Euroopa suurim majandus Saksamaa, Hiina, Prantsusmaa ja Jaapangi panustavad vesinikule kui v\u00f5tmelahendusele t\u00f6\u00f6stuse saaste v\u00e4hendamisel.<\/p>\n
Euroopa suurim majandus, Saksamaa, panustab \u00fcha enam vesinikule kui v\u00f5tmelahendusele t\u00f6\u00f6stuse saaste v\u00e4hendamisel. Kuid see strateegia ei t\u00e4henda, et vesinikust saaks universaalne energialahendus. Vastupidi \u2014 selle roll on \u00fcsna kitsalt piiritletud. Vesinikku kasutatakse seal, kus elektrifitseerimine ei t\u00f6\u00f6ta.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6stuse saaste v\u00e4hendamine kui keskne probleem<\/p>\n
Saksamaa kliimaeesm\u00e4rkide suurim takistus ei ole enam kodumajapidamised ega isegi elektritootmine, vaid nn \u201crasked sektorid\u201d nagu teraset\u00f6\u00f6stus, keemiat\u00f6\u00f6stus, rafineerimine, osa transpordist nagu n\u00e4iteks laevandus. Nendes sektorites on temperatuurid, keemilised protsessid ja energiavajadus sellised, et otsene elektrikasutus ei ole piisav v\u00f5i majanduslikult m\u00f5istlik. Siin tuleb m\u00e4ngu vesinik ja selle erinevad \u00fchendid.<\/p>\n
Roheline vesinik \u2014 toodetud taastuvenergiast \u2014 v\u00f5imaldab n\u00e4iteks:<\/p>\n
Just seet\u00f5ttu n\u00e4eb Saksamaa vesinikku eelk\u00f5ige t\u00f6\u00f6stusliku toorainena, mitte universaalse energiakandjana.<\/p>\n
Vesinik pigem pole \u201caku\u201d<\/p>\n
Sageli r\u00e4\u00e4gitakse vesinikust kui elektrienergia salvestamise viisist, kuid praktikas on see alles viienda v\u00f5i kuuenda j\u00e4rgu lahendus.<\/p>\n
P\u00f5hjus on lihtne: elekter \u2192 vesinikuks \u2192 tagasi elektriks protsessis kaob kuni 70% energiast. Seet\u00f5ttu kasutatakse vesinikku ainult seal, kus otsene elektrifitseerimine ei ole v\u00f5imalik v\u00f5i pole praktiline v\u00f5i keemiline reaktsioon n\u00f5uab vesinikku. Saksamaa strateegia peegeldab seda arusaama \u00fcsna selgelt.<\/p>\n
Ambitsioonikas plaan \u2014 aga piiratud ressursid<\/p>\n
Saksamaa eesm\u00e4rk on rajada 2030. aastaks v\u00e4hemalt 10 gigavati jagu elektrol\u00fc\u00fcsi v\u00f5imsust<\/a>, mis t\u00e4hendab \u00fcsna kiiret kodumaise ja tarnetest s\u00f5ltumatu vesinikutootmise \u00fclesehitamist v\u00e4hemalt kriisiajaks. \u201cRasvasemate\u201d lahenduste probleem on aga elektris. Rohelise vesiniku tootmine on praegu veel \u00e4\u00e4rmiselt energiamahukas. 1 kg vesinikku vajab ~50\u201355 kWh elektrit. Kui Saksamaa sooviks katta kogu oma tulevase vesinikuvajaduse ainult kodumaise tootmisega, vajaks see ligikaudu sama palju elektrit kui kogu riigi t\u00e4nane tarbimine. V\u00e4hemalt hetkel laialdaselt kasutuses olevate elektrol\u00fc\u00fcsi-lahenduste puhul on see nii, kuigi arenduses on palju odavamad<\/a> ja t\u00f5husamaid elektrol\u00fc\u00fcsi tehnoloogiad. Sellegipoolest valmib 2026. aasta esimeses pooles 250 MW aastav\u00f5imsusega vesinikutehas ehk siis plaani on asutud kiirendatult t\u00e4itma.