Viimastel n\u00e4dalatel on ERR-i portaalis ilmunud mitu arvamuslugu selle kohta, kas eestlaseks v\u00f5ib saada v\u00f5i ainult s\u00fcndida. Selline arutelu ei ole Eesti avalikus ruumis haruldane. Aeg-ajalt t\u00f5useb identiteedi ja kuuluvuse teema taas p\u00e4evakorda ning iga kord vaadatakse seda veidi erineva nurga alt.<\/p>\n
Seekord on arutellu panustanud Tiiu Hallap<\/a>, Marek Tamm<\/a>, William Buescher<\/a> ja Arashk Azizi.<\/a> Nende tekstid l\u00e4htuvad erinevatest positsioonidest. M\u00f5nes neist on keskne p\u00e4ritolu ja ajaloom\u00e4lu, teises kultuuriline kuuluvus v\u00f5i kodanikutunne. M\u00f5ned autorid r\u00e4\u00e4givad identiteedist teoreetilisemalt, teised toetuvad oma isiklikule kogemusele ja enesem\u00e4\u00e4ratlusele.<\/p>\n Selles m\u00f5ttes ei ole tegemist ainult vaidlusega selle \u00fcle, kes v\u00f5ib v\u00f5i ei v\u00f5i olla eestlane. Tekstid puudutavad laiemat teemat: kuidas \u00fchiskond m\u00f5testab kuuluvust. Siin p\u00f5imuvad paratamatult mitu tasandit korraga. Identiteet on tihedalt seotud keele, kultuuri ja integratsiooniga ning sellega, kuidas inimesed Eesti \u00fchiskonnas oma kohta leiavad.<\/p>\n Samal ajal ei ole see arutelu uus. Integratsiooni ja identiteedi teema on Eesti avalikus ruumis esile kerkinud korduvalt viimase paarik\u00fcmne aasta jooksul. Tavaliselt juhtub see m\u00f5ne suurema \u00fchiskondliku s\u00fcndmuse j\u00e4rel v\u00f5i poliitiliste vaidluste taustal. Iga kord tekib tunne, nagu algaks vestlus uuesti.<\/p>\n Neid arutelusid j\u00e4lgides hakkavad silma m\u00f5ned korduvad jooned. Esiteks algab arutelu justkui nullist, nagu poleks varasemaid k\u00e4sitlusi olemas. Teiseks toetuvad paljud tekstid isiklikule kogemusele, mis on loomulik ja oluline, kuid ei anna alati tervikpilti. Ja kolmandaks j\u00e4\u00e4vad riiklikud institutsioonid sellistes vaidlustes enamasti k\u00f5rvale, kuigi integratsioonipoliitika on Eestis olnud riiklikult kujundatud juba alates 2000. aastast.<\/p>\n See ei t\u00e4henda, et arutelud oleksid m\u00f5ttetud. Vastupidi. Need n\u00e4itavad, et identiteedi ja kuuluvuse teema puudutab \u00fchiskonda endiselt. Samal ajal tekib paratamatult k\u00fcsimus, miks iga uus aruteluring n\u00e4ib algavat peaaegu samast kohast.<\/p>\n Varasemad uuringud ja muutuv kontekst<\/p>\n Ometi ei ole integratsiooni teema Eestis uurimata. Aastate jooksul on tehtud mitmeid p\u00f5hjalikke uuringuid, mis on p\u00fc\u00fcdnud kirjeldada, kuidas Eesti \u00fchiskond tegelikult toimib.<\/p>\n \u00dcks m\u00f5jukamaid k\u00e4sitlusi on olnud Marju Lauristini t\u00f6\u00f6 integratsioonimonitooringuga. Selles kirjeldati Eesti \u00fchiskonda erinevate r\u00fchmade ja klastrite kaudu, mis erinesid keeleoskuse, meediatarbimise, sotsiaalsete sidemete ja \u00fchiskondliku osaluse poolest. See n\u00e4itas, et integratsioon ei ole \u00fchtlane protsess. M\u00f5ned r\u00fchmad liiguvad \u00fchiskonna keskmele l\u00e4hemale, teised j\u00e4\u00e4vad sellest kaugemale.<\/p>\n Sellised uuringud andsid avalikule arutelule palju olulist teavet. Ometi j\u00e4\u00e4vad need teadmised t\u00e4nastes vaidlustes sageli tagaplaanile. Kui identiteedi ja integratsiooni teema taas p\u00e4evakorda t\u00f5useb, ei viidata kuigi tihti varasematele uuringutele ega arutata, kas nende j\u00e4reldused kehtivad endiselt v\u00f5i vajavad t\u00e4iendamist. Seet\u00f5ttu tekibki vahel tunne, et iga uus aruteluring algab j\u00e4lle samast kohast.