{"id":141353,"date":"2026-03-30T07:45:12","date_gmt":"2026-03-30T07:45:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/141353\/"},"modified":"2026-03-30T07:45:12","modified_gmt":"2026-03-30T07:45:12","slug":"jahikoerte-too-proovilepanek-latis-ejs-i-meistrivoistlused-metsseale","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/141353\/","title":{"rendered":"Jahikoerte t\u00f6\u00f6 proovilepanek L\u00e4tis: EJS-i meistriv\u00f5istlused metsseale"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a>Jahikatsete parimad jahikoerad omanikega. Fotod: Marko Vinni<\/p>\n

28. m\u00e4rtsil said jahikoerad end Eesti Jahimeeste Seltsi meistriv\u00f5istlustel proovile panna jahikatses metsseale. <\/p>\n

Jahikatsete eesm\u00e4rk on jahikoerte jahiomaduste kindlakstegemine metsseale piiratud alal. Lisaks saab katsetega kindlaks teha ja hinnata jahikoerte t\u00f6\u00f6omadusi metssea leidmisel piiratud alal ja v\u00e4lja selgitada aretust\u00f6\u00f6 tarbeks metsseajahi k\u00f5lbulikud jahikoerad.<\/p>\n

Eestis metsseaaedikuid pidada ja katseid l\u00e4bi viia veel ei v\u00f5i. Seega toimusid seekordsed katsed ja EJS-i meistriv\u00f5istlused L\u00e4tis In\u010dukalnsis olevas metsseaaedikus, mis asub Eesti piirist 127 kilomeetri kaugusel.<\/p>\n

Laup\u00e4eval oli sinna tee leidnud 22 jahikoera koos oma peremeestega, et panna ennast proovile, n\u00e4idata oma otsinguv\u00f5imet, haistmist, julgust ja hasarti, h\u00e4\u00e4le k\u00f5la ja visadust. Seda k\u00f5ike kohtunike Aivo Jaanitsa, Aili P\u00e4rtel-Beljajevi ja Mari-Ann Rehki silme all.<\/p>\n

Jahikatse tehistingimustes<\/p>\n

Katsete korraldamiseks on vaja piiratud ala, mille suuruseks on minimaalselt kolm hektarit. Metsseaaedik peab olema vaheldusrikka maastikuga ja kindlasti peab tagatud olema vesi. Alale peab olema rajatud ehitised, mis tagavad vajadusel koera kiire eraldamise metsseast. Katsel kasutatakse jahikoera t\u00f6\u00f6 hindamiseks \u00fchte metssiga. Ja iga jahikoer teeb oma katse iseseisvalt. Aias peab olema v\u00f5imalus jahikoera t\u00f6\u00f6d vaadelda vaatluspukkidest. \u00a0<\/p>\n

In\u010dukalnsis olevas metsseaaedikus on k\u00f5ik tingimused tagatud. Metsseaaediku omaniku Nikolai Varganovi s\u00f5nul on ta metsseaaedikut pidanud aastast 1987. T\u00e4na on tema klubis (L\u00e4ti Jahikoerte Klubi) \u00fcle 350 liikme. Kunagi tehti ka aktiivselt rahvusvahelist koost\u00f6\u00f6d, aga t\u00e4nases geopoliitilises olukorras on see koost\u00f6\u00f6 soiku j\u00e4\u00e4nud. Praegu tehakse peamiselt koost\u00f6\u00f6d eestlastega ja kohalikul tasandil. Iga aasta korraldatakse neli kuni viis katsep\u00e4eva, millest kaks on broneeritud eestlastele. Peamiselt siis neile, kellega on j\u00e4\u00e4nud parimad s\u00f5prussuhted.<\/p>\n

Varganov kinnitas, et metssiga, kelle peal kaitseid tehakse, peab olema s\u00fcndinud tehistingimustes. \u201eKindlasti ei tohi v\u00f5tta looma loodusest, sest vabas looduses s\u00fcndinud metssead on agressiivsemad ja stressialtimad ehk siis nende eluiga v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da v\u00e4ga l\u00fchikeseks,\u201c selgitas mees.<\/p>\n

Lisaks on oluline, et metsseaaedikus pidav metssiga ei oleks agressiivne ja oleks terve ps\u00fc\u00fchikaga ega r\u00fcndaks v\u00e4ga agressiivselt jahikoeri. Eriti oluline on see noorte koerte puhul, sest kui noored jahikoerad saaksid metssealt l\u00fc\u00fca, siis tekiks kartus metssea suhtes ja neid ei saaks enam jahil kasutada.<\/p>\n

Nikolai kinnitas, et metsseaaediku p\u00f5hieesm\u00e4rk on jahikoera ettevalmistamine p\u00e4ris jahiks. L\u00e4tis on \u00fcldse kolm sellist aeda, millest hetkel t\u00f6\u00f6tab ainult kaks aeda.<\/p>\n

