![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3159301h3fdat24.jpg\"\/)
“T\u00e4iuslikud v\u00f5\u00f5rad” Autor\/allikas: Lukas \u0160aina<\/p>\nKultuur tervikuna toimib pingev\u00e4ljas, kus autoripositsioon ja kommertsloogika on pidevas vastastikuses m\u00f5jus. \u00dchelt poolt s\u00fcnnivad teosed soovist avada uusi vaatenurki, nihestada kehtivaid vorme ning pakkuda publikule kokkupuudet seni tundmatute esteetiliste, poliitiliste v\u00f5i m\u00f5tteliste maailmadega. Teisalt kehtestab end m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa kultuurist korduse ja \u00e4ratundmise kaudu, koosnedes juba kinnistunud narratiividest. M\u00f5lemad on olulised, sest \u00fcks paneb proovile vaataja vaimu, samas kui teine pakub turvalisust ja v\u00f5imalust samastumiseks.<\/p>\n
Ka kino seisab silmitsi selle tendentsiga. Filmikunst liigub pidevalt autorip\u00f5hise enesev\u00e4ljenduse ja publikule suunatud praktikate vahel, kus originaalsus ei t\u00e4henda alati uudsust, vaid sageli oskuslikku \u00fcmberm\u00e4ngimist. Sellises raamistikus asetub Arun Tamme lavastatud “T\u00e4iuslikud v\u00f5\u00f5rad”\u00a0 filmide hulka, mis l\u00e4htuvad teadlikult \u00e4ratuntavast ja juba kultuurilisse teadvusse kinnistunud materjalist.\u00a0<\/p>\n
Film jutustab loo seitsmest keskealisest s\u00f5brast, kes kogunevad \u00fchisele \u00f5htus\u00f6\u00f6gile. Seltskonda kuuluvad \u00f5htus\u00f6\u00f6gi korraldajatest ilukirurg Robert (Mait Malmsten) ja tema ps\u00fchholoogist abikaasa Eva (Maiken Pius), abielukriisis paar Karmen (Evelin V\u00f5igemast) ja Kristjan (Kaspar Velberg), v\u00e4rskelt abiellunud ning pealtn\u00e4ha harmoonilises suhtes Markus (T\u00f5nis Niinemets) koos oma naise Biankaga (Henessi Schmidt) ning \u00fcksi saabuv Veiko (Jaanus Mehikas), kelle uus kaaslane Laura j\u00e4\u00e4b ootamatult tulemata. Heade kavatsustega alguse saanud kohtumine v\u00f5tab ootamatu p\u00f6\u00f6rde, kui Karmen toob lagedale provokatiivse ettepaneku: k\u00f5ik asetavad oma mobiiltelefonid lauale ning kogu \u00f5htu jooksul loetakse ja kuulatakse kollektiivselt pealt k\u00f5iki saabuvaid s\u00f5numeid, k\u00f5nesid ja teavitusi. Esialgu naljana m\u00f5eldud m\u00e4ng rebib lahti varjatud saladused ja paljastab, kui hapraks v\u00f5ivad osutuda ka k\u00f5ige intiimsemad suhted. Isegi lapsep\u00f5lves\u00f5prus ei garanteeri, et inimesed \u00fcksteist l\u00e4binisti tunnevad.\u00a0<\/p>\n
S\u00f6\u00f6gilauast saab reaktiivne miiniv\u00e4li, mis iga helina ja vibratsiooniga on valmis kellegi ribadeks laskma, olgu selleks abielu, s\u00f5prus v\u00f5i t\u00f5ekspidamised. \u00d5htu l\u00f5puks on selge, et t\u00f5de ei pruugi olla vabastav ja ausus ei ole alati voorus, vaid destruktiivne j\u00f5ud, mis doominoefektina v\u00f5ib pealtn\u00e4ha s\u00fc\u00fctu olukorra r\u00e4paseks v\u00f5\u00f5bata. Kui filmi kulg on kasvavas joones \u00fcles, katastroofi suunas, l\u00f5ppedes omamoodi apokal\u00fcpsisega, siis l\u00f5pplahendus taandub siiski “mis-oleks-kui”-narratiivile, asetades kogu n\u00e4htud kaose tingimuslikku raamistikku ja j\u00e4ttes vaataja k\u00fcsima, kas teadmatus ei ole vahel k\u00f5ige inimlikum elluj\u00e4\u00e4misstrateegia.<\/p>\n
“T\u00e4iuslikud v\u00f5\u00f5rad” Autor\/allikas: Lukas \u0160aina<\/p>\n
