“Ateroskleroos on oluline, sest p\u00f5hilised haigused, mida paljud keskealised ja vanemad kardavad, nagu infarkt ja insult, p\u00f5hinevad aterosklerootilistel muutustel,” \u00fctleb ravimiameti kliiniline hindaja ja Tartu \u00dclikooli v\u00e4rske doktor Juta Kraav. Samas on juba 1990. aastate lahkamisuuringutest teada, et haigusele viitavad protsessid algavad m\u00e4rksa varem. Toona ilmnes, et juba p\u00e4ris v\u00e4ikestel lastel on veresoone seinas ateroskleroosile viitavaid rasvladestusi ja sidekoelisi naaste.<\/p>\n
“P\u00f5hilised haigused, mida paljud keskealised ja vanemad kardavad, nagu infarkt ja insult, p\u00f5hinevad aterosklerootilistel muutustel.”<\/p>\n
“See on tekitanud huvi, kui palju ja millised on need veresoone muutused juba nooremas eas, ning millega me saaksime neid protsesse m\u00f5jutada,” m\u00e4rgib Kraav. Neile k\u00fcsimustele otsis ta vastust ka oma hiljuti kaitstud doktorit\u00f6\u00f6s. Selleks vaatas Kraav Eesti ja Soome laste pikaajaliste j\u00e4lgimisuuringute andmeid. Ehkki kaks uuringut olid erineva \u00fclesehitusega, vaatas ta kolleegidega m\u00f5lemas uuringus osalenud laste tervisen\u00e4itajate muutust kaheksa aasta jooksul.<\/p>\n
T\u00e4psemalt huvitas Kraavi, kuidas on veresoonte tervis seotud muude n\u00e4itajatega: kehalise aktiivsuse, kehalise v\u00f5imekuse, keha koostise ja luustiku arenguga. “K\u00f5ige rohkem huvitas meid see, kuidas see k\u00f5ik koos toimib. Kas neid n\u00e4itajaid \u00fchiselt vaadates avaldavad nad m\u00f5ju ka \u00fcksteisest s\u00f5ltumatult?” s\u00f5nab ta<\/p>\n
Tervis algab algkoolist<\/p>\n
Senise teadmise p\u00f5hjal v\u00f5is eeldada, et kehaline aktiivsus m\u00f5jutab veresooni keha koostise kaudu: kui laps liigub v\u00e4he, on tal kehas rohkem rasvmassi ja seel\u00e4bi ka veresoontel suurem rasvladestuste oht. “L\u00f5puks aga selgus, et keha rasvamass ja kehamassiindeks olid veresoonte seinamuutustega seotud kehalisest aktiivsusest s\u00f5ltumata,” t\u00f5deb Juta Kraav.<\/p>\n
Soome lastel hindas ta lisaks seitset tervisen\u00e4itajat, millel soovitab s\u00fcdametervise j\u00e4lgimiseks silma peal hoida Ameerika S\u00fcdame-assotsiatsioon: kehalist aktiivsust, toitumist, keha koostist ehk kehamassiindeksit, vere kolesterooli- ja suhkrutaset, verer\u00f5hku ning suitsetamist.\u00a0<\/p>\n
“Vaatasime nendest seitsmest komponendist koosnevat skoori. Selgus, et juba kaheksa-aastaste laste skoor oli seotud nende tulevase veresoonkonna seisundiga,” toob Kraav v\u00e4lja. Ehkki lapseea skoor ei ennustanud teismeea tervist t\u00e4ielikult, n\u00e4itas see, et juba v\u00e4ga noores eas j\u00e4\u00e4b k\u00f5ikidest riskiteguritest m\u00e4rk maha.<\/p>\n
“Ateroskleroosi areng saab alguse sellest, et veresoone k\u00f5ige valendikupoolsem kiht ei t\u00f6\u00f6ta enam nii h\u00e4sti. Kui see enam h\u00e4sti ei t\u00f6\u00f6ta, langeb funktsioon ka teistes veresoone osades ja l\u00f5puks h\u00e4irub kogu veresoone talitlus,” selgitab Kraav. Kui terve veresoon laseb l\u00e4bi ainult teatud aineid, siis normaalselt t\u00f6\u00f6tamast lakanud veresoone seina ladestub ka rasv. Veresoonde ladestudes tekitab see p\u00f5letiku, mis hakkab omakorda n\u00f5iaringina veresoone kihti kahjustama. L\u00f5puks v\u00f5ib tekkida tromboos, mis avaldubki haiguse v\u00e4ljal\u00f6\u00f6misena.<\/p>\n
“Selgus, et juba kaheksa-aastaste laste skoor oli seotud nende tulevase veresoonkonna seisundiga.”<\/p>\n
