{"id":14125,"date":"2025-10-07T23:15:10","date_gmt":"2025-10-07T23:15:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/14125\/"},"modified":"2025-10-07T23:15:10","modified_gmt":"2025-10-07T23:15:10","slug":"tallinnas-on-monumente-nii-suurkujudest-ja-loomadest-kui-lihtsast-inimesest-ringvaade","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/14125\/","title":{"rendered":"Tallinnas on monumente nii suurkujudest ja loomadest kui lihtsast inimesest | Ringvaade"},"content":{"rendered":"<p>Tallinnas on ausambaid p\u00fcstitatud Kalevipojale ja lohele, hulkuvale koerale, Kalamaja kassile, hukkunud hobilendurile, tukkuvale jaama\u00fclemale, aga ka suurmeestele Konstantin P\u00e4tsile ja Mahatma Gandhile. &#8220;Ringvaade&#8221; tegi m\u00e4lestusm\u00e4rkide juures tiiru ja t\u00f5des, et eestlased armastavad ausambaid.<\/p>\n<p>&#8220;Mahatma Gandhi ise ei oleks kindlasti tahtnud, et talle mingi ausammas p\u00fcstitatakse, aga mulle v\u00e4ga meeldib, et selle ausamba p\u00fcstitamisega seoses on hakatud Gandhist rohkem r\u00e4\u00e4kima,&#8221; \u00fctles hobi-orientalist Artur Talvik.<\/p>\n<p>Talviku s\u00f5nul haaras Gandhi endaga kaasa meeletuid rahvamasse. Tema p\u00f5hiline v\u00f5itlus oli see, et India saaks iseseisvaks riigiks, see \u00f5nnestus ja Gandhi ise n\u00e4gi selle veel oma elu ajal \u00e4ra. &#8220;Gandhi suri aasta p\u00e4rast seda, kui India oli iseseisvaks riigiks saanud,&#8221; lisas Talvik.<\/p>\n<p>Gandhi suri v\u00e4givaldset surma. &#8220;Talle lasti kolm kuuli rindu selle p\u00e4rast, et ta liiga palju suhtles moslemitega. Hindu fanaatik lasi Gandhi maha,&#8221; s\u00f5nas Talvik.<\/p>\n<p>India poliitiku kuju kinkis eesti riigile India riik 2019. aastal, kui t\u00e4histati Gandhi 150. s\u00fcnniaastap\u00e4eva.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3027567\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3027567hf0a6t24.jpg\"\/>Mahatma Gandhi monument Mustam\u00e4el Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n<p>Tallinnas on veel mitmeid huvitavaid m\u00e4lestusm\u00e4rke.<\/p>\n<p>N\u00f5mmel Glehni pargis on Kalevipoeg, keda luurab lohe. Kalevipoja m\u00f5tles v\u00e4lja ja tegi valmis 1908. aastal m\u00f5isah\u00e4rra Nikolai von Glehn. Tema tellimusel valminud lohet hakati kutsuma hoopis krokodilliks. Esimese maailmas\u00f5ja ajal lammutasid venelased kuju \u00e4ra, aga 1990. aastal tegi Mati Karmin uue.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"73605\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/73605hce01t24.jpg\"\/><\/p>\n<p>Estonia teatri taga asub Konstantin P\u00e4tsi kuju.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"1656943\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/1656943h86bbt24.jpg\"\/>Konstantin P\u00e4tsi m\u00e4lestussamba avamine Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n<p>V\u00e4ikese neiu skulptuur Noblessneris on Heigo Jelle tehtud ja kannab nime &#8220;Maa-\u00f5hk t\u00fc\u00fcpi t\u00fcdruk&#8221;.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3042276\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3042276hfa88t24.jpg\"\/>Heigo Jelle kuju &#8220;Maa \u00f5hk t\u00fc\u00fcpi t\u00fcdruk&#8221; Autor\/allikas: Merko<\/p>\n<p>Arsenali keskuse ees tervitab poodlejaid hulkurkoer \u00a0\u017dorik, kes suri kolme aasta eest. Kuju on p\u00fchendatud k\u00f5igile t\u00e4navaloomadele ja peaks meile meelde tuletama vastutustundlikku loomapidamist.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3042279\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3042279h7f9at24.jpg\"\/>Hulkurkoer \u017dorik Autor\/allikas: Arsenal<\/p>\n<p>Kalamaja kass Augusti j\u00e4rgi sai Kalamaja asumi teise otsa endale skulptuuri kohev punase karvaga kass August, kes k\u00e4ib oma kuju ka ise aeg-ajalt vaatamas.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3042285\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3042285h6ef1t24.png\"\/>Kalamaja kass August Autor\/allikas: Leo Georg<\/p>\n<p>Jaani kiriku k\u00f5rval asub muusikat m\u00e4ngiv Chopini pink, mille kinkis Tallinnale Poola riik helilooja 200. s\u00fcnniaastap\u00e4eval.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3042309\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3042309hca97t24.jpg\"\/>Chopini pink Autor\/allikas: Martin Siplane<\/p>\n<p>Tallinnast Viimsisse s\u00f5ites v\u00f5ib tee \u00e4\u00e4res n\u00e4ha skulptuuri, mille autor on Mati Karmin ja mis kannab nime &#8220;Julgetele ja teotahtelistele inimestele&#8221;. Kuju on valminud 1989. aastal ja on p\u00fchendatud USA langevarjurile ja leiutajale Charles Leroux&#8217;ile, kelle elu l\u00f5ppes Tallinna lahel, kus ta pidi sooritama imelise \u00f5hulennu kuuma\u00f5hupallilt langevarjuga alla h\u00fcpates, aga midagi l\u00e4ks viltu ja ta uppus.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"897694\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/897694h4605t24.jpg\"\/>Mati Karmini skulptuur &#8220;Julgetele ja teotahtelistele inimestele&#8221; Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n<p>N\u00f5mme raudteejaama juures istub aga tukkuv jaama\u00fclem, kelle saapapaela nokib kana. Skulptuuri autor on Lembit Onton.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3042315\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3042315hc01bt24.jpg\"\/>Tukkuv jaama\u00fclem Autor\/allikas: Martin Siplane<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tallinnas on ausambaid p\u00fcstitatud Kalevipojale ja lohele, hulkuvale koerale, Kalamaja kassile, hukkunud hobilendurile, tukkuvale jaama\u00fclemale, aga ka suurmeestele&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":14126,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[89],"tags":[227,225,226,9188,9190,228,37,33,35,173,34,36,9186,9191,9189,9187,229,230,9185,9192,9194,9184,140,9193],"class_list":{"0":"post-14125","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-kunst-ja-kujundus","8":"tag-arts","9":"tag-arts-and-design","10":"tag-artsdesign","11":"tag-charles-leroux","12":"tag-chopini-pink","13":"tag-design","14":"tag-ee","15":"tag-eesti","16":"tag-eesti-keel","17":"tag-entertainment","18":"tag-estonia","19":"tag-estonian","20":"tag-heigo-jelle","21":"tag-hulkurkoer-zorik","22":"tag-kalamaja-kass-august","23":"tag-konstantin-patsi-kuju","24":"tag-kunst-ja-kujundus","25":"tag-kunstkujundus","26":"tag-lembit-onton","27":"tag-maa-ohk-tuupi-tudruk","28":"tag-mahatma-gandhi-monument","29":"tag-mati-karmin","30":"tag-meelelahutus","31":"tag-nikolai-von-glehni-kalevipoeg"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14125","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=14125"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14125\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/14126"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=14125"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=14125"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=14125"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}