![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3281391hbbfc.jpg\")
<\/p>\n<\/p>\n
Romaanis “\u00d5unamaa” p\u00f5geneb viieaastane Vera 1945. aastal koos emaga Ida-Preisimaalt \u00d5unamaa tallu. Selles vanas majas elab ta kogu oma elu, tundes end v\u00f5\u00f5rana, ent suutmata ka lahkuda. Kuusk\u00fcmmend aastat hiljem seisab koos oma v\u00e4ikese pojaga tema ukse taga \u00f5et\u00fctar Anne, kes p\u00f5genes Hamburgist p\u00e4rast lagunenud kooselu, sunnitud otsima uut algust. Vera ja Anne on teineteisele esialgu v\u00f5\u00f5rad, kuid koos elades avastavad kaks v\u00e4ga erinevat ja tugeva tahtega naist, et neid seob rohkem, kui nad arvasid. Nii leiavad nad ootamatult midagi, mida nad pole kunagi otsinud: perekonna.<\/p>\n
Varem on eesti keeles ilmunud D\u00f6rte Hanseni romaan “Mere \u00e4\u00e4rde”, mille andis v\u00e4lja kirjastus T\u00e4nap\u00e4ev “Punase raamatu” sarjas, teose t\u00f5lkis Eve Sooneste.<\/p>\n
Katkend:<\/p>\n
Taluteater<\/p>\n
Dirk zum Feldel oli k\u00f5rini. L\u00f5plikult. Siia paistis iga p\u00e4ev uusi inimesi juurde tulevat. Linnast p\u00e4rit elu m\u00f5tte otsijaid, kes jooksid sihitult ringi ja j\u00e4id talle jalgu.<\/p>\n
M\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal oli tema hoovi lontsinud Burkhard Wei\u00dfwerth, mingid lehemehed sabas, et lihtsalt paar fotot teha. Oli r\u00f6\u00f6kinud “Moin, moin!”, talle \u00f5lale patsutanud ja soganud mingi m\u00f5ttetu lause ilma kohta, nii tehti maakohas, see meeldis neile, sellekandi inimestele.<\/p>\n
“Dirk, kulla mees, on sul midagi selle vastu, kui ma j\u00e4lle korraks su traktorile ronin?”<\/p>\n
Burkhard Wei\u00dfwerth ei osanud selle asjandusega k\u00fcll s\u00f5ita, aga ta n\u00e4gi p\u00f5llut\u00f6\u00f6masinatel neetult hea v\u00e4lja: Manufactumi velvetp\u00fcksid pealtn\u00e4ha hooletult looduslikust kaut\u0161ukist kummikutesse topitud, s\u00e4rgivarrukad \u00fcles keeratud, silmad kaabu laia serva all kergelt pilukil, pilk kaugusse suunatud. Talumehe v\u00f5rdpilt. Nii n\u00e4evad v\u00e4lja inimesed, kellel on visioon.<\/p>\n
Kaks ja pool aastat tagasi oli Burkhard Wei\u00dfwerth vanemtoimetaja kohalt soodsa kokkuleppega lahti tehtud ja ta oli kolinud Hamburgist Isestra\u00dfelt Elbdeichi endisesse talumajja. N\u00fc\u00fcd kirjutas ta raamatuid maaelust ja kolumne slow-food-ajakirjale. Ekskolleegid intervjueerisid teda tihti ja siis lasi ta end pildiseeriate jaoks \u00fcles v\u00f5tta, lambatall, p\u00f5rsas v\u00f5i kana s\u00fcles. S\u00f5nnikuhark v\u00f5i porgandikimp oli ka ilus\u00a0\u2013 aga k\u00f5ige rohkem meeldis talle m\u00f5ni naabritest, nagu Dirk zum\u00a0Felde, see nurgeline talumees oma punase traktoriga.<\/p>\n
Burkhard Wei\u00dfwerth armastas neid imeliselt ehedaid t\u00fc\u00fcpe. Ta ise oli ju ammu \u00fcks nende seast! Piltidel seisis ta meelsasti nendega l\u00e4hestikku, \u00f5lg \u00f5la k\u00f5rval, k\u00e4ed s\u00fcgaval p\u00fcksitaskutes, s\u00fcvenenud vestlusse \u00f6\u00f6k\u00fclmadest v\u00f5i k\u00fclvikorrast. Nagu poleks silmapiiril ainsatki kaamerat. Ta poetas oma jutu sisse alamsaksa fraase, nagu “Kiek mol an!” v\u00f5i “Dat segg man!”, ning h\u00fc\u00fcdis h\u00fcvastij\u00e4tuks l\u00fchidalt ja mahlakalt: “Seh to!”1<\/p>\n
Burkhard Wei\u00dfwerth teadis, kuidas need oivaliselt intellektikauged inimesed olid ehitatud, k\u00f5ik need \u00fcrgsed, s\u00f5nakehvad, k\u00f5va peaga talunikud, kellest ta oma raamatutes nii toredasti ja kelmikalt jutustas. Nad olid p\u00e4riselt olemas! Ja Wei\u00dfwerth tundis maaelu nii palju paremini kui k\u00f5ik need toimetajad, kes s\u00f5itsid oma peret\u00f5ldadega \u00e4\u00e4rmisel juhul l\u00e4hima \u00f6kotaluni, et v\u00f5imaldada lastel liigikohaselt peetud vasikat silitada.<\/p>\n
