem aega midagi p\u00f5hjalikumalt ja paremini teha. Toon \u00fche n\u00e4ite. Kui ma tulin BFMi filmiosakonda juhtima, siis \u00fcks s\u00fcdameasju, millega koheselt tegelema hakkasin, oli nelja-aastase \u00f5ppe taastamine. K\u00f5ik meie eriala\u00f5ppej\u00f5ud ja toonane filmiosakonna juht J\u00fcri Sillart elasid v\u00e4ga raskelt \u00fcle filmi\u00f5ppe poolv\u00e4givaldset Bologna s\u00fcsteemile \u00fcleminekut ja see 3+2 s\u00fcsteem ei hakanud meil erinevatel kunsti erialadele spetsiifilistel p\u00f5hjustel kunagi p\u00e4riselt t\u00f6\u00f6le.<\/p>\n
Nelja-aastase \u00f5ppe taastamine tundus alguses t\u00e4iesti v\u00f5imatu. Kulutasin paljude haridusametnike vaipu, kust lahkusin eitava vastusega. \u00d5nnestus see suuresti t\u00e4nu tollase TLU prorektori (ja n\u00fc\u00fcd tulevase rektori) Priit Reiska vihjele, mis viis mu \u00f5igele teele. Neli aastat kogemus\u00f5pet ei t\u00e4henda lihtsalt numbrit, see t\u00e4hendab rohkem aega tudengitele \u2013 areneda, katsetada ja oskusi omandada. Meie esimene nelja-aastase \u00f5ppega kursus oli see, millel \u00f5ppisid tudengid, kes tegid l\u00f5put\u00f6\u00f6ks \u00fchiselt re\u017eiss\u00f6\u00f6r German Goluni “Minu kallid laibad”, mis v\u00f5itis tudengi-Oscari. Nii et vaid m\u00f5ned aastad hiljem sain juba seista BFM-i kinos meie rektoraadi ees, mille liige oli veel Priit Reiska, ja t\u00e4nada teda.<\/p>\n
Ma ei taha n\u00fc\u00fcd \u00f6elda, et see tudengi-Oscar oli kooli teene. Loomulikult on see tudengite saavutus, aga kui meil ei oleks olnud nelja-aastast \u00f5pet, poleks seda filmi tulnud. Sageli ei n\u00e4e ametnikud, kes teevad rahastusotsuseid, oma t\u00f6\u00f6 tulemust, kuna protsessid, mida m\u00f5jutatakse, on nii aeglased ja ebam\u00e4\u00e4rased, aga see oli just selline hetk, kus ma teadsin \u2013 kui me teeme selle reformi n\u00fc\u00fcd \u00e4ra, siis hakkavad tulemused v\u00e4ga ruttu paistma.\u00a0<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd v\u00f5ib laiendada sedasama m\u00f5tet, et kui kuskile suunata rohkem energiat \u2013 see t\u00e4hendab raha v\u00f5i siis suurema raha abil v\u00f5idetud rohkemat aega \u2013, siis hakkavad asjad juhtuma. Kui me teeksime Eestis n\u00e4iteks k\u00fcmme ambitsioonikat t\u00e4ispikka m\u00e4ngufilmi aastas, siis oleks tulemused n\u00e4ha v\u00e4ga kiiresti. V\u00f5iks isegi juhtuda nii, et seesama valitsus, kes Eesti filmi raha suurendaks, j\u00f5uaks \u00e4ra n\u00e4ha oma otsuse tulemustel saabuvad rahvusvahelised tunnustused Eesti filmile.\u00a0<\/p>\n
Minu arust n\u00e4eme praegu p\u00e4ris ohtlikku tendenti, kus mitmed viimasel ajal v\u00e4lja tulnud Eesti filmid on toodetud ja \u00fcles v\u00f5etud L\u00e4tis-Leedus.<\/p>\n
\u00dcks asi, mis seda tekitab, ongi need kaasaegsed rahastusmudelid, mis on sellsed, et kui Eesti riik annab mingisuguse osa eelarvest ning \u00fcldjuhul ei anna kunagi t\u00e4ismahtu, mis t\u00e4hendabki, et kaasrahastust tuleb otsida mujalt. See on elementaarne juba aastaid, aga juhtunud on see, et k\u00f5ikjal meie \u00fcmber on kultuuris raha v\u00e4hemaks j\u00e4\u00e4nud, k\u00f5ik riigid, kes piirnevad Venemaaga, nende kultuurieelarveid on k\u00e4rbitud, Soomes on eriti hapu seis, nii palju, kui ma oma tuttavate ja s\u00f5prade k\u00e4est kuulen, siis neil on v\u00e4ga t\u00f5sine kriis.<\/p>\n
See aga t\u00e4hendab, et selliste rahastusmudelite peale, mis varem produtsentidel t\u00f6\u00f6tasid, et teeme Eesti peatootmisega ja taotleme L\u00e4ti, Leedu v\u00f5i Soome v\u00e4hemuskaastootmise, ei saa enam kindel olla. Aga samal hetkel, kui sa oled saanud Eestist rahastuse, siis inflatsiooni arvestades see lihtsalt voolab sul k\u00e4te vahelt \u00e4ra ning v\u00f5ttesse j\u00f5udmise ajaks on see m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4henenud.<\/p>\n
Ma ei ole kindlasti positsioonis, kus ma saaks kellelegi etteheitvalt otsa vaadata, kes filmivad L\u00e4tis v\u00f5i Leedus, ma olen ise just hiljuti l\u00f5petanud filmi, kus meil oli pool meeskonda L\u00e4tist ja filmisime ka seal. See on sundseis: kui me tahame \u00fcldse filmi teha, siis ei j\u00e4\u00e4 muud \u00fcle, keegi ei l\u00e4he sinna mugavuse p\u00e4rast, see on lihtsalt reaalsus.<\/p>\n
Pidevas defitsiidis ning piirangute tingimustes t\u00f6\u00f6tamine hakkab \u00fchel hetkel ka paratamatult inimesi, kes valdkonnas t\u00f6\u00f6tavad, l\u00f5hkuma. Kui suur probleem see praegu Eesti filmit\u00f6\u00f6stuses on?<\/p>\n
