Pooleldi Gr\u00f6\u00f6nimaa juurtega Max ja tema s\u00f5ber Carsten Bo k\u00e4ivad igal kolmap\u00e4eval kohvi joomas USA Kopenhaageni saatkonna ees.<\/p>\n
“Me protestime Trumpi ja tema katse vastu haarata kontroll Gr\u00f6\u00f6nimaa \u00fcle, mis meile ei meeldi ja meile ei meeldi Trump. Selle asemel, et istuda kuskil mujal ja kohvi juua, otsustasime me seda teha siin ja v\u00f5tta Gr\u00f6\u00f6nimaa lipu endaga kaasa,” lausus Carsten Bo.<\/p>\n
“K\u00f5ige olulisem on \u00f6elda, et see on Gr\u00f6\u00f6nimaa rahva valik. Mis edasi saab, see ei ole meie otsustada ja meie arvamus ei ole oluline, me oleme siin lihtsalt selleks, et n\u00e4idata \u00fcles oma toetust neile. \/…\/ Raske on \u00f6elda, mida homne toob, kui Trump on v\u00f5imul,” \u00fctles Max.<\/p>\n
Kopenhaagenis Arktika julgeoleku teemaga tegelevad anal\u00fc\u00fctikud ei oska samuti n\u00e4ha m\u00f5istlikke argumente Gr\u00f6\u00f6nimaa \u00fclev\u00f5tmiseks USA poolt ega sedav\u00f5rd pakilisi julgeolekuohte piirkonnas.<\/p>\n
“Peamine oht praegu on USA huvi, mitte niiv\u00f5rd Venemaa ega Hiina sissetung. Venemaa ja Hiina oht on k\u00fcll olemas, aga need ei ole nii tugevad praegu. Venemaa n\u00e4ib olevat keskendunud teistele Arktika piirkondadele ja Hiina n\u00e4ib olevat keskendunud Venemaa osale Arktikast,” lausus Taani kuningliku kaitsekolled\u017ei kaasprofessor Jon Rahbek-Clemmensen.<\/p>\n
Mis ei t\u00e4henda, et ei oleks valdkondi, milles maailma p\u00f5hja poolt vaadates julgeolekut saaks tugevdada.<\/p>\n
“\u00dcks n\u00e4ide on radarite katvus Gr\u00f6\u00f6nimaal, mis on v\u00e4ga h\u00f5re praegu. Taani valitsus teatas eelmisel aastal, et nad investeerivad uutesse radaritesse, et katta Gr\u00f6\u00f6nimaa kohal olev \u00f5huruum. Teine oluline teema on k\u00fcsimus, millist rolli m\u00e4ngib Hiina tulevikus Gr\u00f6\u00f6nimaal. Gr\u00f6\u00f6nimaa valitsus ei ole sel teemal selgelt \u00f6elnud, kas nad lubavad v\u00f5i mitte Hiina investeeringuid ja see on k\u00fcsimus, mille p\u00e4rast USA valitsus v\u00e4hemalt varasemalt on olnud v\u00e4ga mures,” r\u00e4\u00e4kis Rahbek-Clemmensen.<\/p>\n
“Julgeolekumured on eelk\u00f5ige seotud \u00f5huohtudega, olukorrateadlikkusega ja plaanidega luua niinimetatud kuldne kuppel v\u00f5i kosmosetehnoloogial p\u00f5hinev seires\u00fcsteem. Aga ei ole territoriaalset ohtu Gr\u00f6\u00f6nimaale Venemaa v\u00f5i Hiina poolt praegu,” \u00fctles Taani rahvusvaheliste uuringute instituudi teadur Lin Alexandra Mortensgaard.<\/p>\n
Gr\u00f6\u00f6nimaa oma asukohaga USA ja Venemaa vahel j\u00e4\u00e4b strateegiliste huvide ristumise kohaks. USA-l on seal Pituffiki kosmosebaas. Hiljuti tuli USA senati kuulamistel v\u00e4lja, et USA on huvitatud kolmest t\u00e4iendavast alast Gr\u00f6\u00f6nimaal. K\u00f5nelused Gr\u00f6\u00f6nimaa, USA ja Taani vahel k\u00e4ivad aga \u00fcldiselt kinniste uste taga ja anal\u00fc\u00fctikud v\u00f5ivad nende sisu vaid oletada.<\/p>\n
“Nad r\u00e4\u00e4givad Taani s\u00f5jalistest investeeringutest, NATO osalusest Arktikas ja Gr\u00f6\u00f6nimaal ja muidugi USA \u00f5igustest s\u00f5jalisele kohalolekule Gr\u00f6\u00f6nimaale,” lausus Taani rahvusvaheliste uuringute instituudi teadur Ulrik Pram Gad.<\/p>\n
Taani, Gr\u00f6\u00f6nimaa ja USA vahel kehtib 1951. aastal s\u00f5lmitud ja hiljem t\u00e4iendatud kaitsekoost\u00f6\u00f6 lepe, millega on USA-le antud \u00fcsna vabad k\u00e4ed. Anal\u00fc\u00fctikute s\u00f5nul on nii Kopenhaagen kui ka Nuuk valmis t\u00e4iendavateks sammudeks, kuni teatud piirini.<\/p>\n
