Armununa on Tatjana (Mirta Flo Nurmsalu) lapselikult elevil ja \u00f5nnelik, enamasti aga tasane ja iseendas.<\/p>\n
N\u00e4gin 25. septembri etendust, \u00f5igupoolest pidanuks vaatama veel kord, sest Tatjana ja Olga Larina osat\u00e4itjaid on kaks. Onegini ja Lenski rollis seevastu dublante pole, neiusid osalebki trupis silmatorkavalt rohkem kui noormehi, mis teatri puhul on \u00fcsna ootusp\u00e4rane. Jutustajate ehk koori osa on lavastuses l\u00e4biv ja \u00fclioluline, kavalehel on kirjas suisa veerandsada nime, ansamblitunnetus neist iga\u00fchele v\u00e4\u00e4rt kogemus, \u00fclesanded ja tekst osavalt jaotatud. Kindlasti on see vajalik v\u00e4rsivaldamise, aga ka diktsiooni kool. \u00dcks muhe s\u00f5nam\u00e4nguline nali poetatakse teksti, kui laudkonda kirjeldades lausub \u00fcks poiss, et keskel on \u201ek\u00f5hu-kana\u201c, ja ise ka h\u00e4mmeldub, kuni teised parandavad, et \u00f5ige s\u00f5na on k\u00f5hukana (k\u00f5hukas). Sest naljast aimub luulekeele ja r\u00fctmi tajumise \u00f5ppetund.\u00a0<\/p>\n
Kerge esmaehmatus tabas mind, kui m\u00e4nguruumiks osutus kooli v\u00f5imla. Aga seda imekspandavam, kuidas proosalisest spordisaalist kujuneb nii kiiresti hoopis teistsuguse atmosf\u00e4\u00e4riga lavamaailm. Renno R\u00fc\u00fctli valguskujundus on meeleolukas ja valguspark muljetavaldav. Tegelaste kost\u00fc\u00fcmides aimub parajal m\u00e4\u00e4ral ajastu stiili (kost\u00fc\u00fcmikunstnik Kairet Moistus).\u00a0<\/p>\n
Liina Olmaru ja K\u00e4rt T\u00f5nissoni lavastuses ei domineerigi s\u00f5na, mis ei t\u00e4henda, et Aleksandr Pu\u0161kini v\u00e4rsspoeem Betti Alveri vaimustavas t\u00f5lkes m\u00f5jule ei p\u00e4\u00e4seks. Usaldatakse \u00f5hku, vaikust s\u00f5nade kohal ja vahel. Muuseas, eks v\u00e4\u00e4rista just Alveri t\u00f5lge seda teost ise\u00e4ranis, luues kirjandusloolisi v\u00f5rdlusi poetessi enda poeemidega, n\u00e4iteks \u201eLugu valgest varesest\u201c.<\/p>\n
Liina Olmaru dramatiseering suudab l\u00e4bida Pu\u0161kini poeemi s\u00f5lmpunktid ja haarata peamist, k\u00e4rped on leidlikud, tervik lennukas, samas s\u00fcgavusem\u00f5\u00f5tmega.\u00a0<\/p>\n
H\u00e4sti oluline on muusika, kavalehel on kirjas muusikaline n\u00f5ustaja Tatjana Kozlova Johannes. \u00dcks v\u00f5ti lavastuse kujundikeele m\u00f5istatamiseks ja m\u00f5istmiseks on vaimukas viiv, mil noored voogava klassikalise muusika saatel hakkavad liikuma omas r\u00fctmis, \u00fchtaegu graatsiliselt ja j\u00f5nksuliselt (liikumine: K\u00e4rt T\u00f5nisson). Minu jaoks t\u00e4histab see sisenemist juba kaks sajandit tagasi loodud teksti\u00a0\u2013 \u201eJevgeni Onegini\u201c esimene peat\u00fckk ilmus 1825! Ligil\u00e4hedane aegade silla moment tekib hiljem ka nooruki humoorika kitarrisoolo d\u017e\u00e4ssilikes varjundites. Ent tantsitakse ka ballitantse, liikumisre\u017eii kulgeb eheduse ja tinglikkuse sujuvais \u00fcleminekuis. Misanstseenid laienevad saali vahek\u00e4igutrepile. Kogu koreograafia on stiilne, pisidetailideni l\u00e4bi m\u00f5eldud, osaliste k\u00f5nnak annab tundlikult edasi \u00fctlemata j\u00e4\u00e4nud s\u00f5nu, peegeldab tegelaste m\u00f5tteid nii, et kumisema hakkab s\u00f5napaar \u201ehingede ballett\u201c.\u00a0<\/p>\n