V\u00e4ga t\u00f5sine. Majanduslik surve ja vaimne surve k\u00e4ivad k\u00e4sik\u00e4es. Kogu \u00fchiskonnas toimuvad muutused, ebastabiilsus ja kiire inflatsioon lajatavad kultuurivaldkonnale topeltl\u00f6\u00f6gi, sest see on niikuinii, ka rahuajal, ebastabiilne eluviis.\u00a0<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd lisame siia ka veel selle, et loominguga tegelevad inimesed ei ole v\u00e4ga sageli ka neurot\u00fc\u00fcpilised. Tegime just filmi “Teie teenistuses”, kus \u00fchte osa m\u00e4ngis Gameboy Tetris, meie hulgast traagiliselt vara lahkunud muusik, kes on palju avalikkuses r\u00e4\u00e4kinud ka oma vaimse tervise raskustest ja depressioonist. Loominguga tegelevad inimesed v\u00f5ivad \u00fchel hetkel seista sadade ja tuhandete inimeste ees ja parafraseerides Kafkat, sulatada nende hinges j\u00e4\u00e4tunud mered. Ja j\u00e4rgmisel hetkel v\u00f5ib seesama inimene, kelle looming andis teiste elule m\u00f5tte, olla \u00fcksinda pimedas, end t\u00e4ielikult ribadeks t\u00f6\u00f6tanud ja teadmatuses, mille eest ta maksab oma j\u00e4rgmise kuu \u00fc\u00fcri.<\/p>\n
Majanduslik kitsikus sunnib t\u00f6\u00f6tama \u00fcle v\u00f5imete ja k\u00f5ik pakkumised vastu v\u00f5tma ja vabakutselistel ei ole p\u00fcsiva t\u00f6\u00f6kohaga kaasnevaid v\u00f5imalusi k\u00fclastada t\u00f6\u00f6tervishoiuarsti v\u00f5i v\u00f5tta v\u00e4lja haigusp\u00e4evi. Vaimse tervise muredest ei julgeta r\u00e4\u00e4kida, sest kardetakse, et siis ei pakuta enam t\u00f6\u00f6d. Meie hulgas on inimesi, kes mitte lihtsalt ei saa abi, vaid on kaua oma depressiooni varjanud.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3278871h7998t24.jpg\"\/)
Elen Lotman Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Osa filmit\u00f6\u00f6st on v\u00e4ga kollektiivne, osa on v\u00e4ga \u00fcksildane ja m\u00f5lemal juhul v\u00f5ib depressioon v\u00f5imenduda. Vaimse tervise teemade stigmatiseerimine tundub mulle absurdne. Vaime ja f\u00fc\u00fcsiline tervis on ju inimese elukvaliteedi lahutamatud osad. Kui sa n\u00e4ed inimest, kellel on m\u00f5lemad jalaluud murdunud, sa ei \u00fctle talle, et “pole hullu, l\u00e4heb \u00fcle” v\u00f5i “moehaigus, t\u00e4nap\u00e4eval toovad k\u00f5ik jalaluumurdu vabanduseks”. Me v\u00f5iks j\u00f5uda \u00fchiskonnana sinna kohta, kus vaimse tervise teemad on t\u00e4iesti tavalised ja igap\u00e4evased teemad, millest r\u00e4\u00e4kimine on normaalne osa \u00fcksteistest hoolitsemisest.\u00a0<\/p>\n
Ja valdkonnast r\u00e4\u00e4kides, eelnev ei olnud litaania teemal, et k\u00f5ik on halvasti. Tegelikult on lahendused olemas, tuleb lihtsalt leida konkreetse valdkonna erip\u00e4radele \u2013 vabakutselisus, palju v\u00e4ikeseid inimene-ettev\u00f5tteid, sesoonsus, pikad arendusperioodid \u2013 sobivaid lahendusi. N\u00e4iteks vabakutselistele filmitegijatele m\u00f5eldud koost\u00f6\u00f6tamiskontorid, kus hulk filmitegijaid-ettev\u00f5tteid saab kasutada pindu nii eraldi kui ka vajadusel koos t\u00f6\u00f6tamiseks, \u00fchtlasi pakutaks seal teenuseid, mida k\u00f5ik vajavad \u2013 raamatupidamine, juriidika, vaimse tervise abi.\u00a0<\/p>\n
Mainisid juba, et Eesti filmi renomee on l\u00e4hiajal paranenud, aga olen ise avastanud, et viimastel aastatel, kus on toimunud suured muutused \u2013 kasv\u00f5i eraraha j\u00f5udmine filmi \u2013 olen korduvalt \u00f6elnud, et Eesti film on suureks kasvanud. Ma ei m\u00f5tle seejuures suuri eelarveid v\u00f5i meeletuid vaatajanumbreid, vaid seda, et mingid kasvuraskused on m\u00f6\u00f6das. Kui kaugel Eesti film sinu hinnangul oma arenguteekonnal on?<\/p>\n
Ma arvan, et t\u00e4iskasvanuks saamine on v\u00e4ga hea n\u00e4ide, kui me alustame 90ndate alguse mustast august, siis praegu ongi enamv\u00e4hem aeg, kui v\u00f5iks t\u00e4iskasvanuks saada. (naerdes)<\/p>\n
Filmivaldkonnas on alati inimesi, kes on kaevunud \u00fchele v\u00f5i teisele poole kaevikusse ja veendunud, et kas kommerts- v\u00f5i siis kunstifilm on kurjast, aga mina \u00fcritan alati vaadata v\u00f5imalikult suurt pilti. Mulle tundub, et erarahastuse tulek filmi ja seel\u00e4bi tekkinud kommertsfilmid n\u00e4itavad samamoodi, et meil on olemas terviklik ja mitmekesine filmi\u00f6kos\u00fcsteem.<\/p>\n
Ma olen bioloogide laps ja olen kasvanud teadmisega, et bioloogiline ja kultuuriline diversiteet on eluj\u00f5uliste s\u00fcsteemide alus. Minul on v\u00e4ga hea meel, et me ei ole enam olukorras, kus tuleb ainult \u00fcks film aastas, millest loodame, et see saab n\u00fc\u00fcd Cannes’i, k\u00f5ik lootused on selle peal ja on suur pettumus, kui saab ainult Rotterdami, mis on ka tegelikult v\u00e4ga suur asi. Re\u017eiss\u00f6\u00f6rid saavad teha niigi v\u00e4ga v\u00e4he filme elu jooksul, taoline soorituspaine ei soodusta kunstilist vabadust. Mida rohkem ja mida eripalgelisemaid filme ning tootmismudeleid meil on, seda parem vaatajale, seda parem tegijale.\u00a0<\/p>\n
Kui ma veel P\u00d6FF-is t\u00f6\u00f6l olin, siis k\u00e4is meil k\u00fclas Michael Haneke produtsent Veit Heiduschka, kelle k\u00e4est ma uurisin, et Austria on k\u00fcll meist oluliselt suurem, aga maailma m\u00f5istes ikkagi pigem v\u00e4ikeriik, et kust need Haneked tulevad. Tema \u00fctles v\u00e4ga selgelt: selleks, et saada natukene koort, on vaja v\u00e4ga palju piima.\u00a0<\/p>\n
Praegu on l\u00e4inud paremaks ka selles vaates, et kui veel m\u00f5ni aeg tagasi l\u00e4ksid enamik Eesti re\u017eiss\u00f6\u00f6rid tegema filmi hirmuga, et see v\u00f5ibki j\u00e4\u00e4da nende viimaseks t\u00f6\u00f6ks, siis praegu julgetakse juba unistada, et tuleb ka teine ja v\u00f5ib-olla isegi kolmas film.<\/p>\n