Filmi “T\u00e4iuslikud v\u00f5\u00f5rad” anal\u00fc\u00fcsimine osutub keerukaks mitmel p\u00f5hjusel, millest keskseim on selle olemuslik seos formaadikontseptsiooniga. Tegemist ei ole klassikalise autorifilmi ega ka vabalt t\u00f5lgendatud uusversiooniga, vaid end rahvusvaheliselt korduvalt t\u00f5estanud narratiivse konstruktsiooniga, mille taaslavastuse \u00f5igused on m\u00fc\u00fcdud enam kui kolmek\u00fcmnesse riiki. K\u00f5ik sai alguse sellest, kui Paolo Genovese 2016. aasta originaal “Perfetti sconosciuti” p\u00e4lvis David di Donatello auhinna ja saavutas oma n\u00e4ilises universaalsuses m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse rahvusvahelise publikumenu. N\u00fc\u00fcdseks on sellest saanud pidurdamatu vormel, mille v\u00e4\u00e4rtus ei seisne k\u00fcsimuses, kas seda tuleks ekraniseerida, vaid selles, kui paljud riigid seda teha j\u00f5uavad. Edu aluseks on selgelt \u00e4ra tuntavad ja h\u00f5lpsasti \u00fcle kantavad komponendid: uhke korter, karj\u00e4\u00e4r, l\u00e4hisuhted, saladused ja nutitelefonid kui kaasaegse intiimsuse hoidlad. Just need elemendid v\u00f5imaldavad narratiivil toimida erinevates kultuurikontekstides, ilma et selle struktuurset selgroogu oleks vaja oluliselt \u00fcmber kujundada. K\u00f5ige paremas m\u00f5ttes v\u00f5ib filmi v\u00f5rrelda McDonald’si juustuburgeriga, mida on v\u00f5imalik igas maailma otsas t\u00e4pselt samasugusel kujul tarbida. Eirates teadlikult originaalsust, elab ta \u00e4ratuntavuse, turvalisuse ja universaalsuse turjal.<\/p>\n
Eesti, L\u00e4ti ja Leedu versioonide samaaegne tootmine \u00fches v\u00f5ttepaigas Vilniuses on nii majanduslikult nutikas kui ka regionaalselt strateegiline samm. Arvestades Eesti filmi praegust majanduslikku olukorda, v\u00f5ivad sellised l\u00fckked osutuda ka pikas plaanis kasumlikuks. Koost\u00f6\u00f6s Apollo Film Productionsi, Centaur Filmsi ja Filmai LTga valminud projekt esindab uut t\u00fc\u00fcpi Balti koost\u00f6\u00f6mudelit, mida produtsent Tanel Tatter on kirjeldanud kui v\u00f5imalust koondada ressursse ja j\u00f5uda kohalikes keeltes laiema publikuni. Jagatud v\u00f5ttepaigad, sarnane tehniline \u00fclesehitus ja paralleelsed tootmists\u00fcklid v\u00e4hendavad kulusid ning tugevdavad piirkondlikku filmit\u00f6\u00f6stust. Kunstilisest vaatepunktist m\u00f5jub see aga pigem masstootmise loogikana, kus lokaalne erip\u00e4ra taandub keele- ja n\u00e4itlejavahetuseks. “T\u00e4iuslikud v\u00f5\u00f5rad” ei ole pelgalt \u00fche loo paljundamine, vaid s\u00fcmptom laiemast kultuurilisest nihkest, kus narratiivid ei r\u00e4nda enam auto\u00adripositsioonist l\u00e4htudes, vaid liiguvad frantsiisina, mida saab lokaalselt “maitsestada”, kuid mitte sisuliselt \u00fcmber m\u00f5testada.<\/p>\n
Eesti versiooni ei tasu v\u00f5rrelda originaaliga. Mitte seet\u00f5ttu, et Itaalia versioon oleks ilmtingimata parem, vaid kuna filmil puudub vajadus sellega dialoogi astuda. Kui l\u00e4htuda klassikalises m\u00f5ttes originaali ja uusversiooni k\u00fcsimusest, siis tundub, et originaalile l\u00e4henetakse enamasti hermeneutilisemalt: v\u00f5ttes n\u00e4iteks David Lynchi ja Denis Villeneuve’i “D\u00fc\u00fcnid”, mitmekordsed “A Star Is Borni” ekraniseeringud v\u00f5i Dario Argento ja Luca Guadagnino “Suspiriad”, siis nende filmide puhul on ilmselge, et re\u017eiss\u00f6\u00f6r paneb killukese endast loo sisse, et s\u00fcnniks midagi uut. “T\u00e4iuslikud v\u00f5\u00f5rad” kuulub vastupidisesse