<\/p>\n Integratsiooni k\u00e4sitlus ise on viimase paarik\u00fcmne aasta jooksul muutunud. Kui 2000. aastate alguses keskendus avalik arutelu peamiselt venekeelse elanikkonna l\u00f5imumisele Eesti \u00fchiskonda, siis hiljem on pilt muutunud mitmekesisemaks.<\/p>\n Eesti on saanud osaks globaliseeruvast maailmast. Riiki on tulnud inimesi nii Euroopast kui ka kaugemalt. \u00dchiskond on muutunud liikuvamaks ja rahvusvahelisemaks.<\/p>\n Viimaste aastate s\u00fcndmused on sellele arengule veel uue m\u00f5\u00f5tme lisanud. P\u00e4rast 2022. aasta s\u00f5da Ukrainas on Eesti vastu v\u00f5tnud k\u00fcmneid tuhandeid Ukraina s\u00f5jap\u00f5genikke. See on toonud teema uude konteksti: lisaks varasematele r\u00fchmadele tuleb n\u00fc\u00fcd m\u00f5elda ka sellele, kuidas toetada inimeste kohanemist olukorras, kus nad on siia j\u00f5udnud s\u00f5ja t\u00f5ttu.<\/p>\n Nii on integratsioon aja jooksul muutunud oluliselt laiemaks ja mitmekesisemaks. See ei puuduta enam ainult \u00fcht suuremat \u00fchiskonnar\u00fchma, vaid j\u00e4rjest rohkem inimesi, kelle taust, keel ja elukogemus v\u00f5ivad olla v\u00e4ga erinevad.<\/p>\n Fragmentaarsus ja erinevad lood<\/p>\n Kui vaadata neid arutelusid ja kogunenud teadmisi koos, hakkab silma veel \u00fcks joon: integratsiooni k\u00e4sitletakse sageli katkendlikult. Arutelud kujunevad \u00fcksteisest eraldi. Uuringud liiguvad oma rada. Poliitilised otsused s\u00fcnnivad teises r\u00fctmis. Ka inimeste igap\u00e4evane kogemus kujuneb sellest k\u00f5igest erinevalt.<\/p>\n Nii tekib olukord, kus tervikpilti on raske n\u00e4ha. Integratsioon ei ole \u00fcks protsess, mis liigub kindlas suunas, vaid pigem s\u00fcsteem, mis koosneb osadest, mis arenevad erineva kiirusega ja m\u00f5nikord ka eri suundades.<\/p>\n \u00dcks v\u00f5imalus seda m\u00f5testada on vaadata integratsiooni kui erinevate lugude ristumispaika.<\/p>\n \u00dchiskonnas r\u00e4\u00e4gitakse integratsioonist mitmest vaatenurgast ning kujunevad erinevad lood ja narratiivid. Riik teeb seda poliitika ja programmide keeles, asutused projektide ja meetmete kaudu, inimesed oma kogemuse kaudu. \u00dchiskond tervikuna reageerib sellele omal viisil.<\/p>\n Need lood ei lange alati kokku. M\u00f5nikord toetavad need \u00fcksteist, m\u00f5nikord liiguvad eri suundades. Seet\u00f5ttu v\u00f5ib integratsioon tunduda vastuoluline v\u00f5i eba\u00fchtlane.<\/p>\n \u00dcks hiljutine n\u00e4ide kirjeldab seda \u00fcsna selgelt. Kaks Ukraina taustaga noort naist tulid \u00fchele andsid \u00fche eestikeelse telekanali otse-eetris intervjuu eesti keeles. Enne saadet toimus grimmitoas l\u00fchike vestlus meigikunstnikuga. Vestluse k\u00e4igus kiideti noorema neiu eesti keelt ja k\u00fcsiti, mida ta soovib tulevikus teha. Ta vastas, et tahab \u00f5ppida ajakirjandust. Selle peale pakuti talle v\u00f5imalust proovida praktikat venekeelses toimetuses.<\/p>\n Sellest olukorrast kirjutati sotsiaalmeedias. Seal kirjeldati ka pettumust, et hoolimata heast eesti keele oskusest eeldati temalt vaikimisi sobitumist venekeelsesse keskkonda.