Noored v\u00e4itsid kui \u00fchest suust, et peaaegu alati, kui on teatris k\u00e4idud, on nad n\u00e4htuga rahule j\u00e4\u00e4nud. Seega ei pruugi murekoht olla mitte huvi, vaid harjumuse puudumises, kirjutas Rocca al Mare Kooli 11. klassi \u00f5pilane Saara Piir sarja “Noorelt teatrisse!” viimases loos.<\/p>\n
Noored ja teater on praegu v\u00e4ga aktuaalne teema. Teatrid kutsuvad noort publikut saalidesse, kuna valdavalt k\u00e4ib teatris vaid vanem generatsioon. Mina usun, et parim viis leida vastus ja ehk ka lahendus k\u00fcsimusele, miks noored teatris ei k\u00e4i, on nendega vesteldes. Seep\u00e4rast istusin maha ja arutasin kuue g\u00fcmnaasiumiealise s\u00f5braga sellest, miks nad teatris ei k\u00e4i ning mis paneks neid tihedamini teatrit k\u00fclastama.<\/p>\n
Teatris k\u00e4imine nagu ka trenni tegemine v\u00f5i raamatu lugemine, n\u00f5uab harjumust. “Probleem ei ole minu jaoks piletihind, k\u00f5ik maksabki ja n\u00e4itlejad tahavad ju palka saada. Leian alati muud tegevust ja mulle ei tule isegi p\u00e4he, et vaataks m\u00e4ngukava, ostaks pileti ja l\u00e4heks teatrisse. Teater lihtsalt ei ole prioriteet,” lausus \u00fcks noortest.<\/p>\n
Siiski v\u00e4itsid m\u00f5ned noored, et teatripileti hind on liiga k\u00f5rge ning iseendale pileti ostmine on kallis. G\u00fcmnaasiumiealistel noortel ei pruugi palju vaba raha olla ja see on \u00fcks p\u00f5hjustest, miks k\u00e4iakse meelsamini n\u00e4iteks kinos: pilet on lihtsalt soodsam. Samas r\u00e4\u00e4kis Kino S\u00f5pruse juht Gert P\u00f5rk Raadio 2-s, et noori soovitakse kinno tagasi kutsuda. Ta v\u00e4itis, et peale koroonaaega on kinok\u00fclastuste hulk v\u00e4henenud ning noorte jaoks pole see enam eelistatud vaba aja veetmise viis. Sellest saab j\u00e4reldada, et mure noorte k\u00fclastajate puuduse \u00fcle on eesti kultuuris laiem.<\/p>\n
Harjumuse puudumine tuli ka teiste noorte vastustest v\u00e4lja. Teatrisse l\u00e4hevad nad siis, kui keegi kaasa kutsub. Noored v\u00e4itsid kui \u00fchest suust, et peaaegu alati, kui on teatris k\u00e4idud, on nad n\u00e4htuga rahule j\u00e4\u00e4nud. Seega ei pruugi murekoht olla mitte huvi, vaid harjumuse puudumises. Eriti kui peres kirg teatri vastu puudub ja klassi v\u00f5i kooliga teatris ei k\u00e4ida.<\/p>\n
Oli ka noori, kes vastasid, et neid ei panekski hetkel miski tihedamalt teatris k\u00e4ima ja pakkusid, et suurem huvi v\u00f5ib tekkida vanusega. Sellega haakub minu k\u00fcsimus, mida vahel teatrisaalis endalt k\u00fcsin: kas k\u00f5ik noored peaksid teatris k\u00e4ima, kui neil suurt huvi ei ole? Viibides saalis, kus publikuks on m\u00f5ne kooli g\u00fcmnaasiumi\u00f5pilased, kes kohustuslikus korras etendust vaatama tulid, ei saa ma p\u00e4ris sama teatrielamust kui siis, kui koos minuga on publikus inimesed, kes seal p\u00e4riselt olla tahavad.<\/p>\n
Need noored, kes kohustuslikus korras teatrisse tulevad, kipuvad etenduse ajal omavahel jutustama, m\u00f5ningal juhul ollakse ka telefonis. N\u00e4gin ise hiljuti pealt olukorda, kus t\u00f6\u00f6taja pidi keset etendust paluma saalisviibijal telefon \u00e4ra panna, et ta sellega teisi ei segaks. Sellisel etendusel ei teki atmosf\u00e4\u00e4ri, kus publik samas r\u00fctmis hingab ja samal hetkel naerab v\u00f5i nutab.<\/p>\n