See on statistiliselt t\u00f5estatud fakt, et mida rohkem re\u017eiss\u00f6\u00f6r elus filme teeb, seda suurem t\u00f5en\u00e4osus on tal selles v\u00e4ga edukaks saada ja rahvusvahelisi auhindu v\u00f5ita. Eesti teatrilavastajatel on selles vaates suur eelis filmire\u017eiss\u00f6\u00f6ride ees, kuna nad saavad lihtsalt nii palju rohkem teha.<\/p>\n
Filmis on ka selline tagurpidi p\u00fcramiid, et kuna meeskonnad l\u00e4hevad \u00fchelt filmilt teisele, siis kui vaadata keskmist Eesti filmi re\u017eiss\u00f6\u00f6ri, siis selle aja jooksul, mis j\u00e4\u00e4b temal kahe filmi vahele \u2013 \u00fche filmi arendamine v\u00f5tab re\u017eiss\u00f6\u00f6ri elust sageli k\u00fcmme aastat v\u00f5i rohkemgi \u2013, teeb operaator kolm, esimene operaatori assistent kuus ja teine operaatori assistent v\u00f5ib-olla 12 filmi. See tekitab olukorra, kus meeskond on oluliselt kogenum kui re\u017eiss\u00f6\u00f6r. See ei ole kasulik kellelegi, re\u017eiss\u00f6\u00f6ride jaoks on v\u00e4ga oluline, et nad saaksid kogu aeg t\u00f6\u00f6s olla.\u00a0<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3278889h013et24.jpg\"\/)
Elen Lotman Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Oluline on ka see, et re\u017eiss\u00f6\u00f6ridel on j\u00e4rgmised projektid t\u00f6\u00f6s, kui eelmine l\u00f5peb. Eriti arvestades sissetulekut, kuna valdkond on v\u00e4ga alarahastatud ja inimesed elavad peost suhu, siis kui re\u017eiss\u00f6\u00f6r teab, et tal on j\u00e4rgmine film tulemas, j\u00e4tkab ta t\u00f5en\u00e4olisemalt ka t\u00f6\u00f6d valdkonnas.<\/p>\n
Vaatame seda ka koolide poole pealt: BFM, EKA ja EMTA on k\u00f5ik maailmatasemel, on kurb, kui hariduss\u00fcsteemis on piisavalt ressurssi, et koolitada v\u00e4lja maailmatasemel tegijad, kes k\u00fcmme aastat p\u00e4rast l\u00f5petamist lahkuvad valdkonnast ja l\u00e4hevad start-up’i t\u00f6\u00f6le. Start-up’idele on see muidugi tore. (naerdes)<\/p>\n
Oleme r\u00e4\u00e4kinud filmivaldkonna sisestest k\u00fcsimustest, aga maailm filmide \u00fcmber muutub p\u00e4ris kiiresti. Audiovisuaalne sisu on meile igap\u00e4evaselt k\u00e4ttesaadavam kui kunagi varem, telefoni teed lahti ja klipid hakkavad seal kohe vilkuma. Kuidas on seejuures filmi positsiooniga? Kas \u00fchiskondlikult ei t\u00e4henda film enam nii palju v\u00f5i t\u00e4hendab vastupidi just rohkem?<\/p>\n
Mulle tundub, et kui on suured \u00fchiskondlikud muudatused ja katakl\u00fcsmid, siis juhtub t\u00e4pselt sama palju head kui halba, sest diapasoon l\u00e4heb laiemaks. Pean tsiteerima Juri Lotmani, kes on toonud v\u00e4lja, et renessansiaeg, mida teame kui tohutut kunsti \u00f5itsengu aega, oli ka periood, kui toimusid k\u00f5ige hullemad n\u00f5iaprotsessid. Sellel hetkel, kui on v\u00e4ga suured muutused, kipub \u00fchiskond polariseeruma: \u00fched n\u00e4evad uues v\u00f5imalusi, teisi hirmutavad need suured muutused.\u00a0<\/p>\n
Filmiga on veidi sarnane seis, sest neid festivalide \u00fcmarlaudu, kus r\u00e4\u00e4gitakse filmi surmast, on tohutult. Samas on ka palju filmitegijad, kes n\u00e4evad suurt potentsiaali. Ka siis on filmitegijad, kes on seal kusagil keskel ja p\u00fc\u00fcavad uusi tehnoloogiaid oma t\u00f6\u00f6sse integreerida, neid \u00f5ppida ja kohaneda. AI paanikaga mina kaasa ei l\u00e4he.<\/p>\n
Just tuli uudis, et OpenAI paneb kinni Sora ehk oma videoloometarkvara kinni. Juba n\u00e4gin h\u00f5iskeid, et \u00fcle pika aja tuli \u00fcks hea uudis.<\/p>\n
Ma muidugi arvan, et muutusest me ei p\u00e4\u00e4se, kui d\u017einn on pudelist v\u00e4lja lastud, siis tagasi teda ei suru. Aga ega teda ei pea ka \u00fcleni tagasi suruma, sest \u00fchiskond kohaneb alati muutustega. Mina meenutaksin selles olukorras malearvuteid. Kui need tulid, siis arvati, et inimestel pole enam m\u00f5tet malet m\u00e4ngida, sest arvuti m\u00e4ngib inimesest paremini. Tegelikkuses on inimeste malem\u00e4ngu oskus paranenud, sest nad m\u00e4ngivad endast nii palju tugevama vastasega.<\/p>\n
\u00dcks asi, mida AI meile annab, on tohutult palju valikuid, mida varem ei olnud. J\u00e4tkates male paralleeliga, siis oma pojale malet \u00f5petades m\u00e4rkasin, et kui inimene \u00f5petab malet, siis k\u00e4ib see paratamatult l\u00e4bi reeglite ja piirangute. Laps tahab hakata tunde pealt m\u00e4ngima, aga mina kogu aeg pidurdan \u2013 ei, ratsuga ei saa niiviisi k\u00e4ia, ratsu saab teha ainult selliseid k\u00e4ike \u2013, aga kui ta \u00e4pist \u00f5pib, siis iga kord, kui ta malendi peale vajutab, n\u00e4eb ta ainult v\u00f5imalusi. T\u00e4nu sellele \u00e4pile \u00f5ppis ta male \u00e4ra oluliselt kiiremini ja sai hakata kohe m\u00e4ngima. Generatiivse AI-ga filmikunstis on samamoodi \u2013 ta pakub sulle tohutult suure hulga v\u00f5imalusi.<\/p>\n