<\/p>\n “Eeldatakse, et Ukrainast p\u00e4rit inimene sobitub loomulikult venekeelsesse keskkonda, isegi siis, kui tema tugevam t\u00f6\u00f6keel on eesti keel.”<\/p>\n Selles v\u00e4ikeses hetkes peitub laiem probleem. Inimese tegelik keeleoskus ja tema valik ei pruugi kattuda sellega, kuhu \u00fchiskond ta automaatselt paigutab. Eeldatakse, et Ukrainast p\u00e4rit inimene sobitub loomulikult venekeelsesse keskkonda, isegi siis, kui tema tugevam t\u00f6\u00f6keel on eesti keel ja ta ise n\u00e4eb oma tulevikku eestikeelses avalikus ruumis. Temalt ei k\u00fcsitud.<\/p>\n Sarnaseid pingeid v\u00f5ib m\u00e4rgata ka teistes selle arutelu tekstides. William Buescher kirjutab oma kogemusest inimesena, kes tunneb end eestlasena, kuid ei pruugi alati saada samasugust tunnustust ka \u00fchiskonnalt. Arashk Azizi r\u00f5hutab, et osa identiteedist on inimese valik ja kujuneb aja jooksul.<\/p>\n Need n\u00e4ited viitavad samale probleemile, et inimese enesem\u00e4\u00e4ratlus ei lange alati kokku sellega, kuidas \u00fchiskond teda n\u00e4eb.<\/p>\n Integratsioon ei l\u00f5pe keelega. Oluline on ka see, kas \u00fchiskond on valmis n\u00e4gema inimest selles keele- ja kultuuriruumis, kuhu ta ise soovib kuuluda.<\/p>\n Identiteet ei ole alati \u00fcks<\/p>\n Sellises olukorras kerkib paratamatult esile identiteedi teema. Aruteludes k\u00e4sitletakse seda sageli \u00fcsna lihtsustatud kujul, justkui oleks tegemist \u00fche selge ja \u00fchesuunalise kuuluvusega.<\/p>\n Tegelikkuses on identiteet sageli mitmekoostiseline. Inimese enesetaju v\u00f5ib koosneda mitmest erinevast osast korraga. P\u00e4ritolu, keel, kodakondsus, kultuuriline keskkond ja isiklik elukogemus v\u00f5ivad k\u00f5ik selles rolli m\u00e4ngida.<\/p>\n Identiteet v\u00f5ib kujuneda ka erinevalt. M\u00f5nikord on see \u00fcks tervik, mis koosneb eri rollidest ja kuuluvustest. M\u00f5nikord on inimesel aga mitu identiteeti, millest iga\u00fchel on oma rollid ja t\u00e4hendused.<\/p>\n M\u00f5ned inimesed s\u00fcnnivad mitme identiteediga perekonda, teised j\u00f5uavad selleni oma elutee jooksul. Sellised olukorrad ei ole t\u00e4nap\u00e4eva Euroopas ega laiemalt l\u00e4\u00e4nes midagi erakordset. Pigem muutuvad need j\u00e4rjest tavalisemaks.<\/p>\n Seet\u00f5ttu v\u00f5ib kuuluvuse teema olla keerukam, kui esmapilgul paistab. Identiteet ei pruugi alati olla kas-v\u00f5i valik. M\u00f5nikord on see mitmest osast koosnev tervik.<\/p>\n Just siin j\u00f5uabki arutelu tagasi v\u00e4ikeste rahvaste jaoks eriti tundliku teemani: kuidas hoida tasakaalu avatuse ja enesekaitse vahel.<\/p>\n Kui rahvuslikku identiteeti m\u00f5testatakse liiga kitsalt, v\u00f5ib see muutuda suletud ringiks, kuhu on raske juurde p\u00e4\u00e4seda. Kui seda m\u00f5testatakse liiga avatult, tekib hirm, et rahvuslik erip\u00e4ra v\u00f5ib hajuda. Seep\u00e4rast elavad v\u00e4iksemad rahvad sageli kahe vastandliku hirmu vahel. \u00dchelt poolt on hirm kadumise ees, teiselt poolt hirm liigse suletuse ees.<\/p>\n Integratsiooni arutelud liiguvadki sageli just nende kahe piiri vahel. K\u00fcsimus ei ole ainult selles, kes kuulub v\u00f5i ei kuulu, oluline on seegi, kuidas \u00fchiskond suudab leida tasakaalu oma j\u00e4rjepidevuse ja avatuse vahel.