“Gr\u00f6\u00f6nimaa ja Taani oleksid r\u00f5\u00f5muga valmis kaasa aitama peaaegu k\u00f5igele, mida USA soovib. Selle \u00fcle nad ilmselt neil k\u00f5nelustel ka l\u00e4bi r\u00e4\u00e4givad. USA v\u00f5ib esitada n\u00f5udmisi, mida Gr\u00f6\u00f6nimaa kunagi ei aktsepteeri, n\u00e4iteks mis puudutab Hiina investeeringuid, aga selles osas on v\u00f5imalik leida mingi protseduur v\u00e4lisinvesteeringute s\u00f5elumiseks, mis rahuldab ratsionaalse vajaduse selle j\u00e4rele. Probleem on aga selles, et Donald Trump n\u00e4ib soovivat kontrollida ja annekteerida territooriumi, mida sealne elanikkond muidugi ei soovi,” r\u00e4\u00e4kis Ulrik Pram Gad.<\/p>\n
Taani rahvusringh\u00e4\u00e4ling t\u00f5i hiljuti v\u00e4lja, et Taani kaitsev\u00e4gi valmistus jaanuaris ameeriklaste sissetungi v\u00e4ltimiseks Gr\u00f6\u00f6nimaal lennuradasid \u00f5hku laskma.<\/p>\n
“Poleks muidugi olnud mingit v\u00f5imalust USA-le vastu saada, aga ma arvan, et see n\u00e4itab olukorra t\u00f5sidust ja survet, mille all Taani ja Gr\u00f6\u00f6nimaa olid,” m\u00e4rkis Mortensgaard.<\/p>\n
Anal\u00fc\u00fctikud usuvad, et Gr\u00f6\u00f6nimaa teema j\u00e4\u00e4b Donald Trumpi ametiajal j\u00e4tkuvalt erinevas teravuse astmes \u00fcles kerkima. Taani vaatab julgeolekuk\u00fcsimustes aga \u00fcha enam USA asemel Euroopa poole.<\/p>\n
“Me n\u00e4eme praegu v\u00e4ga selget \u00fcmberorienteeriumist \u00fcle Taani poliitiliste parteide Euroopa partneritele, P\u00f5hjamaadele, Prantsusmaale ja ka Kanadale, osaledes diskussioonides, nagu Prantsusmaa tuumavihmavari, mis oleks olnud m\u00f5eldamatu veel m\u00f5ned aastad tagasi,” lausus Mortensgaard.<\/p>\n
Kui enne Gr\u00f6\u00f6nimaa kriisi n\u00e4hti Taanis Ameerika \u00dchendriike valdavalt liitlase ja s\u00f5brana, siis n\u00fc\u00fcd kuuleb erinevaid arvamusi.<\/p>\n
“Mitte eriti. Suhe oli palju parem minevikus, viimase aastaga on see muutunud,” \u00fctles Liv.<\/p>\n
“Ma arvan, et me oleme ikkagi s\u00f5brad, aga see on n\u00fc\u00fcd raskem;” lausus Henrik.<\/p>\n
“Vaatamata Donald Trumpile ja tema tegevustele, leian ma, et meil on ikkagi head suhted USA-ga,” leidis Stefan.<\/p>\n
“Mu vanaema tuli Chicagost ja mul on seal veel suur perekond, nii et jaa, Ameerika on minu jaoks s\u00f5ber,” \u00fctles Kirsten.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Pooleldi Gr\u00f6\u00f6nimaa juurtega Max ja tema s\u00f5ber Carsten Bo k\u00e4ivad igal kolmap\u00e4eval kohvi joomas USA Kopenhaageni saatkonna ees.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":141981,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,324,37,33,35,34,36,31,32,21,326,65372,28,29,95,54,19,25,264,23,24,22,325,20,96,30,92,93,94],"class_list":["post-141980","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-donald-trump","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-hiina","tag-kopenghaagen","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-nato","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-taani","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-usa","tag-uudised","tag-venemaa","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116319883367931870","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/141980","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=141980"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/141980\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/141981"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=141980"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=141980"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=141980"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}