Aga kui me l\u00e4hme tagasi kunsti tuuma juurde, siis kasutan j\u00e4lle Juri Lotmani m\u00f5tet, kes on palju r\u00e4\u00e4kinud sellest, et kunstist teeb kunsti valik: kui ei ole valikut, siis see on automatism. Ta kirjeldab n\u00e4iteks seda, et mustvalge filmi ajastul polnud mustvalge filmi tegemine valik, vaid automatism, sest k\u00f5ik filmid olid mustvalged. V\u00e4rvifilmi ajastul on mustvalge filmi tegemine aga kunstiline valik. Kui on olemas valik, siis on tegemist kunstilise otsusega. Kui ei ole olemas valikut, on tegemist automaatsusega. Seega suurendab valikute rohkus kunsti olulisust ja seda, mida kunstil on \u00f6elda. Selles valguses ma ei karda, et AI filmikunsti v\u00e4lja suretab, vaid arvan, et seda \u00f5igesti kasutades saame me selle t\u00f6\u00f6riista enda kasuks rakendada.\u00a0<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3278919h0579t24.jpg\"\/)
Elen Lotman Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Kui m\u00f5elda, mida AI filmit\u00f6\u00f6stuses kaasa toob, siis kindlasti mingid t\u00f6\u00f6kohad kaovad, selles pole kahtlustki. Samas mingid uued t\u00f6\u00f6kohad tulevad ka asemele.<\/p>\n
Kas operaatori ametikoht kaob?<\/p>\n
Ma arvan, et ta muutub, operaatorid peavad aru saama, kuidas uusi t\u00f6\u00f6vahendeid enda kasuks p\u00f6\u00f6rata ja neid kasutada, aga inimlikkus kui selline niipea ei kao.<\/p>\n
M\u00e4letan, kui m\u00f5ned aastad tagasi oli korraks tohutu laine, kus r\u00e4\u00e4giti sellest, et k\u00f5ik asjad muutuvad interaktiivseks, vanakooli kino ei taha keegi enam vaadata ja inimesed soovivad ise teha looliseid otsuseid. Siis ma m\u00f5tlesin, et miks me usume, et see juhtub tulevikus, kui siinsamas Youtube’is on k\u00f5ige vaadatumad kanalid sellised, kus \u00fcks inimene m\u00e4ngib mingit m\u00e4ngu ja miljon inimest vaatab seda pealt, kuidas ta m\u00e4ngib. Mis t\u00e4hendab, et ilmselgelt enamik inimesed ei taha neid otsuseid ise teha, vaid neile meeldib vaadata, kuidas keegi, kes oskab neid otsuseid paremini teha, teeb nende eest.\u00a0<\/p>\n
Avatasin hiljuti v\u00e4ga huvitava asja, et kui ma olin veel tudeng, siis meile anti \u00fclesanne kirjutada essee teemal, milline film v\u00f5idab Cannes’i filmifestivali 2025. aastal. Ma olin v\u00e4ga \u0161okis, sest olin \u00fcsna detailselt ette ennustanud seda, mis praegu toimub.<\/p>\n
Mis film siis sinu hinnangul v\u00f5itis Cannes’i filmifestivali?<\/p>\n
Ma ei ennustanud mitte niiv\u00f5rd seda v\u00f5itjat, aga kirjeldasin selles essees, milliseks maailm 2025. aastaks muutunud on. Tollel ajal oli tunne, et kirjeldan “Back to the Future’it”, see k\u00f5ik tundus puhas fantaseerimine, aga tagantj\u00e4rele lugedes olin ma toonud seal v\u00e4lja virutaalreaalsuse tekke, ka selle, et paljusid filme ei tehta enam f\u00fc\u00fcsilistes v\u00f5ttekohtades ja n\u00e4itlejad on arvutis loodud.\u00a0<\/p>\n
Essee l\u00f5puks j\u00f5udsin v\u00e4lja selleni, et 2025. aastal v\u00f5idab Cannes’i filmifestivali h\u00e4sti pisike film, kus on kaks tegelast: med\u00f5te ja patsient, kes on AIDSi suremas. Selles osas muuseas ma \u00f5nneks eksisin, sest AIDS ei ole enam selline asi, mis t\u00e4hendab automaatselt surmaotsust, jumal t\u00e4natud, inimkond on ikkagi arenenud! Pakkusin, et filmis m\u00e4ngis seda patsienti p\u00e4riselt surev inimene ning v\u00f5ttegrupp ootas, kui ta p\u00e4riselt \u00e4ra suri, et ekraanile saada tema p\u00e4ris surm.<\/p>\n
Okei, ma olin tudeng, fantaasiad olid suured, aga juba toona paistis, et p\u00e4risasi muutub \u00fcha olulisemaks, mida rohkem tekib virtuaalsust. Mida enam k\u00fcsime, kas miski on p\u00e4ris v\u00f5i mitte, seda enam kasvab vajadus inimlikkuse, vahetuse j\u00e4rgi. Inimene vajab “Midagi t\u00f5elist”, nagu hiljuti linastunud uue Eesti filmi pealkiri \u00fctleb.\u00a0<\/p>\n
Kas film peaks nendes tingimustes ka muganema ja minema teatud trendidega kaasa? Sa t\u00f5id v\u00e4lja, et \u00fchelt poolt on see nagu malearvutitega, kus meil on n\u00fc\u00fcd suuremad katsumused, mida \u00fcletada, aga teisalt on viimasel paaril kuul toodud v\u00e4lja Netflixi n\u00e4idet, et nad korrutavad oma filmides olulisi m\u00f5tteid korduvalt \u00fcle, sest inimesed istuvad filme vaadates telefonis ja ei pane k\u00f5ike t\u00e4hele.<\/p>\n
Iga suure tehnoloogilise muutusega kaasneb reaktiivne faas ning kohanemine. Ma absoluutselt ei eita seda, et ekraanidest \u00fclek\u00fcllastumine on meie t\u00e4helepanuv\u00f5imet v\u00e4hendanud, ma ei kahtlegi selles, aga lapsed ja noored, kes on sellesse maailma s\u00fcndinud, neil tekivad arengu k\u00e4igus oskused ja v\u00f5imed seda \u00fcletada.<\/p>\n
Minu BFMi uurimiskeskuse MEDIT kolleeg Katrin Tiidenberg on r\u00e4\u00e4kinud noorte ekraanikasutustest, tuues v\u00e4lja, et praegused teismelised oskavad keskealistest oluliselt paremini oma ekraaniaegu ja sotsiaalmeedia tarbimist kontrollida ja suunata, sest neil on olemas meetodid, kuidas enda t\u00e4helepanu katkendlikkust \u00fcletada. See on keskkond, milles nad on kasvanud \u2013 erinevalt keskealistest \u2013 ning koos sellega on nad ka kohanenud ja v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud oma viisid seda teha, n\u00e4iteks kohati telefoni ekraani mustvalgeks keeramine ja vastavalt eluperioodidele erinevate rakenduste \u00e4ra kustutamine. Need on k\u00f5ik kohanemise tunnused.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3278922hd96bt24.jpg\"\/)