<\/p>\n Elada vastuolu sees<\/p>\n Hiljuti sattusin n\u00e4gema kunstniku Carlos Bunga n\u00e4itust pealkirjaga “Inhabit the Contradiction”. Tema loodud ruumid ei ole p\u00fcsivad. Kartongist hiiglaslikud konstruktsioonid meenutavad kord puut\u00fcvesid, kord sambaid. Need ei kasva, vaid on justkui juba nihkunud v\u00f5i kokku varisenud. See loob tunde, et tegemist ei ole alguse, vaid seisundiga p\u00e4rast muutust.<\/p>\n Sama loogika kandub \u00fcle inimesele. N\u00e4ituse skulptuurides kordub kujund inimesest, kes kannab maja oma pea asemel. M\u00f5nikord on see seal, kus peaks olema pea. Teisel juhul on maja maapinnale asetatud ja inimene n\u00e4ib sellest v\u00e4lja kasvavat, pea alaspidi.<\/p>\n See loob mulje, et inimene ei ela majas, vaid liigub koos sellega. Ta kannab oma kohta endaga kaasas, asetab selle \u00fcmber ja otsib viisi, kuidas selles olla. See ei m\u00f5ju s\u00fcmbolina, vaid olukorra kirjeldusena.<\/p>\n Kui \u00fchiskond ei toeta inimese soovi kuuluda, v\u00f5ib ta j\u00e4\u00e4da sellesse seisundisse. Ta ei tea, kuhu oma “kodu” asetada. Ta proovib, nihutab, otsib, kuid ei leia kindlat kohta. Sellises olukorras ei ole vastuolu erand, vaid p\u00fcsiv seisund. See ei ole neutraalne kogemus. See on ebamugav ja v\u00e4sitav.<\/p>\n Selline killustatus ei puuduta ainult arutelusid, vaid ka arusaamu. \u00dchine arusaam sellest, kuidas integratsioon ja identiteet toimivad, ei ole alati iseenesestm\u00f5istetav.<\/p>\n See puudutab ka haridust, kus need teemad ei pruugi olla piisavalt n\u00e4htaval. Kui \u00fchiskond neid s\u00fcsteemselt ei m\u00f5testa, on keeruline oodata, et igap\u00e4evased olukorrad kujuneksid teistsuguseks. V\u00f5ib-olla just siin tekibki k\u00fcsimus integratsioonist kui s\u00fcsteemist: kas see aitab inimestel oma kohta leida v\u00f5i j\u00e4tab nad nende vastuolude keskele.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Viimastel n\u00e4dalatel on ERR-i portaalis ilmunud mitu arvamuslugu selle kohta, kas eestlaseks v\u00f5ib saada v\u00f5i ainult s\u00fcndida. Selline…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":140742,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,43315,34,36,31,32,406,21,22104,47727,30025,28,29,33904,19,25,38901,23,24,262,22,20,30],"class_list":["post-140741","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eestlus","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-haridus","tag-headlines","tag-identiteet","tag-igor-kotjuh","tag-integratsioon","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-loimumine","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-rahvus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-ukraina","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116311735930669534","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/140741","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=140741"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/140741\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/140742"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=140741"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=140741"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=140741"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}