Kogemus jahikoerte katsetel<\/p>\n

Jahikoerte katseid k\u00e4is kaemas ka jahindusn\u00f5unik Marko Vinni, kes esmakordselt seda koges. \u201eValisin selleks vaatluseks \u00fche vaatluspuki. Kuna mul endal vahetu kogemus selliste katsete l\u00e4biviimisel puudus, siis k\u00f5ige enam mind \u00fcllatas see, et metssiga, kes on kodustes tingimustes \u00fclesse kasvatatud ja kes peaks olema harjunud nii inimeste kui jahikoertega, k\u00e4itus nagu metsas vabalt elav metssiga,\u201c selgitas Vinni.<\/p>\n

\u201eKui jahikoer oli suunanud metssea minu ette olevasse kuusikusse, siis nagu p\u00e4ris jahil tuli ka siin olla vaikselt ja seista m\u00e4rkamatult, vastasel juhul, kui metssiga sind kuulis v\u00f5i su kohaloleku \u00e4ra fikseeris, siis ta nn k\u00fctiliinile v\u00e4lja ei tulnud, vaid liikus tuldud teed tagasi,\u201c kommenteeris jahindusn\u00f5unik.<\/p>\n

Vinni r\u00e4\u00e4kis, et korra pistis metssiga kuuse alt ka nina v\u00e4lja, fikseeris ta kohaloleku \u00e4ra ja suundus tuldud teed kohe tagasi. \u201eSamas m\u00f5ne koeraga meenutas katse p\u00e4ris jahti. Osadel koertel oli otsing p\u00e4ris aeglane ja enne kui midagi toimuma hakkas, tuli ikka t\u00fckk aega vaadelda jooksvat jahikoera, enne kui ta l\u00f5puks \u201elaulu\u201c lahti sai. M\u00f5nel jahikoeral ka katse eba\u00f5nnestus, sest isegi, kui metssiga leiti, siis see ei pakkunud katsel osalevale jahikoerale v\u00e4ga suurt huvi ja koer tuli ise sea pealt katse ajal maha,\u201c t\u00f5des Vinni.<\/p>\n

Miks katsetel k\u00e4idakse?<\/p>\n

Nii juhtus ka jahikoer Volliga, kelle peremees Jaanus Lind peale katselt tulekut arvas, et Vollile pole L\u00e4tist m\u00f5tet pruuti otsima minna.<\/p>\n

Vinni uuris temalt, et miks katsetele \u00fcldse tullakse, selgitas Jaanus: \u201eoluline ongi aru saada millised on jahikoera t\u00f6\u00f6omadused ja kuidas ta k\u00e4itub, kui metssea \u00fclesse leiab ja aedik annab v\u00f5imaluse koera t\u00f6\u00f6d vaadelda, p\u00e4ris looduses oleks seda v\u00e4ga keeruline teha. Mitte v\u00e4hem olulisem on ka sotsiaalne pool, see meenutab v\u00e4ikest kokkutulekut, kui saab teiste jahikoerte omanikega sotsialiseerida\u201c.<\/p>\n

Jahikoera Cuuper omaniku Andi Lemberi s\u00f5nul on oluline, et jahikoer l\u00e4biks ja omaks katse tunnistust.<\/p>\n

Lember: \u201eSee on oluline argument aretuseks. Soomes n\u00e4iteks ei ole v\u00f5imalik jahikoera kutsikat teisele jahimehele m\u00fc\u00fca, kui vanematel pole katsetunnistust. Siin polegi v\u00e4ga oluline see, mis punktidele v\u00f5i mis j\u00e4rkudele katse sooritatud on, p\u00f5hiline on, et katse oleks l\u00e4bitud. Ja k\u00f5ige olulisem on need katsed \u00fche kuni kaheaastastele jahikoertele, sest siis on otseselt n\u00e4ha kuidas koer t\u00f6\u00f6tab, tema d\u00fcnaamikat, otsingut ja k\u00e4itumist, ning kuidas erinevates situatsioonidele reageerib\u201c.<\/p>\n

Katsetel osales kokku 22 jahikoera, millest kolm olid Vene-Euroopa laikad, kaheksa L\u00e4\u00e4ne-Siberi laikad, \u00fcks Ida-Siberi laika, neli J\u00e4mtlandi, neli Hall norra p\u00f5drakoera ja kaks Karjala karukoera.<\/p>\n

Keskmine tase<\/p>\n

Kohtunikud Aivo Jaanits, Aili P\u00e4rtel-Beljajev ja Mari-Ann Rehk selgitasid, et tulemused v\u00f5iksid olla paremad, aga selline meie aastate keskmine tase ongi. Keskmine punktiskoor ja hinne on 40-50, mis on keskmine hinne ja alati on ka m\u00f5ned eredad jahikoerad sees. Samas nenditi, et ka l\u00e4bikukkumise protsent on suur, aga m\u00f5ned koerad t\u00f6\u00f6tavadki metsas paremini kui aias.<\/p>\n

P\u00e4eva l\u00f5pus autasustati parimaid ja esikolmik jagunes j\u00e4rgmiselt:<\/p>\n