P\u00e4rast esimese lapse s\u00fcndi lahkub akadeemilisest maailmast iga kolmas naine, samas kui mehi puudutab see probleem m\u00e4rgatavalt v\u00e4hem. See tekitab teadlaste karj\u00e4\u00e4rirajal s\u00fcgava soolise l\u00f5he, millest on v\u00e4ga raske taastuda.<\/p>\n
V\u00e4rske uuring<\/a> l\u00fckkab \u00fcmber m\u00fc\u00fcdi, justkui ei tahaks noored naised meestega v\u00f5rdselt karj\u00e4\u00e4ri teha v\u00f5i t\u00f6\u00f6le p\u00fchenduda. Kopenhaageni \u00e4rikooli majandusteadlase Sofie Cairo t\u00f6\u00f6r\u00fchm tuvastas, et laste s\u00fcnd seletab lausa 70 protsenti akadeemilises t\u00f6\u00f6h\u00f5ives valitsevast soolisest l\u00f5hest, vahendab Nature<\/a>.\u00a0\u00a0<\/p>\n Sedav\u00f5rd suur kadu teaduss\u00fcsteemis on m\u00e4rgatav isegi Taanis, mis p\u00fcsib riiklike toetuste ja vanemapuhkuste korra helduse poolest maailmas esirinnas. K\u00fcsitlustes pooldavad inimesed k\u00fcll koduste kohustuste v\u00f5rdset jagamist, kuid tegelikkuses langeb l\u00f5viosa argisest hoolet\u00f6\u00f6st endiselt emadele.<\/p>\n Teadlased on emaduse hinda ehk niinimetatud emadusl\u00f5ivu uurinud juba aastaid. Varasematest teadust\u00f6\u00f6dest on v\u00e4lja koorunud p\u00fcsiv ja murettekitav muster \u2013 naised teenivad akadeemilises sektoris v\u00e4hem, neid edutatakse meestest harvemini ning neil on keerulisem j\u00f5uda teaduses juhtivkohtadele.\u00a0<\/p>\n M\u00e4rtsis ilmunud mahukas uuring tugineb Taani registriandmetele ja heidab valgust laste s\u00fcnni otsesele m\u00f5jule teadlaskarj\u00e4\u00e4ridele. Autorid v\u00f5tsid luubi alla just selle hetke, mil noored siirduvad doktorantuurist esimesele p\u00fcsivale t\u00f6\u00f6kohale.<\/p>\n Probleem on s\u00fcsteemne<\/p>\n Uuringu andmed kinnitasid, et meeste ja naiste karj\u00e4\u00e4ritrajektoorid kulgevad enne esimese lapse s\u00fcndi v\u00e4ga sarnaselt. P\u00e4rast lapse s\u00fcndi l\u00e4hevad need teed aga j\u00e4rsult ja p\u00f6\u00f6rdumatult lahku. Autorite s\u00f5nul ilmneb just \u00fcleminekul doktorantuurist esimesele kindlale t\u00f6\u00f6kohale akadeemilise s\u00fcsteemi n-\u00f6 suur leke. Seejuures on probleem terav isegi nendes riikides, kus tugis\u00fcsteemid peaksid naisi v\u00e4hemalt teoorias kaitsma.<\/p>\n Uurijad anal\u00fc\u00fcsisid enam kui 13 000 lapsevanema eluk\u00e4iku, kes olid aastatel 1996\u20132017 Taani \u00fclikoolides doktori\u00f5ppes. Teadlased sidusid noorte inimeste elulood teadusartiklite andmebaasiga ja karj\u00e4\u00e4rik\u00fcsitluste vastustega. Anal\u00fc\u00fcsist ilmnes, et kaheksa aastat p\u00e4rast esimese lapse s\u00fcndi j\u00e4i \u00fclikooli t\u00f6\u00f6le ligi kolmandiku v\u00f5rra v\u00e4hem naisi. Isade ridades oli kadu poole v\u00e4iksem \u2013 14 protsenti. Samas ei suundunud emad mitte paremini tasustatud erialadele, vaid nad lahkusid teadussektorist sageli j\u00e4\u00e4davalt ning nende sissetulek v\u00e4henes.<\/p>\n Lisaks t\u00f6\u00f6koha kaotusele kahanes m\u00e4rgatavalt ka \u00fclikooli j\u00e4\u00e4nud emade teaduslik viljakus. Naiste avaldatud teadusartiklite hulk langes lapse s\u00fcnni j\u00e4rel j\u00e4rsult. N\u00e4itaja p\u00fcsisi isade omast kolmandiku v\u00f5rra madalam veel kaheksa aastat peale lapse s\u00fcndi. Peap\u00f5hjus peitub uuringu autorite s\u00f5nul koduste t\u00f6\u00f6de ebav\u00f5rdses jaotamises. Naised v\u00f5tavad enda kanda viis korda rohkem lastega seotud ad hoc kohustusi, nagu \u00f6ise hoolitsemise, haigusp\u00e4evad ja ootamatud arstivisiidid.