universumisse, kus eesm\u00e4rgiks on just vestluste, suhete, s\u00fcndmusteahela ja isegi r\u00fctmi tasandil tabada \u00fcks \u00fchele originaali. Selles formaadi “v\u00f5lu” peitubki. Keskkond j\u00e4\u00e4b samaks: k\u00f5rgema keskklassi luksuskorter ja selle r\u00f5du, kuhu karakterid aeg-ajalt kogunevad, et kuuvarjutust j\u00e4lgida. Muutused toimuvad detailides: tegelaste nimedes, ametites ja m\u00f5nes sotsiaalses normis. Kui Itaalia versioonis s\u00f5idab Peppe peo l\u00f5pus p\u00e4rast veinitamist autoga koju, siis Eestis v\u00f5tab vastutustundlik kodanik \u00fcldiselt takso ja sellest l\u00e4htub ka karakter. Samuti on stsenaarium tiba t\u00e4nap\u00e4evasem: kui originaalis t\u00f6\u00f6tab Markus taksojuhina, v\u00e4ltides kolleegi k\u00f5net, et mitte n\u00e4dalavahetusel rooli istuda, siis Eesti versioonis on ta seotud iduettev\u00f5tlusega \u2014 valik, mis tundub lokaalselt loogilisem maailmas, kus Bolt ja Uber on traditsioonilise taksot\u00f6\u00f6 suuresti \u00fcmber defineerinud. Samalaadne kohandus toimub ka nimede puhul: Peppe muutub Veikoks, Carlotta Carmeniks jne, v\u00e4ltides kultuurilist dissonantsi, sest Eestis on nende rangelt itaaliap\u00e4raste nimede osakaal marginaalne. Eesti maitse annab filmile juurde ka avalaul, NO\u00cbPi “Body on Fire”\u2014 v\u00e4ike, ent k\u00f5nekas detail, mis tuletab meelde Tamme 2012. aasta deb\u00fc\u00fcti “Vasaku jala reede” ja koost\u00f6\u00f6d Andres K\u00f5pperiga.<\/p>\n
Kui hetkeks anal\u00fc\u00fcsida filmi kui teksti ja eirata kloonimise klounaadi, siis on tegelased piisavalt varieeruvad, et vaataja saaks end \u00fches v\u00f5i teises mingil m\u00e4\u00e4ral \u00e4ra tunda. Originaaliga v\u00f5rreldes ei ole stseenid mitte niiv\u00f5rd \u00fcmber kirjutatud, kuiv\u00f5rd neisse on kauemaks sisse j\u00e4\u00e4dud. Seal, kus Itaalia film liigub kiiresti edasi, lastakse siin hetkedel m\u00f5juda: vaadatakse, kuidas \u00f6eldu tegelasi tabab, millise j\u00e4lje see j\u00e4tab, kuidas keegi vaikib v\u00f5i pilgu \u00e4ra p\u00f6\u00f6rab. Just see aeglustus tekitab tunde, et konflikt ei puhke, vaid on juba ammu olemas. Eesti versioon n\u00f5uab vaatajalt paljudes n\u00fcanssides rohkem kujutlusv\u00f5imet.\u00a0<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3159298hb4c8t24.jpg\"\/)
“T\u00e4iuslikud v\u00f5\u00f5rad” Autor\/allikas: Lukas \u0160aina<\/p>\n
S\u00fcmpaatia tekib nii universaalselt normatiivsete tegelaste kui armastatud n\u00e4itlejate vastu ja sellest s\u00fcnnibki edu valem. Re\u017eiss\u00f6\u00f6r Arun Tamme s\u00f5nul on n\u00e4itlejate trupp see, mis teda filmi tegemisel enim inspireeris. Samuti nendib Tamm EFIle antud s\u00f5nav\u00f5tus, et just v\u00f5ttepaigaga seotud piirangud muutsid protsessi tema jaoks huvitavaks. Individuaalsete rollisoorituste puhul ei saa midagi laita. Originaalile j\u00f5udsid k\u00f5ige l\u00e4hemale Mait Malmsten ja Maiken Pius, kelle omavaheline d\u00fcnaamika keksib kusagil ratsionaalsuse ja h\u00fcsteeria vahel. Malmsteni kehastatud Robert on justkui kaine m\u00f5istus, kes \u00fcritab plahvatusohtliku teismelise ja naise vahelisi suhteid siluda, samal ajal kui Piusi kehastatud Eva teravus ja kriitilisus varjab problemaatilist saladust. Kristjani ja Karmeni elutuks j\u00e4\u00e4tunud abielu on k\u00fcllaltki tabav n\u00e4ide sellest, kuidas l\u00e4bielatud trauma katkestab paarisuhtes omavahelise kommunikatsiooni ning ainukeseks koosolemise p\u00f5hjuseks j\u00e4\u00e4vadki lapsed. Vast k\u00f5ige v\u00e4rskendavama rolli teevad Henessi Schmidt Bianka rollis ja T\u00f5nis Niinemets, kes on klantsi alfat Markust kehastades \u00fcllatav, kuid v\u00e4gagi loogiline valik. Veiko tegelaskuju erineb k\u00f5ige rohkem originaalist, Peppest: kui Itaalia versioonis on tegu sooja ja kaisutava m\u00f5mmiga, siis Mehikase Veiko on stoilisem ja rangem, kandes endas v\u00e4hem leebust.