Rekvisiite ja m\u00f6\u00f6blit n\u00e4eb laval napilt, aga nii n\u00e4htavaile kui kujuteldavaile esemetele antakse l\u00e4biv kujundikaal. N\u00e4iteks vaip, millel Oneginit s\u00f5idutatakse kui t\u00f5llas v\u00f5i troskas\u00a0\u2013 hiljem, s\u00f5prade rivaliteedis, kargab meelde v\u00e4ljend \u201evaipa alt \u00e4ra t\u00f5mbama\u201c. Vaip muundub ka maakaardiks, millel nagu geograafiatunnis n\u00e4idatakse Onegini reise. Vaimukas stseenike s\u00fcnnib, kui k\u00f5ik tegelased korraga end vaibale \u00e4ra mahutavad ja siis asjata ootavad, et kaks hobust neid s\u00f5idutada suudaksid\u00a0\u2026 Sedalaadi humoorikaid et\u00fc\u00fcde n\u00e4eb lavastuses mitmeid, huumor lisab n\u00f5tket kergust.\u00a0<\/p>\n
\n\u201cOn imekspandav, kuidas proosalisest kooli spordisaalist kujuneb nii kiiresti hoopis teistsuguse atmosf\u00e4\u00e4riga lavamaailm.<\/p>\n<\/blockquote>\n
Lavastus s\u00fcdamepuhtusest<\/p>\n
Teine vaatus algab Tatjana nimep\u00e4evaga. Kahe toolirea vahel kujuteldav pidulaud, kahvlite ja nugade k\u00f5lksatused v\u00e4ljendamas lauanaabrite suhtlemist ja muundumas musikaalseks, kuni maha kukkunud nuga t\u00e4hendab ootamatut\u00a0\u2013 nimep\u00e4evalapse jaoks oodatud\u00a0\u2013 saatuslikku k\u00fclalist. Ratastel liikuvad puust raamid on nii riidenagid kui \u00f5ekeste Olga ja Tatjana eluruumid v\u00f5i -puurid, akende ja peeglite illusiooniga. K\u00f5nekaks muutuvad lavaloos nii raamatud kui kirjapaberilehed. Koor t\u00e4histab kord uudishimutsevaid klat\u0161ijaid, kord peategelastele osav\u00f5tlikult kaasaelajaid. Ka kaasvastutajaid, nii nagu iga osaline vastutab terviku eest.\u00a0<\/p>\n
Publikut tervitades k\u00f5nelesid lavastajad, et idee sai alguse eesti keele ja kirjanduse \u00f5petaja Tiina Veismanni t\u00e4helepanekust, kuidas \u201eJevgeni Onegin\u201c g\u00fcmnasiste k\u00f5netab. Annan endale aru, et ka \u00d5petajate Lehe lugejate hulgas v\u00f5ib olla neid, kes praeguses ajas Pu\u0161kini t\u00f5lgendamist taunida v\u00f5tavad. Sellele antakse laval \u00fcks t\u00e4iesti konkreetne vastus, nimelt duellistseenis, mida kirjeldan hiljem. Kavalehel on lause: \u201eLavastus r\u00e4\u00e4gib s\u00fcdamepuhtusest, armastuseigatsusest, armumisest, elu haprusest, kirel\u00f5\u00f5mast, t\u00fcdimusest, s\u00f5prusest, vastutusest, oma saatuse kandmisest ja truudusest.\u201c \u00c4\u00e4rmiselt t\u00e4pne kokkuv\u00f5te, need k\u00fcmme m\u00e4rks\u00f5na ei vaja enam lisap\u00f5hjendust.\u00a0<\/p>\n
Igal tegelasel oma r\u00fcht<\/p>\n
