Eesti Ekspress<\/a>, et Eesti kuulsaima piima\u0161okolaadi koostist muudeti ilma laiemat avalikkust teavitamata. Uutes \u0161okolaaditahvlites v\u00e4hendati kakaosisaldust ja suurendati suhkru kogust. Kakaod on n\u00fc\u00fcdest 30 protsendi asemel 28 protsenti ja suhkrut 100 grammi kohta kolm grammi rohkem kui enne. Kriitikutelt k\u00f5las arvamus, et Kalev t\u00f5i m\u00fc\u00fcgile kehvema maitsega \u0161okolaadi ja maiasmokki on petetud.<\/p>\nKalevi kaubam\u00e4rgi all maiustusi tootva Orkla Snacks tootearendusjuht K\u00e4rt Kontram selgitas, et aeg-ajalt ikka vaatab ettev\u00f5te toodete koostised \u00fcle, sest ka toormed ja tehnoloogia muutuvad. “See on kindlasti v\u00e4ga pikk protsess ja seda ei tehta kergek\u00e4eliselt. Selle jaoks on kindlasti laual erinevad variandid ja eelnevalt siis ka degusteerimine,” selgitas Kontram.<\/p>\n
Muu hulgas hinnatakse degusteerimise k\u00e4igus toote l\u00f5hna, maitse meeldivust ja seda, kuidas \u0161okolaad suus sulab. “On olnud ka olukordi, kus ei tehta muudatusi, sest tarbija tulemused ei ole vastavad,” kinnitas Kontram.<\/p>\n
Annekese \u0161okolaadis tehtud muudatused v\u00f5tsid inimesed Kontrami s\u00f5nul v\u00e4ga positiivselt vastu. “Tulemus oli, et eelistati uut versiooni.”<\/p>\n
“Impulss” andis Annekese \u0161okolaadi maitsta ka n\u00e4itleja T\u00f5nis Niinemetsale ja tuntud toidumekkijale, “Ringvaate” saatejuhile Marko Reikopile, ning palus neil arvata, kas tegemist on vana v\u00f5i muudetud koostisega eksemplariga. Pimetesti tulemusel selgus, et uus koostis oli maitsjatele rohkem mokka m\u00f6\u00f6da.<\/p>\n
Vaata “Impulsi” videot<\/p>\n
Sarnaseid teste viis tarbijatega l\u00e4bi ka Kalev. \u0160okolaadis\u00f5prade lemmikuks ostustuski just suurema suhkrusisaldusega Anneke. Orkla s\u00f5nutsi on uus Anneke juba aasta aega m\u00fc\u00fcgilettitel olnud ja enne meediak\u00e4ra polnud nad \u00a0v\u00e4idetavalt saanud \u00fcldse negatiivset tagasisidet.<\/p>\n
Kakao hind on maailmaturul viimaste aastatega j\u00e4rsult t\u00f5usnud. Sotsiaalmeedias v\u00f5ib leida suisa positusi, kus poes m\u00fc\u00fcdav viinapudel on odavam kui tahvel \u0161okolaadi.<\/p>\n
“Annekese p\u00f5himaitse omadused, mida tarbijad armastavad, on selline suussulav, siidine, koorene maitse ja selle muudatusega me saime pigem seda maitset nagu natukene veel peale timmida,” selgitas Orkla Eesti turundusjuht Annika Oja.<\/p>\n
“Hinna t\u00f5ttu seda ei muudetud,” r\u00f5hutas Oja.<\/p>\n
Kakao hinna t\u00f5us tabas eriti valusalt just eestlastest magusas\u00f5pru. Ainu\u00fcksi eelmisel aastal kasvas siin \u0161okolaadi hind kolmandiku v\u00f5rra ja see on \u00fcks kiiremaid hinnat\u00f5use Euroopas.\u00a0 T\u00f5si, viimastel kuudel on kakaohind maailmaturul langenud, kuid Kalevi s\u00f5nul puudub neil endiselt kindlus tuleviku suhtes. Turundusjuht m\u00f6\u00f6nis, et seet\u00f5ttu on Kalevi \u0161okolaaditahvlid v\u00e4iksemaks l\u00e4inud, suured n\u00e4iteks 300 grammi pealt 270 grammi peale.<\/p>\n
“Samamoodi enne testisime just seda, et \u0161okolaadi s\u00fc\u00fcakse ju nii-\u00f6elda t\u00fckikaupa v\u00f5i ampsukaupa. Ja saime siis tulemuseks, et maitsenaudingut \u00a0kuidagi ei v\u00e4henda selline k\u00fcmneprotsendiline kaalu v\u00e4hendamine,” \u00fctles Oja.<\/p>\n
Ent mida vastata inimeste kriitikale, et Kalev m\u00fc\u00fcb sama kaupa v\u00e4iksema kaaluga, aga sama hinnaga? “Eks me p\u00fc\u00fcdsime teha, mida meie teha saime, et hoida seda \u00fche toote hinda v\u00f5imalikult sellisena, et tarbijad oma lemmikmaitset siiski sooviksid ja oleksid v\u00f5imelised ostma. Ma arvan, et \u0161okolaad ei ole tegelikult selline p\u00f5hitoiduaine, ta ei ole seal toidup\u00fcramiidis kuskil alumisel kohal, mida me peaksime p\u00e4evas teatud koguse tarbima. Ta on naudinguks m\u00f5eldud ja see nauding j\u00e4i t\u00e4pselt samasuguseks,” seletas Oja.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kalevi kaubam\u00e4rgi maiustusi tootev Orkla sattus hiljuti skandaali, sest nad otsustasid muuta Annekese \u0161okolaadi koostist. Kas uus \u0161okolaad…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":142435,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[65708,131,130,37,33,35,34,36,15706,1619,36145,12927],"class_list":["post-142434","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-anneke","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-impulss","tag-kalev","tag-orkla","tag-tootearendus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116323221811986208","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/142434","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=142434"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/142434\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/142435"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=142434"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=142434"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=142434"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}