Elen Lotman Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Praegusel hetkel v\u00f5ib kirjeldada olukordi, kus inimeste t\u00e4helepanu on v\u00e4ga killustatud, aga ma usun, et inimene kohaneb, tuleb j\u00e4rgi sellele ning arenevad viisid, kuidas t\u00e4helepanu hoida. \u00dcldiselt k\u00f5ik uuringud, mis on tehtud keskendumise teemal, kinnitavad, et keskendumine on hea tunne, see on seotud dopamiiniretseptoritega, inimesed tegelikult tahavad keskenduda.<\/p>\n
Aga kas neid muutuvaid aegu arvestades ootad ka sina vaatajana praegu filmist midagi muud?<\/p>\n
Ma hindan v\u00e4ga seda, et filmimaastik on h\u00e4sti kirju. Just see, et igale maitsele on midagi: on neid, kes hindavad v\u00e4ga peent hallitusjuustu, aga on ka need, kes tahavad lihtsalt burgerit s\u00fc\u00fca. See n\u00e4itab, et filmi \u00f6kos\u00fcsteem on elav.<\/p>\n
Mulle isiklikult pakuvad k\u00f5ige suuremat r\u00f5\u00f5mu filmid, mis on m\u00f5lemat: laiale vaatajale v\u00e4ga tugeva m\u00f5juga, aga samal ajal suudavad sind inimesena muuta. Nad ei ole lihtsalt meelelahutus, vaid korraga m\u00f5juvad vapustavalt, on kunstiliselt k\u00f5rge tasemega, aga suunatud laiale vaatajale. Nende ambitsioon ei ole ainult arenenud maitsega vaatajat k\u00f5netada.<\/p>\n
Mulle tundub, et paari aasta tagune “The Substance” on hea n\u00e4ide sellest, sest ma ei m\u00e4leta, et oleksin ka \u00fcsna filmikaugetelt inimestelt kuulnud, kuidas m\u00f5ni film tekitas neis tugevat reaktsiooni.<\/p>\n
Jah, “The Substance” on selles osas ka v\u00e4ga hea n\u00e4ide, et ta tegeleb \u00fchiskonnas v\u00e4ga aktuaalse teemaga. Mina l\u00e4ksin seda vaatama lihtsalt kui \u00f5udukat ega oodanud, et sellest nii liigutatud olen. Olin v\u00e4ga h\u00e4mmingus.<\/p>\n
Sellised filmid, mis suudavad v\u00f5tta mingi \u017eanri ja petta vaataja kinno, aga selle k\u00e4igus sind muuta, on k\u00f5ige \u00e4gedamad. Kui me r\u00e4\u00e4gime \u00fcldse, mis on kunsti roll \u00fchiskonnas, siis ma pean j\u00e4lle tsiteerima Lotmani, vabandust. (naerdes)<\/p>\n
Ainult kolmas kord, pole midagi.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd ma tsiteerin raamatut, mille ma olen ise t\u00f5lkinud ehk “Dialoog ekraaniga”. Seal ta r\u00e4\u00e4gib sellest, et kultuur on inimkonna m\u00f5tlemise masin ehk l\u00e4bi kultuuri toimub inimkonna kollektiivne m\u00f5tlemine ning m\u00e4lu salvestamine, kogu areng on v\u00f5imalik ainult l\u00e4bi kultuuri. Ta toob v\u00e4lja selle, et kultuuri sees on \u00fcks tuum \u2013 kunst \u2013, mis on h\u00e4davajalik, kuna see aitab luua uusi t\u00e4hendusi. Kui muidu kultuur tsirkuleerib olemasolevat teadmist, siis kunst tegeleb v\u00f5imalike maailmade loomisega.<\/p>\n
Minu arust on n\u00e4iteks Ruben \u00d6stlundi filmid on parim n\u00e4ide: need tegelevad praegusel hetkel v\u00e4ga aktuaalsete maksuliinsuse k\u00fcsimustega. V\u00f5i seesama “The Substance”. Need on k\u00f5ik kaasaegse arenenud l\u00e4\u00e4ne \u00fchiskonna inimeste probleemide variatioonid. Kunstis ei tohi midagi karta. Kunsti eem\u00e4rk ongi \u2013 eriti just filmikunsti, sest see n\u00e4eb nii p\u00e4riselu moodi v\u00e4lja \u2013 luua p\u00e4riselu simulatsioon ja siis panna seal asjad juhtuma, seda selleks, et anda meile v\u00f5imalus vabaneda p\u00e4riselu automatismist. Seesama eelmainitud kunstilise valiku k\u00fcsimus \u2013 kunstilise keele v\u00f5ime luua “v\u00f5imalikke” maailmu, et meie p\u00e4riselu muutuks millekski, millele on olemas alternatiiv. Selle kaudu m\u00f5jutab kunst meie oskust v\u00f5tta ka p\u00e4riselus vastu valikutel p\u00f5hinevaid otsuseid ja mitte olla automatismi k\u00fc\u00fcsis.\u00a0<\/p>\n
\u00dctlesid seda v\u00e4ga h\u00e4sti, et head filmid suudavad vaatajad kinno petta. See l\u00e4heb h\u00e4sti kokku sellega, mis tahtsin j\u00e4rgmiseks k\u00fcsida: mida Eesti vaataja praegu kodumaiselt filmilt ootab? V\u00f5i \u00e4kki peame vastupidi pakkuma inimestele filmides asju, mida nad ei oska oodata?<\/p>\n
Eeldusel, et elame \u00fchiskonnas, kus k\u00f5ik on k\u00e4ttesaadav, v\u00f5id sa praktiliselt \u00fcksk\u00f5ik mis keeles filme vaadata. Seega puhtalt fakt, et on olemas eestikeelne film, v\u00f5iks t\u00e4hendada, et see k\u00f5netab rohkem meie vaatajat, kuna see on midagi maailmas unikaalset.<\/p>\n
Laiem vaade on ka see, et vaja on noortele suunatud Eesti filmi, et neil oleksid filmid, mis k\u00f5nelevad nende enda keeles, et noored tunneksid, et see pole mingi anakronistlik vanavanemate keel. Ja ka inimesed, kes ekraanil on, k\u00f5netaksid neid.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3278940h71d5t24.jpg\"\/)