Peale harjumuse puudumise oli teine peamine noorte poolt v\u00e4lja toodud p\u00f5hjus, miks teatris ei k\u00e4ida, ajapuudus. “Ma ei k\u00e4i tearis, sest vaba aeg kulub \u00f5ppimisele ja kui \u00f5ppima ei pea, tahan vahel lihtsalt olla, puhata,” \u00fctles \u00fcks noortest. See on miski, mille t\u00f5ttu olen ka ise teatrisse minemata j\u00e4tnud \u2013 kontrollt\u00f6\u00f6eelsel \u00f5htul ei ole aega teatrisse minna.<\/p>\n
Samuti toodi v\u00e4lja piletite puudus. “Kooli ajal teatrisse ei j\u00f5ua ja kui vaheaeg v\u00f5i p\u00fchad k\u00e4tte j\u00f5uavad, on teatrites k\u00f5ik v\u00e4lja m\u00fc\u00fcdud,” lausus teine. Noored r\u00e4\u00e4kisid, et kui teatrisse l\u00e4hevad, siis just sel eesm\u00e4rgil, et n\u00e4ha lavastust, mida s\u00f5ber v\u00f5i tuttav soovitas v\u00f5i mis on hetkel n\u00e4iteks meediakajastuse p\u00f5hjal populaarne. Ise nad reeglina m\u00e4ngukava lahti ei v\u00f5ta, et repertuaariga tutvuda ja midagi vaatamiseks v\u00e4lja valida.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu v\u00f5ibki juhtuda, et vaheajal ja p\u00fchadel on teatrites siiski pileteid saada, aga paljud noored ei leia teisi teatreid peale Eesti Draamateatri, Tallinna Linnateatri ja Rahvusteatri Vanemuine \u00fcles. Eestis on aga veel huvitavaid teatreid: Endla Teater, Ugala Teater, Eesti Noorsooteater, Must Kast, Von Krahli Teater, Tartu Uus Teater, Kanuti Gildi SAAL jpt, kus piletid etendustele ei pruugi alati v\u00e4lja m\u00fc\u00fcdud olla.<\/p>\n
Mure lahendamiseks t\u00f5id noored v\u00e4lja, et linnapildis ja (sotsiaal)meedias v\u00f5iks teatritele ja lavastustele rohkem reklaami olla. “Mina k\u00e4ingi tihti just neid lavastusi vaatamas, mida mulle on soovitatud. Usun, et kui reklaami oleks rohkem, tuleks teater tihedamini meelde ja oskaksin midagi vaatama minna,” \u00fctles \u00fcks noortest. Reklaam v\u00f5ib kaasa aidata ka noorte seas v\u00e4hem tuntud teatrite populariseerimisele. Minu hinnangul on n\u00e4iteks Von Krahli Teatril alati huvitavad reklaamplakatid, mis linnapildis ja sotsiaalmeedias t\u00e4helepanu k\u00f6idavad. L\u00e4ksin lavastust “Monoliit Estonia” puhtalt t\u00e4nu lahedale reklaamile vaatama ja j\u00e4in v\u00e4ga rahule!<\/p>\n
Kokkuv\u00f5ttes j\u00e4\u00e4b noorte vastustest k\u00f5lama, et teatrihuvi on enamikes neis olemas. Mina usun, et mida l\u00e4hemale teater noortele tuua ja mida k\u00e4ttesaadavamaks teha, seda tihedamini on saal t\u00e4is noori, kes on ise m\u00e4ngukavast endale huvi pakkuva lavastuse v\u00e4lja valinud ja etendusele pileti soetanud.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Noored v\u00e4itsid kui \u00fchest suust, et peaaegu alati, kui on teatris k\u00e4idud, on nad n\u00e4htuga rahule j\u00e4\u00e4nud. Seega…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":142453,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140,1218,56596,65721,177],"class_list":{"0":"post-142452","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus","15":"tag-noored","16":"tag-noorelt-teatrisse","17":"tag-saara-piir","18":"tag-teater"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116323343555643037","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/142452","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=142452"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/142452\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/142453"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=142452"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=142452"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=142452"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}