Oma doktorit\u00f6\u00f6s vaatas\u00a0 Kraav nii uuritud laste arterite elastsust kui ka arteriseina paksust. T\u00e4iskasvanutel on arterite seinapaksus m\u00e4rk ateroskleroosi tekkest. “Lastel leidsime aga, et veresoone sein v\u00f5is pakseneda ka mitte kahjulike tegurite m\u00f5jul,” m\u00e4rgib v\u00e4rske doktor.<\/p>\n
Lastel muutusid veresoonte seinad paksemaks ka suurema kehalise aktiivsuse korral. Kraav r\u00f5hutab, et liikumine ei ole veresoontele kuidagi kahjulik. Pigem oli n\u00e4ha, kuidas suurem kehaline aktiivsus sundis artereid kohanema: kuna r\u00f5hk soontele kasvas, pidid selle seinad tugevamaks muutuma, et r\u00f5hule vastu panna. “Veresoon oli liikumise tulemusel elastsem. Elastsemad veresooned on seotud parema talitluse ja v\u00e4iksema koormusega s\u00fcdamele,” selgitab Kraav.<\/p>\n
Just viimane leid on tema s\u00f5nul oluline teadlastele ja arstidele. Kui t\u00e4iskasvanud patsiente jaotatakse veresoone ehituse n\u00e4itajate p\u00f5hjal riskir\u00fchmadesse, siis laste ja noorte diagnostikas neid praegu ei kasutata. Nimelt pole laste kohta veel selge, millised on n\u00e4itajate seosed ja milline muutus viitab haigusele. “Kui t\u00e4iskasvanud inimesel on s\u00fcdame-veresoonkonna haigus ja suurenenud veresoone j\u00e4ikus, on ta eriti suures riskir\u00fchmas ja vajaks tugevamat sekkumist. Lastega peab aga olema v\u00e4ga ettevaatlik, et tulemusi \u00fcle ei t\u00f5lgendataks,” arutleb Kraav.<\/p>\n
K\u00f5ige v\u00e4hem uuritud teemana hindas ta oma t\u00f6\u00f6s luu mineraalse koostise ja artrite tervise seost. T\u00e4iskasvanutel on seda seost uuritud ja n\u00e4idatud, lastel aga seni mitte. N\u00fc\u00fcd tulid sellised seosed esile ka laste kohta. “Muidu arvasime, et kuna kehakaal m\u00f5jutab nii luid kui ka artereid, siis seda arvesse v\u00f5ttes seoseid ei ole. Tegelikult olid seosed teistest muutujatest, nagu liikumisest v\u00f5i suitsetamisest, t\u00e4iesti s\u00f5ltumatud,” toob Kraav v\u00e4lja.<\/p>\n
K\u00f5ik pole kadunud<\/p>\n
Doktorit\u00f6\u00f6 tulemuste valguses on Juta Kraavil lohutav s\u00f5num nendelegi noortele, kes g\u00fcmnaasiumiealisena pole j\u00e4rginud parimaid elustiili valikuid. Ehkki ta ise seda ei uurinud, on varasemast teaduskirjandusest teada, et noorusea m\u00f6\u00f6dalaskmiste m\u00f5ju on v\u00f5imalik tagasi p\u00f6\u00f6rata. “Oma liikumis- ja toitumisharjumusi parandades on v\u00f5imalik saavutada tase, nagu oleksid alati tervislikult k\u00e4itunud,” t\u00f5deb ta.<\/p>\n
“Oma liikumis- ja toitumisharjumusi parandades on v\u00f5imalik saavutada tase, nagu oleksid alati tervislikult k\u00e4itunud.”<\/p>\n
P\u00f5hiline on Kraavi s\u00f5nul p\u00fc\u00fcda liikuda v\u00e4hemalt 60 minutit p\u00e4evas ja vaadata \u00fcle oma toitumisharjumused. Nii s\u00e4ilivad nii liikumusharjumus kui ka tervislik kehakaal. Soome laste pealt n\u00e4gi ta, kuidas kehalise aktiivsuse norme t\u00e4itnud laste arv kukkus kaheksa aastaga kolinal. “Kui esimesel m\u00f5\u00f5tepunktil kaheksa-aastasena liikus piisavalt umbes 80 protsenti noortest, siis 16-aastaselt langes see 30 protsendi peale,” t\u00e4psustab ta. K\u00e4sik\u00e4es kehalise aktiivsusega k\u00e4isid alla ka noorte verer\u00f5hun\u00e4itajad.<\/p>\n
Lapsevanemale paneb Kraav s\u00fcdamele, et lapsed ongi liikuma m\u00f5eldud. Seejuures loeb liikumisena isegi lihtlabane m\u00e4ng. “Vanematele oleks kindlasti palju mugavam, kui lapsed liiguksid ainult siis, kui nad on organiseeritud sporditegevuses. Tegelikkuses on aga neile hea ja tervislik ka see aktiivne m\u00e4ng, mida nad teevad kodus, isegi kui see tekitab segadust ja v\u00f5ib m\u00f5nikord t\u00fc\u00fctu olla,” muigab ta.<\/p>\n