Lavastuse pealkiri on m\u00f5istagi sama mis v\u00e4rsspoeemil. Aga t\u00f5eline peategelane on siiski Tatjana Larina, kelle saatusele, tunnete arengukaarele ja t\u00e4iskasvanuks saamisele keskendutakse hella kaasaelamise ja liigutava hoolimisega. N\u00e4htud etendusel oli Tatjana osas Mirta Flo Nurmsalu, m\u00e4ngib ka Nora Liive. M\u00e4letan oma kooliajast Tatjana kirja p\u00e4he\u00f5ppimist vene keeles ja kui isiklikult see kiri koolit\u00fcdrukut lummas, m\u00f5nedki kirjaread ilmusid mu m\u00e4lutahvlile praegugi teatrisaalis, kusjuures paralleelselt Betti Alveri t\u00f5lkega. Armununa on Tatjana lapselikult elevil ja \u00f5nnelik, enamasti aga tasane ja iseendas. Tatjana vaikivad t\u00f5sised silmad j\u00e4\u00e4vad meelde, tema pilgus saab kuuldavaks hinge h\u00e4\u00e4l.\u00a0<\/p>\n
Igal tegelasel on iseloomulik r\u00fcht. Jevgeni Onegin\u00a0\u2013 Timo T\u00f5nissoo\u00a0\u2013 liigub, pea kuklas, iseteadva sammuga, kogu olekus aimatav \u00fcleolek, aga ka endasse sulgumine ja poseeriv p\u00f5lglikkus. Vladimir Lenski\u00a0\u2013 Sume Gregor Toome\u00a0\u2013 n\u00e4ib Onegini k\u00f5rval veel laps, muretu ja punap\u00f5sine, kes astub reipal sammul ja naeratab, \u00f5ige natuke kehkadivei, aga s\u00fcmpaatne. Olga Larina\u00a0\u2013 n\u00e4htud etendusel Marta Liisa Lall, m\u00e4ngib ka Iti Kaevats\u00a0\u2013 sobib naeruse lendleva liblikana Lenskiga. Hiljem, kui Lenskit enam elavate kirjas ei ole, osaleb Toome ikka kooris, aga tema ilme ja samm on teisenenud.\u00a0<\/p>\n
\u00dcks haaravaid hetki on kahe kamraadi demonstratiivse hilinemisega saabumine nimep\u00e4evale. Nii Onegin kui Lenski on toonud kumbki kaasa kaks apelsini ja nad etendavad publikule efektse tsirkusenumbri, oran\u017ee palle hooletult teineteisele loopides ja \u017eongleerides. Kogu selle eputava etteaste ajal, mis kestab ilmatu kaua, ootab nimep\u00e4evalaps Tatjana, silmades nukker igatsus, oma hetke, p\u00f5gusatki t\u00e4helepanuavaldust, viisakust, kingitust. \u00dclbuse krooniks ulatab Jevgeni temale vaid \u00fche apelsini, teise aga koorib hiljem \u00e4ra ega vaevu hammustama, vaid viskab vihuti ja \u00fcksk\u00f5ikselt minema.\u00a0<\/p>\n
\u00dcks kulminatsioonihetki on traagiline duell t\u00fclli l\u00e4inud s\u00f5prade vahel. Ootasin pinevusega, mismoodi see lahendatakse. P\u00fcstoleid laval ei ole, sihitakse kujuteldavatest relvadest. Aga valjult k\u00e4rgatav lask, mis Lenski tapab, m\u00f5jub \u0161okina. J\u00f5ulise \u00fcldistusena. See k\u00f5lab kui plahvatus lahinguv\u00e4ljal, korraks t\u00e4idab saali s\u00fcnkjas pimedus, seej\u00e4rel punane valgus ja suitsupahvak. Tajun ses hetkes otsekohest paralleeli s\u00f5jaga. Kurjuse halastamatust. Kahe s\u00f5bra rumala duelli kaudu ka m\u00f5tlematust ja m\u00f5ttetust.\u00a0<\/p>\n
\n\u201cT\u00f5eline peategelane on siiski Tatjana, kelle saatusele keskendutakse hella kaasaelamise ja liigutava hoolimisega.<\/p>\n<\/blockquote>\n