Elen Lotman Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Selles vaates oli eelmine aasta p\u00e4ris hea, kui v\u00e4lja tulid nii “Fr\u00e4nk” kui ka “Pikad paberid”.<\/p>\n
See on super, suhteliselt erinevalt sihtgrupile m\u00f5eldud filmid ka. Need on head n\u00e4ited, kuna k\u00f5netasid inimesi v\u00e4ga tugevalt, ei olnud seda, et “nojah, t\u00e4itsa okei film”. “Fr\u00e4nki” vaatajanumbritest suur osa on ilmselt need inimesed, kes k\u00e4isid seda lausa mitu korda vaatamas. Ka “Pikad paberid” k\u00f5netas v\u00e4ga kindlat sihtgruppi, kes tundsid, et see on mingi film, mis r\u00e4\u00e4gib neist.<\/p>\n
See ei t\u00e4henda, et k\u00f5ik filmid peavad r\u00e4\u00e4kima v\u00e4ga kultuurispetsiifiliselt, j\u00e4lle tsiteerin Juri Lotmani, kes on \u00f6elnud, et peame olema piisavalt sarnased, et \u00fcksteisest aru saada, aga piisavalt erinevad, et meil oleks huvitav r\u00e4\u00e4kida. Ehk siis ma tahan korraga n\u00e4ha iseennast, aga kui n\u00e4en ainult iseennast, siis see on igav, seega tahan, et see oleks mulle natukene \u00fcllatav ja ootamatu. Kuskil seal keskel on sweet spot.<\/p>\n
Kui r\u00e4\u00e4gime, mida inimesed Eesti filmist ootavad, siis see l\u00e4heb kokku meie tihti puuduliku filmihariduse ja -kirjaoskusega: \u00e4kki v\u00e4ga palju inimesed ei oskagi filmist midagi oodata?<\/p>\n
Siin pean ma j\u00e4tkuvalt imestama selle \u00fcle, kuidas see j\u00e4tkuvalt niimoodi on, et meie alg-, p\u00f5hi- ja keskhariduse \u00f5ppekavadel filmi roll nii v\u00e4ike on. See ei ole etteheide \u00f5petajatele, kes \u00fcritavad seda tegelikult k\u00f5igest v\u00e4est teha, aga kuidas on v\u00f5imalik et ajastul, kus enamik meediast, mida noored tarbivad, on liikuv pilt, seda kooli p\u00f5hi\u00f5ppekavas mingis vormis ei \u00f5petata.<\/p>\n
Filmikirjaoskus ei t\u00e4henda ainult filmide vaatamise oskust, vaid… Issand, kas ma pean veelkord Lotmani tsiteerima? Selles samas “Dialoog ekraaniga” raamatus \u2013mis oligi algselt m\u00f5eldud g\u00fcmnaasiumi\u00f5pikuna, see polnud mingi hardcore filmisemiootika \u2013 toob ta n\u00e4ite, et kui sa ei tea malest mitte midagi ja vaatad kahte inimest m\u00e4ngimas, siis on seal lihtsalt mingid nupud ja ruudustik, mis ei \u00fctle sulle midagi. Kui \u00f5pid reeglid \u00e4ra ja hakkad ise m\u00e4ngima, siis tunned r\u00f5\u00f5mu ka sellest, kui teised m\u00e4ngivad, sest vaatad, kui h\u00e4id k\u00e4ike nad teevad. Mida paremini sa seda ise oskad, seda enam oskad hinnata neid k\u00e4ike, mida nad teevad, aga l\u00f5puks hindad ka seda, mis k\u00e4igud nad tegemata j\u00e4tavad.<\/p>\n
Sama on igasuguse k\u00f5rgkultuuri nautimisega, kaasa arvatud filmikunstiga \u2013 kui sa oled ise saanud seda proovida teha, siis hakkad nautima tavalisi filme aina rohkem. Kui oled juba saanud piisavalt vaadata korralikke keskmisi filme, muutuvad mingid valikud sinu jaoks igavaks ning etteennustatavaks ja su maitse areneb. Ja siis korraga oskad sa hinnata juba seda, kui filmitegija on mingi etteennustatava k\u00e4igu tegemata j\u00e4tnud.\u00a0<\/p>\n
Filmihariduse juures on v\u00e4ga oluline k\u00fcsimus ka m\u00e4lus ehk selles, et me teame, kuidas “Fr\u00e4nkile” eelnes veel terve rida kodumaiseid linateoseid, mis on seda m\u00f5jutanud. Kui h\u00e4sti tunneme oma filmip\u00e4randit? Ma julgeksin v\u00e4ita, et kui j\u00e4tame eelmisest sajandist k\u00f5rvale k\u00fcmmekond filmi, mida pidevalt n\u00e4idatakse, siis ega eriti ei tea.<\/p>\n
Selles osas on mul endal kinnisidee m\u00f5\u00f5tu asi, millega filmikoolis \u00f5petamise tasandil pidevalt tegelen: igasugune kontakt ajalooga peaks olema emotsionaalne, sest inimese m\u00e4lu on emotsionaalne. V\u00e4ga lihtne on vaadata vanu filme ja m\u00f5elda, et need n\u00e4evad nii imelikud v\u00e4lja, ju nad ei osanud siis normaalseid filme teha. Aga filmitudeng peaks aru saama, et kui ta vaatab 1940. aastate v\u00f5i tummfilmiajastu linateoseid, siis need olid sel hetkel parimad filmitegijad tolle aja parima tehnoloogiaga tegemas parimat asja.<\/p>\n
Selleks, et tekiks \u00e4ratundmine, et minevik pole minust rumalamate ja oskamatumate inimeste j\u00e4lg, vaid teistsugustes tingimustes tegutsenud, aga t\u00e4iesti minusuguste inimeste samasuguste unistuste ja ambitsioonide j\u00e4lg, teevad tudengid meil esimesel semestril l\u00e4bi filmiajaloo arengukronoloogia. Nad alustavad mustvalgest \u00fchest kaadrist ilma helita ja siis arendavad seda et\u00fc\u00fcdi l\u00e4bi filmikeele ajalooliste arenguetappide.<\/p>\n
See on v\u00e4ga ka oluline, kuidas hakata filmi vaatama, sest tuleb tunnistada: mida kaugemale filmid j\u00e4\u00e4vad, seda raskem on neile ligi p\u00e4\u00e4seda. Nad vajavad rohkem konteksti ja selgitamist. N\u00e4iteks Werner Herzogi “Aguirre, Jumala viha”, mis minu jaoks oli t\u00e4iesti vapustavalt hea film, kui ma tudeng olin, siis praegused tudengid \u00fctlevad, et nad ei jaksa seda vaadata, sest see on nii aeglane.<\/p>\n