<\/p>\n
On ka kiiduv\u00e4\u00e4rt, et “T\u00e4iuslikud v\u00f5\u00f5rad” ei p\u00fc\u00fca end maskeerida auto\u00adrifilmiks, vaid aktsepteerib laias laastus oma rolli osana rahvusvahelisest peeglitegaleriist, kus iga uus peegeldus on veidi omamoodi valguse ja raamiga. K\u00fcsimusele, miks selliseid filme tehakse, saab vastata ainult: sest rahvas tahab. Esimese kahe n\u00e4dalaga kogus film 67 000 vaatamist, mis on statistiliselt v\u00e4ga k\u00f5va saavutus, arvestades et EFI Eesti filmi Tipp-20-s on viimasel kohal “Vanamehe film” 86 649 vaatamisega. Mida see \u00fctleb keskmise kinok\u00fclastaja vajaduste ja soovide kohta?\u00a0<\/p>\n
Kassatulu m\u00f5ttes on “T\u00e4iuslikud v\u00f5\u00f5rad” \u00f5nnestumine ja selle p\u00f5hjuseks on t\u00f5esti aspekt, et sellist fenomeni kohtab kinos pigem harva. Film ongi tehtud rahvale meelelahutuseks ja sel juhul v\u00f5ikski kogu kriitika lihtsalt olemata j\u00e4\u00e4da. Laiemas diskursuses s\u00f5ltub filmi hindamisel suur osa ka sellest, kui hiljuti ja kas \u00fcldse on vaataja originaali v\u00f5i m\u00f5nda teist versiooni n\u00e4inud. Kui originaali m\u00f5juv\u00e4ljas ei paikneta, on ka suurem t\u00f5en\u00e4osus, et kultuuriline efekt v\u00f5i naudinguline toime suureneb. Vastasel juhul vaatad lihtsalt t\u00e4pselt sama asja, aga natuke erinevas v\u00f5tmes. Seda filmi ei saa pidada mingisuguseks suureks kunstilise v\u00e4\u00e4rtusega saavutuseks, vaid lihtsalt projektiks, mis toimib nii koost\u00f6\u00f6sidemete edendajana Balti riikide vahel kui ka lihtsaks meelelahutusena. Mugavustsoonist mugavamat kohta on paratamatult keeruline leida\u00a0 ja l\u00f5puks pole selles ju midagi halba!<\/p>\n
\n\t\t\t\t\tAllikas:
\n\t\t\t\t\tTeater. Muusika. Kino<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kultuur tervikuna toimib pingev\u00e4ljas, kus autoripositsioon ja kommertsloogika on pidevas vastastikuses m\u00f5jus. \u00dchelt poolt s\u00fcnnivad teosed soovist avada…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":140826,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[41231,37,33,35,173,34,36,208,140,28416],"class_list":["post-140825","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-arun-tamm","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-film","tag-meelelahutus","tag-taiuslikud-voorad"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116312239402343311","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/140825","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=140825"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/140825\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/140826"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=140825"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=140825"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=140825"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}