Dirk zum Feldel ei olnud aega lasta oma masinal poseerida. Ta oli pihusti juba valmis pannud, aga Burkhard Wei\u00dfwerth istus ikka veel tema traktoril ja vaatas t\u00e4hendusrikkalt kaugusse. Fotograaf oli vist juba sadu \u00fclesv\u00f5tteid teinud. Kaamera kl\u00f5psis lakkamatult, nagu seisaksid nad Cannes\u00b4is punasel vaibal ja mitte \u00d5unamaa talumehe juures, kes tahtis l\u00f5puks oma t\u00f6\u00f6d teha.<\/p>\n
“Nii. Burkhard, tule traktorilt maha, ma pean pritsima.”<\/p>\n
Klikk-klikk-klikk. Klikk-klikk-klikk. Klikk-klikk-klikk.<\/p>\n
“Kuule, me ei ole siin veel l\u00f5petanud,” \u00fctles fotograaf kaamerat silma eest v\u00f5tmata. “Burkhard, ma sain aru, et see tuleb ka korraks peale?”<\/p>\n
See ehk Dirk zum Felde oli nende s\u00f5nade j\u00e4rel pisut pingesse t\u00f5mbunud. Ta oli tundmatu slow-food-ajakirja fotograafile jalaga tagumikku l\u00fc\u00fces mehe teelt k\u00f5rvaldanud ja statiivi talle j\u00e4rele visanud. Burkhard Wei\u00dfwerth oli siis vabatahtlikult traktorilt alla roninud, isegi \u00fcpris kiiresti, ja mustade prillidega t\u00fc\u00fcp, kes oli terve aja ainult k\u00fclmetades tee \u00e4\u00e4res seisnud, pidi tagasi kihutama, et Burkhardi kaabu \u00e4ra tuua.<\/p>\n
Dirk zum Feldel oli isu t\u00e4is kallites kummikutes idiootidest, kes olid pidanud tingimata maale kolima.<\/p>\n
Siia tulid alati vaid v\u00e4ljapraagitud, kes ei olnud linnas hakkama saanud. Haritlased ja B-kategooria loomet\u00f6\u00f6tajad, suurlinnasortimendi jaoks liiga plekilised. \u00dchiskonna praak, kes tahtis maal uut v\u00f5imalust.<\/p>\n
Algul, kui tulid esimesed ja ta ei osanud veel aimata, et neile pidi j\u00e4rgnema terve invasioon, oli ta aeg-ajalt selgitanud, et oli kunagi ise ka \u00fclikoolis k\u00e4inud ja elanud korterikommuunides. Et ta ei ole puukooli diplomiga tola, kelleks nad teda ja teisi kohalikke ilmselt pidasid.<\/p>\n
Oli l\u00e4inud pisut aega, kuni ta m\u00f5istis, miks nad seda kuulda ei tahtnud. Sest ta rikkus neil vaate \u00e4ra. Diplomeeritud p\u00f5llumajandusteadlane, kes haris moodsa tehnikaga \u00d5unamaa viljapuuaeda, kes pritsis oma \u00f5unapuudele taimekaitsevahendeid ja saagis puud lihtsalt maha, kui need enam ei kandnud\u00a0\u2013 see oli nagu neljarealine kiirtee isamaalises filmis. Ta ei sobinud pilti. Ta h\u00e4iris neid.<\/p>\n
Ja nemad h\u00e4irisid teda! Need luuludes loomet\u00f6\u00f6tajad, kes voogasid linnadest k\u00fcladesse, et saada kontakti maaga, ning saalisid siis oma kuldretriiveritega m\u00f6\u00f6da puuviljaistandikke ja luusisid allak\u00e4inud talude ja p\u00f5llut\u00f6\u00f6liste majakeste ees. Ja kui siis oli veel kevad ja m\u00f5nes metsistunud aias ajas vanadusn\u00f5truses \u00f5unapuu oma viimase \u00f5ie v\u00e4lja, ei olnud enam tagasiteed. Siis olid nad verd haistnud ja imesid end otsekui puugid siia kinni nii nagu Burkhard Wei\u00dfwerth ja tema naine.<\/p>\n
Need stressis ja hingekriisides suurlinnavuhvlid lunisid lagunenud rookatusmaju nagu nende t\u00fctred kunagi ponisid. See oli nii armas! Nad pidid ta saama! Nad hoolitsevad tema eest alati! Ja siis hakkasid nad kivist varemeid meeletute summadega \u00fcles putitama ja oma taluaedu rajama ning vanadesse lautadesse keraamikat\u00f6\u00f6kodasid sisse seadma.<\/p>\n
Ja kui nad siis ikka veel polnud tervenenud, ostsid nad lambad ja hakkasid juustu tegema, ning k\u00f5ik, eranditult k\u00f5ik need uusmaakad keetsid otsekui salasunni ajel vanadest \u00f5unasortidest moosi.<\/p>\n