Kui lihtsalt n\u00e4itame neile vanu filme, siis v\u00f5ib tekkida hoopis vastupidine reaktsioon, seet\u00f5ttu vajavad ajaloolised filmid alati elavat konteksti juurde. Ka sellist konteksti, mis oleks seoseid loov, et kes need inimesed olid ja mis olukorras nad tegutsesid. Kasv\u00f5i Eesti animatsiooni ajalugu, sest kui vaatame n\u00f5ukogudeaegset animatsiooni, siis peab selgitama juurde, milline oli n\u00f5ukogude \u00fchiskond ja tsensuur, et saada aru, mis selle v\u00e4\u00e4rtus on.<\/p>\n
Vaatasin just ise Rein Raamatu esimesi t\u00f6id, mis olid ikkagi \u00fcsna kehvad ning kui vaadatagi neid aru saamata, kuidas ja mis tingimustes toona filme tehti, siis v\u00f5ibki m\u00f5elda, et Raamat oli \u00fcsna kehv filmitegija, kuigi see nii ju tegelikult ei olnud.<\/p>\n
Eriti juhtub see siis, kui vaatame inimeste esimesi t\u00f6id. Kui ma olin tudeng ja Tom Tykwer oli tolle ajal \u00fcks kuumemaid re\u017eiss\u00f6\u00f6re, sattus mulle kuidagi VHS tema tudengifilmiga ja see m\u00f5jus mulle v\u00e4ga suure kergendusega, ma sain aru, et ikkagi on lootust. (naerdes)<\/p>\n
See on ka p\u00f5hjus, miks deb\u00fc\u00fctm\u00e4ngufilmi peab vaatama erineva pilguga kui n\u00e4iteks tema teist v\u00f5i kolmandat filmi. Kui filmitudengeid \u00f5petame, siis nende esimesed et\u00fc\u00fcdid hoiame ka siin seinte vahel, me ei n\u00e4ita neid avalikult, et neil oleks julgust katsetada ja proovida, sest filmitegija on t\u00e4pselt samasugune nagu piloot: tal on vaja lennutunde.<\/p>\n
Mulle tundub, et n\u00e4iteks filmikriitikal on v\u00f5imalus avada mingeid tagamaid, mida tavavaataja ei tea, ei p\u00e4\u00e4se ligi v\u00f5i on selles osas v\u00e4hem informeeritud, t\u00e4nu millele tekib vaatajal lisakiht, mida nautida. Selliseid arvustusi, mille lugemine annaks vaatajale midagi filmi vaatamisele lisaks ja pikendaks filmi j\u00e4relmaitset, ei tule v\u00e4ga sageli ette. Palju ilmub arvustusi, kus kriitik kirjeldab, milline ta oleks tahtnud, et see film oleks olnud. See on iseenesest okei, aga see on ju tegelikult lihtsalt \u00fche vaataja arvamus, mitte filmiarvustus. Kas lugeja jaoks ei oleks olulisem ja huvitavam, kui ta saaks arvustust lugedes teada midagi rohkemat sellest, mida filmitegija tegi v\u00f5i tegemata j\u00e4ttis ja millisesse konteksti need otsused asetuvad?\u00a0<\/p>\n
Operaatorite hulgas on selline nali, et kui sa tahad saada auhinda, siis sa pead tegema mustvalge filmi. See on k\u00fcll nali, aga see viitab sellele, et sageli tuuakse auhindu andes ja kiitvaid arvustusi kirjutades v\u00e4lja filme, kus on n\u00e4ha, et “midagi on tehtud”. M\u00f5nikord j\u00e4\u00e4vad vaataja ja auhinna\u017e\u00fcriide suurema t\u00e4helepanuta aga sellised filmid, kus ei ole filmi vormiga paugutatud, aga mis on tegelikult tohutu t\u00f6\u00f6 tulemus.<\/p>\n
Elen Lotman Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
N\u00e4iteks oli mul natuke kahju Vallo Toomla paar aastat tagasi v\u00e4lja tulnud dokumentaalfilmi “Nii ta on” v\u00e4hese kajastuse p\u00e4rast. \u00d5nneks paar arvustust ilmus, aga vaataja ei leidnud seda filmi \u00fcles. Ja see on ehk taoline olukord, kus kriitik saab m\u00e4rgata ja t\u00e4helepanu juhtida millelegi, mida tavavaataja ei taju. \u00dcldjuhul p\u00fc\u00fcab ju filmi autor teha k\u00f5ik mis v\u00f5imalik, et vaataja vaataks filmi, mitte ei m\u00f5tleks sellele, kuidas see tehtud on.<\/p>\n
Enamus meie t\u00f6\u00f6st on enda j\u00e4lgede peitmine. “Nii ta on” n\u00e4eb ka v\u00e4lja, nagu seal poleks palju midagi tehtud, aga kas te kujutate ette, kui suur saavutus on p\u00e4ris Eesti mehed saada kaamera ees loomulikult juttu r\u00e4\u00e4kima, asjadest,vmis on nende jaoks s\u00fcgavad ja olulised? See ime kaamera ees ei juhtu kogemata, see on re\u017eiss\u00f6\u00f6ri pika ja p\u00f5hjaliku ettevalmistuse ja planeerimise tulemus, mida on tema meeskond aidanud ellu viia. Ja operaatori ning helisalvestajate saavutus, et nende f\u00fc\u00fcsiline kohalolu on olnud nii sulanduv ja kaasa minev, et taolised hetked on kaamera ees tabatud.<\/p>\n
M\u00f5nikord ei teeks liiga, kui kriitik aitaks tavavaatajal m\u00e4rgata, et jah, see film polnud k\u00fcll mustvalge, aga oli ikkagi suur kunst.\u00a0<\/p>\n
Seda intervjuud kokku leppides \u00fctlesid, et sul on endal ka \u00fcks t\u00e4ispikk film, ettevalmistuses. Mis projekt see?<\/p>\n
See on \u00fcks Eesti-Saksa koost\u00f6\u00f6projekt, mida ma filmin ja mida teeb filmitootmisettev\u00f5te Nafta.\u00a0<\/p>\n
Viimasel ajal on sul arenduses olnud ka mitu enda projekti. Kuidas nendega l\u00e4heb?<\/p>\n
Mul on olnud lihtsalt v\u00e4ga p\u00f6\u00f6rane aasta. Kui r\u00e4\u00e4kida filmimisest, siis tegin just kaks t\u00e4ispikka m\u00e4ngufilmi j\u00e4rjest: suvel filmisin Jaak Kilmiga “Musta pori n\u00e4kku” ja just l\u00f5petasime German Golubiga “Teie teenistuses”.\u00a0<\/p>\n
Mult k\u00fcsitakse, kuidas see v\u00f5imalik on, ja ega ma ausalt ei tea, millega selle \u00e4ra olen teeninud, et mul operaatorina nii palju filme j\u00e4rjest tuleb. Kolm t\u00e4ispikka filmi aastas on iga operaatori jaoks ulmeline. Tunnen piiritut t\u00e4nulikkust. Filmitegijatel kipub nii olema, et vahepeal mitu aastat imed p\u00f6ialt ja loodad, et midagi juhtub, kui nii h\u00e4sti l\u00e4heb nagu minul praegu, siis loodad, et ei s\u00f5nu midagi \u00e4ra.<\/p>\n