<\/p>\n Niisiis pole hetkel pole t\u00e4ielikku kodumaist varustatust realistlik saavutada, sest taastuvenergia tootmine<\/a> ei kasva piisavalt kiiresti, kohati venib elektriv\u00f5rkude arendus ja elektrihinnad on veel k\u00f5rged<\/a>. Tulemuseks on strateegiline otsus: Saksamaa hakkab suurt osa vesinikust importima.<\/p>\n Vesiniku import kui strateegiline valik<\/p>\n Hinnanguliselt tuleb 50\u201370% Saksamaa vesinikuvajadusest n\u00e4htavas tulevikus katta impordiga. Potentsiaalseteks partneriteks peetakse P\u00f5hja-Aafrikat, L\u00e4his-Ida, Norrat ja Ladina-Ameerikat. Riik toetab seda spetsiaalsete mehhanismidega, nagu H2Global oksionid, kus riik ostab 3 miljardi euro eest vesinikku pikaajaliste lepingutega ja m\u00fc\u00fcb selle edasi oma t\u00f6\u00f6stusele. Hinnavahe kompenseeritakse CCfD (carbon contracts for difference<\/a>) kaudu; suurinvesteeringuid tehakse IPCEI <\/a>kaudu. Kiirendada p\u00fc\u00fctakse ka ehituslubade v\u00e4ljaandmist ja lisaks p\u00fc\u00fctakse luua vesinikuga seotud \u00fcleeuroopaline standardis\u00fcsteem.<\/p>\n See on sisuliselt turu loomine riigi poolt \u2014 sest ilma toetusteta ei ole roheline vesinik<\/a> veel konkurentsiv\u00f5imeline. N\u00e4iteks Saksamaal toodetud roheline vesinik v\u00f5ib olla 2\u20133 korda kallim kui p\u00e4ikeserikastes riikides.<\/p>\n Taristu: uus suur vesiniku energiav\u00f5rk Euroopas<\/p>\n Lisaks tootmisele ja impordile ehitab Saksamaa aktiivselt vesiniku infrastruktuuri:<\/p>\n Eesm\u00e4rk on \u00fchendada sadamad, t\u00f6\u00f6stuspiirkonnad ja Euroopa-sisene vesiniku toruv\u00f5rk.<\/p>\n Hiina ja Prantsusmaa: kaks erinevat teed<\/p>\n Saksamaa strateegiat m\u00f5istab paremini, kui v\u00f5rrelda seda teiste suurte majandustega.<\/p>\n Hiina p\u00fc\u00fcdleb vesinikutehnoloogia turul domineerimise poole<\/p>\n Hiina panustab vesinikule hoopis teise loogikaga:<\/p>\n Hiina eesm\u00e4rk ei ole ainult oma vajaduste katmine, vaid ka domineerimine globaalsel tehnoloogiaturul \u2014 sarnaselt p\u00e4ikesepaneelidele.<\/p>\n Prantsusmaa vesinikumajandus on osa riiklikust t\u00f6\u00f6stuspoliitikast<\/p>\n Prantsusmaa liigub kolmandat teed:<\/p>\n Kui Saksamaa loob turgu ja Hiina toodab odavalt, siis Prantsusmaa \u00fcritab ehitada Euroopa-sisese t\u00f6\u00f6stuse baasi.<\/p>\n Jaapani tee vesinikumajanduses<\/p>\n Jaapan on \u00fcks esimesi riike maailmas, kus hakati vesinikumajandust s\u00fcsteemselt arendama juba rohkem kui k\u00fcmme aastat tagasi. Uue valitsuse v\u00e4rskendatud plaanid kinnitavad, et see suund ei ole muutunud \u2014 pigem vastupidi, vesinikku n\u00e4hakse n\u00fc\u00fcd veelgi selgemalt kui osa riigi energiajulgeolekust ja t\u00f6\u00f6stuspoliitikast. Erinevalt Saksamaast v\u00f5i Hiinast on Jaapanil \u00fcks p\u00f5hiline erip\u00e4ra: neil pole kivis\u00fctt. P\u00e4rast Fukushima tuumakatastroofi v\u00e4henes tuumaenergia roll ning riik s\u00f5ltub suuresti veeldatud maagaasist (LNG), nafta ja kivis\u00f6e tarnetest. See teeb Jaapanist \u00fche maailma suurima energiaimportija ja seega on tarnete mitmekesistamine energiajulgeoleku k\u00fcsimus. Vesinik sobitub siia loogikasse \u2013 seda saab importida erinevatest riikidest ja mitmekesistada nii energiavarustust. Jaapanlased peavad lubama rohelise vesiniku k\u00f5rval ka nn sinist vesinikku, mis tehtud maagaasist (kuid nad kavatsevad CO\u2082 p\u00fc\u00fcda). Lisaks kasutavad nad laiemalt ammoniaaki kui vesiniku kandjat.