Rabav muutumine<\/p>\n
Rabav on Tatjana muutumine seltskonnadaamiks ja v\u00fcrsti abikaasaks. V\u00fcrsti kehastab Alvin Christopher Reek pisut koomiliselt j\u00e4iga hoiakuga, oma positsioonist teadliku h\u00e4rrasmehena, kelle hingeelust me aimu ei saa. See ei ole \u00fcksnes uhiuus sinine sametkleit, mis Tatjana kammitsetuks ja teistmoodi kauniks muudab. Ega ka hillitsetud v\u00e4\u00e4rikus, seltskondlik lihv, etiketi laitmatu j\u00e4rgimine. T\u00e4iskasvanuks saamine on sisemine protsess. Ainult Tanja hingestatud silmad on ikka needsamad.<\/p>\n
Laulatusel v\u00fcrstiga lehvivad valged loorid\u00a0\u2013 ja langevad p\u00f5randale, kaotades \u00fc\u00fcrikese heleda lennuhoo. Tatjana otsus j\u00e4\u00e4da oma abikaasale truuks, kuigi s\u00fcdames p\u00fcsib armastus Jevgeni vastu, \u00e4ratab valusat ja ausat lugupidamist. Saalis me ju tunneme, et kuigi korraks oli \u00f5nn oh kui l\u00e4hedal, nagu t\u00f5deb Tatjana, siis t\u00f5eliselt \u00f5nnelikuks ei oleks nad saanud. V\u00f5i siiski?! See k\u00fcsimus j\u00e4\u00e4b varjuna saatma Jevgeni Oneginit, kes kummardab Tatjana ees v\u00e4ga s\u00fcgavalt, lausa maani. Nii, et kummardus ei m\u00f5ju pelga \u017eesti, vaid t\u00f5sise patukahetsusliku rituaalina. Mis omakorda t\u00e4histab ju andeksandi ka temale. Ja liigutavat hingelist l\u00f5ppakordi PJK g\u00fcmnasistide draamastuudio lavastusele.\u00a0<\/p>\n
\u201eKui luulemaal \/ te seltsis j\u00e4in ma unarule\u00a0\u2013 \/ mis \u00f5nn see oli laulikule! \/ Onegin ja mu imehell Tatjana \u2026\u201c kirjutab Pu\u0161kin ja t\u00f5lgib Alver poeemi eelviimases stroofis. Noorte inimeste m\u00e4ngur\u00f5\u00f5m ei t\u00e4henda luulemaal unarule ega abstraktselt unelema j\u00e4\u00e4mist, vaid vastuoksa\u00a0\u2013 hinge virgumist.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"T\u00e4nasest hakkab \u00d5petajate Lehes ilmuma uus rubriik, kus kriitikud v\u00f5tavad arvustada laste- ja noortelavastusi, aga ka kooliealistele lastele…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":14099,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140,6136],"class_list":{"0":"post-14098","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus","15":"tag-slaider"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14098","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=14098"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14098\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/14099"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=14098"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=14098"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=14098"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
![\"\"](\"https:\/\/www.opleht.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/8\/2025\/10\/OneginLISA3-scaled.jpg\")
<\/a><\/p>\n