{"id":140739,"date":"2026-03-29T09:21:06","date_gmt":"2026-03-29T09:21:06","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/140739\/"},"modified":"2026-03-29T09:21:06","modified_gmt":"2026-03-29T09:21:06","slug":"raport-vaid-13-riigi-elanikud-maailmas-hingavad-puhast-ohku-eesti-on-uks-neist","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/140739\/","title":{"rendered":"Raport: vaid 13 riigi elanikud maailmas hingavad puhast \u00f5hku. Eesti on \u00fcks neist"},"content":{"rendered":"

\u0160veitsi saastej\u00e4lgimisfirma IQAir avaldas m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal oma 2025. aasta maailma \u00f5hukvaliteedi raporti<\/a>. Firma anal\u00fc\u00fcsis andmeid 9446 linnast 143 riigis \u00fcle kogu maailma. <\/p>\n

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on kehtestanud peente osakeste ehk PM2,5 ohutud piirnormid \u2013 5 mikrogrammi kuupmeetri kohta (\u00b5g\/m\u00b3). Need v\u00e4ikesed sissehingatavad osakesed v\u00f5ivad tungida s\u00fcgavale kopsudesse ja sattuda vereringesse. Neid on seostatud hingamisteede probleemide, s\u00fcdame-veresoonkonna haiguste ja pikaajaliste haigustega nagu v\u00e4hk.<\/p>\n

Praegu vastavad ohutuse suunistele Euroopas vaid kolm riiki. Need on Andorra, Eesti ja Island. Maailmas oli piirnormidesse mahtuvaid riike v\u00f5i territooriume 13: Austraalia, Barbados, Bermuda, Prantsuse Pol\u00fcneesia, Grenada, Uus-Kaledoonia, Panama, Puerto Rico, R\u00e9union ja USA Neitsisaared.<\/p>\n

See t\u00e4hendab, et 130 riigis 134st ehk 91% ei vasta \u00f5hukvaliteet<\/a> n\u00f5uetele. K\u00f5ige saastatumad riigid olid Pakistan (67.3 \u00b5g\/m\u00b3), Bangladesh (66.1 \u00b5g\/m\u00b3), Tad\u017eikistan (57.3 \u00b5g\/m\u00b3), T\u0161aad (53.6 \u00b5g\/m\u00b3) ja Kongo Demokraatlik Vabariik (50.2 \u00b5g\/m\u00b3). K\u00f5ige saastatumad linnad olid Indias, Pakistanis ja Hiinas. Indias oli nii esikoht kui ka kolm neljast k\u00f5ige saastatumast linnast.<\/p>\n

India p\u00f5hjaosas asuvas Uttar Pradeshi osariigis Loni linnas oli PM2,5 aastane keskmine kontsentratsioon 112,5 \u00b5g\/m\u00b3 \u2013 \u00fcle 22 korra suurem kui WHO soovitus. 2024. aasta uuring n\u00e4itas, et suurimad saasteallikad on liiklus, t\u00f6\u00f6stusheitmed, teetolm ja ebaseaduslik pr\u00fcgi k\u00e4itlemine. L\u00f5una-Aafrika Vabariigis asuv Nieuwoudtville oli aga k\u00f5ige v\u00e4hem saastatud koht, kus PM2,5 keskmine aastane kontsentratsioon oli 1,0 \u00b5g\/m\u00b3. <\/p>\n

IQAir j\u00e4lgib \u00f5hukvaliteeti pidevalt ning avalikustab andmeid otse. Kirjutamise hetkel olid k\u00f5ige saastatumad linnad Tais, Indias, Vietnamis ja L\u00f5una-Koreas. K\u00f5ige puhtama \u00f5huga linnade tabeli esikahes oli Sydney ja Canberra Australias ning kolmandal kohal Montreal Kanadas. Neljanda ja viienda koha v\u00f5tsid aga Euroopa linnad: vastavalt Barcelona Hispaanias ja Lyon Prantsusmaal. Esikolmek\u00fcmnes domineerisid just Euroopa linnad. Helsingi oli 14. kohal. <\/p>\n

Puudused \u00fclevaates <\/p>\n

Aruandes t\u00e4heldati 54 riigis PM2,5 aastase keskmise taseme t\u00f5usu, v\u00e4henes see 75 riigis ja j\u00e4i kahes riigis samaks. Kuid andmetes on endiselt suuri l\u00fcnki. IQAir andmetel on vaid murdosal maailma elanikkonnast juurdep\u00e4\u00e4s reaalajas kohalikule \u00f5hukvaliteedi teabele.<\/p>\n

Ja m\u00f5nes kohas l\u00e4heb olukord halvemaks. 2025. aasta m\u00e4rtsis kaotas Trumpi administratsioon USA v\u00e4lisministeeriumi \u00fclemaailmse \u00f5hukvaliteedi seireprogrammi, j\u00e4ttes miljonid inimesed andmetele juurdep\u00e4\u00e4suta.<\/p>\n

Soomes asuv Energia ja Puhta \u00d5hu Uurimiskeskus (CREA) teatas, et 44 riigis on seirealased j\u00f5upingutused n\u00f5rgenenud ja kuues riigis puudub seire t\u00e4ielikult. \u201eIlma seireta ei saa me t\u00e4ielikult aru, mis on \u00f5hus, mida me hingame,\u201c selgitas<\/a> IQAir Global tegevjuht Frank Hammes. \u201eReaalajas andmetele juurdep\u00e4\u00e4su laiendamine annab kogukondadele v\u00f5imaluse tegutseda.\u201c<\/p>\n

Uuringust selgus, et \u00f5hukvaliteet halveneb kogu maailmas, peamiselt inimtegevusest tingitud kliimamuutuse t\u00f5ttu. 2025. aastal \u00f5hukvaliteedi halvenemise taga oli eelk\u00f5ige metsatulekahjude suits, aga ka tolmup\u00f6\u00f6rised ja muud \u00e4\u00e4rmuslikud ilmastikun\u00e4htused, mida fossiilk\u00fctuste p\u00f5letamine enamgi v\u00f5imendas.<\/p>\n

M\u00f6\u00f6dunud aasta oli ELi ajaloo k\u00f5ige r\u00e4ngem metsatulekahjude aasta, saavutades rekordilise haripunkti augustis. Ekstreemsed ilmastikutingimused, mille taga olid surmavad kuumalained, \u00fcleujutused ja p\u00f5uad, p\u00f5hjustasid kogu kontinendil v\u00e4hemalt 43 miljardi euro suuruse l\u00fchiajalise majandusliku kahju.<\/p>\n

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (22)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u0160veitsi saastej\u00e4lgimisfirma IQAir avaldas m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal oma 2025. aasta maailma \u00f5hukvaliteedi raporti. Firma anal\u00fc\u00fcsis andmeid 9446 linnast 143…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":140740,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,6848,25,23926,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-140739","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-ohukvaliteet","tag-populaarseimad-lood","tag-saaste","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116311732074882816","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/140739","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=140739"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/140739\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/140740"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=140739"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=140739"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=140739"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}