Rahvusvahelisel muusikap\u00e4eval helikunsti sihtkapitali tunnustuspreemia p\u00e4lvinud Juliana Volo\u017e r\u00e4\u00e4kis Klassikaraadiole, et ka t\u00f6\u00f6 muusikute tugistruktuuris n\u00f5uab loomingulisust ja pakub iga p\u00e4ev midagi uut.<\/p>\n
Eduka t\u00f6\u00f6 eest muusikam\u00e4ned\u017eeri ja agendina preemia saanud Volo\u017e t\u00f5des, et tunnustus t\u00e4hendab talle palju. “Meie, m\u00e4ned\u017eerid ja agendid, oleme lava taga. Meie t\u00f6\u00f6 ei ole nii n\u00e4htav, ei ole nii s\u00e4rav, nagu artistidel, kes on laval, kes m\u00e4ngivad, keda k\u00f5ik n\u00e4evad. Meie teeme seda, et nemad sinna saaksid ja seal s\u00e4rada,” r\u00e4\u00e4kis Volo\u017e, kes esindab Puuluupi, Mari Kalkunit, Sadu ja Kuula Hetke.<\/p>\n
Hariduselt on Volo\u017e keemik ja t\u00f6\u00f6tas \u00fclikooli l\u00f5petamise j\u00e4rel mereuuringute instituudis. “Mulle alati meeldis midagi korraldada, kedagi kokku viia, tegutseda ja n\u00e4ha oma tegutsemise tulemusi. \u00dclikoolis korraldasime igasuguseid lavastusi, aga sellist eriala nagu muusika-management tol ajal ei olnud ja ega mul ei olnud ka m\u00f5tteid, et tahaksin sellega tegeleda. Peale kooli ma ei teadnud, mida teha. Isa \u00fctles, et mina \u00f5pi keemiat, seal on tulevik ja ma l\u00e4ksin, kuigi see mulle eriti ei meeldinud. Aga sai tehtud,” naeris Volo\u017e.<\/p>\n
Abikaasa j\u00e4reldoktorantuur viis Volo\u017ei Stockholmi, kus ta hakkas uusi v\u00e4ljakutseid otsima. “Siis tegin palju fotosid, ka rahvusvahelisi n\u00e4ituseid, neid avaldati ka kalendrites ja postkaartidena. Siis pakuti abikaasale t\u00f6\u00f6d Saksamaale ja l\u00e4ksime uurisime, mis seal toimub. T\u00f6\u00f6tasin fotograafina ning kuna Saksamaal on maksude teema v\u00e4ga keeruline, ise hakkama ei saa ja on vaja konsultanti, ning leidsime firma, kes spetsialiseerus just artistide ja kunstnike aitamisele,” meenutas ta.<\/p>\n
Konsultandi kaudu satuti kontserdile, kus esines Gruusia jazz’i trio. “See oli \u00fcks esimene suur muusikaavastus minu jaoks. Gruusia trio, kes pani kokku jazz’i ja Gruusia pol\u00fcfoonia v\u00e4ga maitsekalt, targalt ja elegantselt. L\u00e4ksin kohe peale kontserti neile \u00fctlema, mis ma m\u00f5tlen, saime s\u00f5pradeks. Tegin paar aastat n\u00e4ituseid, kasutasin nende muusikat ja \u00fchel p\u00e4eval nad \u00fctlesid, et tahaksid esineda ja k\u00fcsisid, kas mina kedagi tunnen. Teadsin ainult \u00fchte muusikaajakirjanikku ja helistasin talle kohe. Tema andis mulle kolm nime, kellele ma kohe helistasin ja iga\u00fcks andis mulle veel paar nime,” jutustas Volo\u017e.<\/p>\n
Nelja kuu p\u00e4rast esines b\u00e4nd k\u00f5ikv\u00f5imaliku meediakajastuse j\u00e4rel juba t\u00e4ismajale. “See on algajale muidugi v\u00e4ga riskantne asi, sest j\u00e4\u00e4d kohe konksu otsa. Olin saalis, n\u00e4gin, et ainult helistamise ja kirjutamisega sain inimesed lavale, kontsert on v\u00e4lja m\u00fc\u00fcdud, artistid on \u00f5nnelikud ja k\u00f5igile meeldib. Mulle meeldis see tunne v\u00e4ga. M\u00f5tlesin, et tahaks seda veel teha ja hakkasin vaatama, kuidas teised teevad.”<\/p>\n
L\u00f5puks leiti b\u00e4ndil plaadifirma ja p\u00e4\u00e4seti olulistele muusikafestivalidele. “Hakkas suur tuuritamine, mina olin m\u00e4ned\u017eerina juures, agent tegi kontserte, mina k\u00e4isin kaasas, vaatasin ja \u00f5ppisin. B\u00e4ndid said teada, et mina eksisteerin, k\u00e4isin Womexil ja teistel esitlusfestivalidel kogu aeg ja hakkasid minu poole p\u00f6\u00f6rduma. Nii see pall veereski,” t\u00f5des ta.<\/p>\n
Volo\u017e t\u00f5des, et artist v\u00f5ib k\u00f5igega ka omal k\u00e4el hakkama saada. “Aga p\u00e4evas on 24 tundi. Muusik peaks ju looma, tema aju peab olema vaba ja teises suunas m\u00f5tlema. M\u00e4ned\u017eer ja agent on inimesed, kes peavad olema v\u00e4ga struktureeritud, tegelema selle pusle kokku panemisega. Agent m\u00fc\u00fcb artisti oma korraldajate ja esinemispaikade v\u00f5rgustikus. M\u00e4ned\u017eer vaatab laiema pilguga muusiku karj\u00e4\u00e4ri, kuidas artist peaks arenema, mis oleksid j\u00e4rgmised sammud, kas on vaja plaadifirmat, millist ja nii edasi.”<\/p>\n
Sealjuures t\u00f5des ta, et ka muusikut toetavad t\u00f6\u00f6kohad on loomingulised. “Ta ei ole \u00fcldsegi igav, iga p\u00e4ev on midagi uut. Muidugi on rutiini, vaatad, et tuuriplaanid klapiksid ja et k\u00f5ik maksavad \u00f5igesti honorare, aga muidu on v\u00e4ga palju loomingut ja mitmek\u00fclgsust,” t\u00f5des ta.<\/p>\n
Auhindade jagamise ajal viibis Volo\u017e parajasti Iirimaa esitlusfestivalil, kus oli esimest korda kohal ka Baltikumi delegatsioon. “Umbes 30 inimest, see oli v\u00e4ga ilus s\u00fcndmus ja mulle v\u00e4ga alati meeldib, kui Balti riigid midagi edukalt koos teevad, mitte ainult ei m\u00f5\u00f5da, et kelle m\u00e4gi on k\u00f5rgem. Muusikat\u00f6\u00f6stuses on seda protsessi v\u00f5inud j\u00e4lgida juba mitu aastat ja see l\u00e4heb aina paremaks, v\u00e4ga tugev koost\u00f6\u00f6 on,” kinnitas Volo\u017e.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Rahvusvahelisel muusikap\u00e4eval helikunsti sihtkapitali tunnustuspreemia p\u00e4lvinud Juliana Volo\u017e r\u00e4\u00e4kis Klassikaraadiole, et ka t\u00f6\u00f6 muusikute tugistruktuuris n\u00f5uab loomingulisust ja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":14178,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,9244,140,5730],"class_list":{"0":"post-14177","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-juliana-voloz","15":"tag-meelelahutus","16":"tag-muusikapaev"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14177","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=14177"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14177\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/14178"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=14177"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=14177"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=14177"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}