<\/p>\n Jaapani erip\u00e4ra on tugev panus ammoniaagile<\/p>\n Miks ammoniaak? Seda on lihtsam transportida kui vesinikku, seda saab kasutada olemasolevas taristus ja seda sobib elektrijaamades p\u00f5letamiseks. Jaapan plaanib kasutada ammoniaaki kivis\u00f6ejaamades koos kivis\u00f6ega ja v\u00e4hendada seel\u00e4bi CO\u2082 heidet ilma kogu s\u00fcsteemi \u00fcmber ehitamata. See on kompromisslahendus, mida Euroopas vaadatakse skeptilisemalt.<\/p>\n Jaapan ei keskendu ainult energiale, vaid ka t\u00f6\u00f6stusele ja transpordile:<\/p>\n Kuigi elektriautod domineerivad mujal, ei ole Jaapan loobunud vesiniku rollist transpordis.<\/p>\n Jaapani riiklik tugi ja pikaajaline plaan<\/p>\n Uus strateegia sisaldab tugevat riiklikku rahastust:<\/p>\n Eesm\u00e4rk on luua toimiv vesinikuturg ning kindlustada pikaajalised impordilepingud.<\/p>\n Kus on Eesti v\u00f5imalused vesinikumajanduses?<\/p>\n Eesti jaoks ei ole realistlik kopeerida Saksamaa mudelit \u2014 puudub nii t\u00f6\u00f6stuslik mastaap kui ka sedalaadi energiavajadus. Samas tekivad mitmed v\u00f5imalikud ni\u0161id.<\/p>\n 1. Taastuvenergia + eksport<\/p>\n Kui L\u00e4\u00e4nemere tuuleenergia areneb, v\u00f5ib Eesti toota rohelist elektrit ja sellest ka vesinikku eksportimiseks. See v\u00f5ib tagada sissetuleku ka p\u00e4ikese- ja tuuleparkide omanikele ajal, kui energiat on turul palju ja seda pole sisuliselt kuhugi panna.<\/p>\n 2. T\u00f6\u00f6stuslikud pilootprojektid<\/p>\n Vesinik v\u00f5iks sobida:<\/p>\n 3. Eesti v\u00f5ib tulevasest vesinikutorust kasu saada<\/p>\n Eesti v\u00f5ib olla osa L\u00e4\u00e4nemere vesinikuv\u00f5rgust v\u00f5i logistilisest koridorist Soome ja Kesk-Euroopa vahel.<\/p>\n 4. V\u00e4ikeriigi eelis<\/p>\n Erinevalt Saksamaast saab Eesti olla paindlik:<\/p>\n Vesinikumajanduse suur pilt<\/p>\n Saksamaa vesinikustrateegia ei ole niiv\u00f5rd tehnoloogiline kui majanduslik otsus.<\/p>\n See p\u00f5hineb arusaamal, et:<\/p>\n \u00dcks on siiski selge: vesinik ei p\u00e4\u00e4sta kogu energias\u00fcsteemi, kuid ilma selleta ei pruugi Euroopa t\u00f6\u00f6stus kliimaneutraalsuseni ehk v\u00e4iksema reostamise tasemeni j\u00f5uda.<\/p>\n Loe lisaks<\/p>\n Odav vesinik ilma plaatinat kasutamata<\/a><\/p>\n Kuidas aluselisest j\u00e4\u00e4tmeveest vesinikku teha<\/a><\/p>\n Eriti s\u00e4\u00e4stlik vesinikutootmine p\u00e4ikesest ja s\u00f5nnikust<\/a><\/p>\n Just tuuleenergia toob elektri hinna alla<\/a><\/p>\n Euroopa ehitab elektrihinna langetamiseks meretuuleparke<\/a><\/p>\n\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n