Ja siis tuli tema, Dirk zum Felde, traktori ja Fungurani pihustiga, et oma hoolikalt aretatud \u00f5unapuid seene vastu pritsida, ja s\u00f5itis nende vaba\u00f5humuuseumi keskelt l\u00e4bi.<\/p>\n
Burkhard Wei\u00dfwerth ei tule niipea enam oma totakate velvetp\u00fckstega tema traktori peale istuma. Dirk ei kavatsenudki selles taluteatris k\u00f5rvalosat\u00e4itja ja lavat\u00f6\u00f6lisena kaasa l\u00fc\u00fca.<\/p>\n
Ja viimane, k\u00f5ige viimane, mida tal t\u00e4na vaja l\u00e4ks, oli see ludri, kes oli oma valge kaubikuga keset Vera Eckhoffi hoovi seisnud ja takistanud p\u00e4\u00e4su puuviljaistandusse. Hamburgi numbrim\u00e4rk, selge. Kapuutsiga pusa ja kobakad saapad, ka selge. Seda t\u00f5ugu ta juba tundis. Veel \u00fcks uustulnuk suures taluteatrikoosseisus.<\/p>\n
Ta annab naisele kolm n\u00e4dalat. Siis pakub too talle isepl\u00e4tsitud k\u00f5rvata savitassist mingit ausa kaubanduse laket ja k\u00fcsib s\u00fc\u00fctult: “Mida sa sinna \u00f5ieti pritsid?” Ja muidugi pole see k\u00fcsimus, vaid k\u00f5igest sissejuhatus naise v\u00e4ikesele \u00f6koloengule, ja hiljemalt k\u00fcmne minuti p\u00e4rast laulaks ta kiidulaulu vanadele puu- ja aedviljasortidele.<\/p>\n
Ja tema, see totakas talunik, kes ei osanud kolmenigi lugeda ja pritsis n\u00fcrilt oma vaestele-vaestele puudele paha m\u00fcrki, peab siis k\u00e4ega vastu laupa laksama ja \u00fctlema: “Kuule! Selle peale pole ma tulnudki! Sul on \u00f5igus! Oh ma idioot! Hakkan kohe \u00f6kotalunikuks!”<\/p>\n
Need \u00f6komisjon\u00e4rid ei suutnud eristada “Boskoopi” “Jonagoldist” ja polnud kindla peale kunagi s\u00f6\u00f6nud ussitanud ja korbatanud “Finkenwerderi s\u00fcgisprintsi”, muidu nad teaksid, et need h\u00e4dised vanad sordid surid t\u00e4ie \u00f5igusega v\u00e4lja. Tema p\u00e4rast v\u00f5isid nad oma j\u00f5mpsikatele pastinaaki ja lehtpeeti ja speltanisu ja k\u00f5iksugu vana kraami s\u00f6\u00f6ta, senikaua kui tema ise ei pidanud seda sodi sisse ajama ja v\u00f5is lihtsalt oma t\u00f6\u00f6d teha.<\/p>\n
Dirk zum Felde s\u00f5itis valgest kaubikust m\u00f6\u00f6da ja pani pihusti t\u00f6\u00f6le. Tahavaatepeeglist n\u00e4gi ta kapuutsiga naist taimekaitsevahendi pilve kadumas.<\/p>\n
1 Vaata aga vaata; saame n\u00e4ha; n\u00e4eme.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Romaanis “\u00d5unamaa” p\u00f5geneb viieaastane Vera 1945. aastal koos emaga Ida-Preisimaalt \u00d5unamaa tallu. Selles vanas majas elab ta kogu…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":140873,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,64383,37,33,35,34,36,64382,31,32,21,178,64381,28,29,95,19,64384,25,2242,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-140872","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-dorte-hansen","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-eve-sooneste","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kirjandus","tag-kirjastus-tanapaev","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-ounamaa","tag-populaarseimad-lood","tag-tanapaev","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116312553804061324","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/140872","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=140872"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/140872\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/140873"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=140872"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=140872"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=140872"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}