<\/p>\n Samas premeerib teaduss\u00fcsteem eesk\u00e4tt neid, kes suudavad rohkem artikleid avaldada. Seet\u00f5ttu torkab emade ajutine j\u00f5udluse langus valusalt silma. Tihti langeb paus kokku lapse esimeste eluaastatega, mil teadlased rabelevad alles kindlama t\u00f6\u00f6koha nimel.<\/p>\n Nii v\u00e4hendabki lapse s\u00fcnd tuntavalt naiste v\u00f5imalusi s\u00f5lmida \u00fclikooliga t\u00e4htajatu t\u00f6\u00f6leping. N\u00e4iteks kolm kuni neli aastat hiljem oli emade v\u00f5imalus j\u00f5uda tenuuri 35 protsenti madalam ning ka kaheksa aasta m\u00f6\u00f6dudes lapse s\u00fcnnist p\u00fcsis l\u00f5he 23 protsendi juures. Isade puhul teadlased sellist tagasil\u00f6\u00f6ki ei t\u00e4heldanud.\u00a0<\/p>\n Emade karj\u00e4\u00e4ri pidurdavad lisaks kodustele muredele ka akadeemilise keskkonna j\u00e4igad ootused. N\u00e4iteks kannatab naiste karj\u00e4\u00e4r teravamalt nendel erialadel, kus valitseb tihe konkurents ja puuduvad naissoost eeskujud. Lisaks v\u00e4hendab emadus naiste valmisolekut kolida teistesse riikidesse, mis ahendab oluliselt nende t\u00f6\u00f6kohavalikuid. Teadusalast mahaj\u00e4\u00e4must ei paranda isegi see, kui lapsi saavad igap\u00e4evaselt hoida vanavanemad.\u00a0<\/p>\n Et emade olukorda parandada, peavad autorite s\u00f5nul \u00fclikoolid naisteadlasi toetama s\u00fcsteemselt ja juba nende karj\u00e4\u00e4ri alguses. Sellest v\u00f5idaks lisaks naistele nii teadus kui ka majandus. Praegu laseb j\u00e4ik s\u00fcsteem aga doktorantuuris omandatud teadmistel lihtsalt kaotsi minna.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"P\u00e4rast esimese lapse s\u00fcndi lahkub akadeemilisest maailmast iga kolmas naine, samas kui mehi puudutab see probleem m\u00e4rgatavalt v\u00e4hem.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":141690,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,19352,37,33,35,19555,33431,34,36,31,32,21,37970,3704,28,29,95,19,25,57043,53122,52925,280,24524,23,24,22,4242,20,30,92,93,94],"class_list":["post-141689","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-diskrimineerimine","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-emad","tag-emadus","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-hooletoo","tag-lapsed","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-sooline-diskrimineerimine","tag-sooline-ebavordsus","tag-sugu","tag-teadus","tag-teadusasutused","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-ulikoolid","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/141689","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=141689"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/141689\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/141690"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=141689"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=141689"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=141689"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}