Aga minu kirjutatud filmile “Konteiner” ootame veel rahvusvahelise kaasrahastuse otsuseid, sellega peaksime peagi ka v\u00f5ttesse minema.<\/p>\n
Sul on operaatorina v\u00e4ga palju t\u00f6\u00f6d, oled m\u00f5ni aeg tagasi \u00f6elnud, et sul pole lavastaja ambitsiooni, kuid aeg-ajalt sa ikkagi lavastad ka.<\/p>\n
Ma olen re\u017eiss\u00f6\u00f6rina kunagi koos Katrin Sipelgaga \u00fche l\u00fchifilmi lavastanud ja siis hulga dokke teinud, aga ma ei tunne end re\u017eiss\u00f6\u00f6ri toolis koduselt. Mulle meeldib operaatori amet v\u00e4ga, olemuslikult armastan seda k\u00f5igist filmiametitest k\u00f5ige enam. Mulle meeldib v\u00e4ga koos re\u017eiss\u00f6\u00f6ri, kunstniku, n\u00e4itlejate ja kogu meeskonnaga seda filmi ellu \u00e4ratada.<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6riamet on nii \u00fcksildane, see on k\u00f5ige \u00fcksildasem filmiamet. (naerdes)<\/p>\n
Operaatoriamet ei ole nii \u00fcksildane?<\/p>\n
Kui ma r\u00e4\u00e4gin re\u017eiss\u00f6\u00f6ri \u00fcksildusest, siis see ei ole f\u00fc\u00fcsiline \u00fcksildus, sest v\u00f5tteplatsil on ta ju inimestest totaalselt \u00fclek\u00fcllastatud. Pigem on see ps\u00fchholoogiline ja emotsionaalne \u00fcksildus, mis kaasneb sellega, et sa vastutad k\u00f5ige eest ja pead tegema otsuseid.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3278964hdfe3t24.jpg\"\/)
Elen Lotman Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Germaniga just hiljuti kalkuleerisime naljaga pooleks, et huvitav, mis on v\u00f5ttep\u00e4eva jooksul keskmine otsuste hulk, mida re\u017eiss\u00f6\u00f6r peab tegema. Sageli on see k\u00fcmneid otsuseid minutis. Kui duubel l\u00f5ppeb ja sa \u00fctled “stopp”, siis vaatavad sulle 50 inimest otsa ja tahavad teada, kas n\u00fc\u00fcd l\u00e4ks h\u00e4sti. Kui muusikas on m\u00f5\u00f5dik bpm ehk beats per minute, siis re\u017eiss\u00f6\u00f6ridel v\u00f5iks olla dpm ehk decisions per minute ja see r\u00fctm v\u00f5ib v\u00f5ttep\u00e4eva l\u00f5pupoole l\u00e4heneda juba Moby 1993. aasta loo “Thousand”<\/a> tempole.\u00a0<\/p>\n Kas suutsite panna selle numbri paika?<\/p>\n Ei, praegu ei suutnud tuvastada. (naerdes)<\/p>\n Juba pisemaid otsuseid on l\u00f5putult palju, sest iga kaadri puhul otsustad midagi. Iga uue duubli puhul teed terve hulga otsuseid. Montaa\u017eis iga l\u00f5ike puhul \u2013 sekund sinna, sekund siia \u2013 on l\u00f5putu hulk otsuseid. Samal ajal pead tegema ka pikaajalisi turundus- ja festivaliotsuseid ja veel ka j\u00e4rgmiste projektidega seotud otsuseid.\u00a0<\/p>\n Mulle iseenesest see meeldib, sest ma t\u00f6\u00f6tan k\u00f5rge adrenaliiniga keskkonnas h\u00e4sti, aga naljaga pooleks eelistan pigem \u00e4mmaemanda kui s\u00fcnnitaja rolli. Seal tulevad mu toetavad isikuomadused paremini v\u00e4lja.\u00a0<\/p>\n Pealegi on mul juba kolm last, nende siia maailma toomine on olnud minu k\u00f5ige suurem looming.\u00a0<\/p>\n Viimane k\u00fcsimus: kas elu ilma filmita on v\u00f5imalik?<\/p>\n Mina ilma filmita \u00fcldse ei oskaks. Kui mul g\u00fcmnaasiumis tekkis kinnisidee, et tahan filmi teha, siis teadsin kindlalt, et mina vajan filmi, selles ma polnud eriti kindel, kas film vajab mind.<\/p>\n Oled n\u00fc\u00fcd aru saanud, kas film vajab sind?<\/p>\n See on v\u00e4ga palju aastaid v\u00f5tnud, aga mul on tekkinud kahtlus, et vist natuke vajab. (naerdes)<\/p>\n Kultuuriportaali intervjuusari “ID” v\u00f5tab igal p\u00fchap\u00e4eval fookusesse \u00fche huvitava kultuuritegelase ja vaatab koos temaga Eesti kultuurimaastikku.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Olen sinuga juba pikemat aega intervjuud planeerinud, aga m\u00f5ni n\u00e4dal tagasi toimunud Oscarid andsid selleks lausa v\u00e4ltimatu p\u00f5hjuse:…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":140658,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[11673,37,33,17795,35,28502,173,34,36,208,5218,140],"class_list":["post-140657","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-bfm","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-film","tag-eesti-keel","tag-elen-lotman","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-film","tag-id","tag-meelelahutus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116311201295173908","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/140657","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=140657"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/140657\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/140658"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=140657"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=140657"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=140657"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/2163436h6948t24.png\"\/)
<\/p>\n