Eesti Kunstiakadeemia (EKA) rektoriks valiti 31.01.2025 Hilkka Hiiop. Tulemus selgus esimeses h\u00e4\u00e4letusvoorus, rektori viieaastane ametiaeg algas 04.04.2025. Mil moel on \u00fcldpilt EKA-st teie jaoks selle aja jooksul muutunud?<\/p>\n
Olen t\u00f6\u00f6tanud EKA-s eri ametikohtadel tegelikult juba ligi veerand sajandit ja varem arvanud, et tunnen EKA-t l\u00e4bi ja l\u00f5hki. Ometi on uus amet avanud EKA minu jaoks hoopis teistsuguses vaates \u2013 horisontaalses vaates.<\/p>\n
Erialaspetsialistidena EKA-s tegutsedes kipume ju k\u00f5ik j\u00e4\u00e4ma oma “silotornidesse” ehk n\u00e4gema pigem oma valdkonnas toimuvat. N\u00fc\u00fcdseks aga olen n\u00e4inud tervet organisatsiooni ja siin tegutsevaid inimesi pigem l\u00e4bil\u00f5ikes, ja see on midagi, mis on mind s\u00fcgavalt lummanud. Lihtsalt uskumatu, millised inimesed siin tegutsevad ning milliseid asju siin tehakse! Mida rohkem ma EKA-sse n-\u00f6 sisse vaatan, seda enam see vaimustus s\u00fcveneb. Ma ei pea silmas \u00fcksnes\u00a0akadeemilist k\u00fclge, vaid ka tugistruktuuri. See asutus lausa t\u00f5mbab magnetina enda poole v\u00e4ga erilisi ja h\u00e4id inimesi.<\/p>\n
Millised on olulisemad muudatused, mis te sisse olete viinud, ja mida kindlasti edaspidi tahate muuta?<\/p>\n
Nagu juba aasta eest enda valimisprogrammis v\u00e4lja t\u00f5in, ei vaja\u00a0EKA\u00a0revolutsiooni. Oleme heal positsioonil.<\/p>\n
J\u00e4tkan paljude eelmise\u00a0rektori Mart Kalmu k\u00e4ima l\u00fckatud asjadega, samas kui\u00a0teatud teemadega\u00a0on vaja s\u00fcvitsi minna. Eelk\u00f5ige olen n\u00e4inud vajadust p\u00f6\u00f6rata pilk sissepoole ja tegeleda nendesamade vaimustavate inimestega,\u00a0nende heaoluga. Just sellega oleme m\u00f6\u00f6dunud aasta jooksul tegelenud: kuidas veelgi suurendada EKA struktuuri l\u00e4bipaistvust ja avatust, kuidas rohkem vabastada inimeste aega ehk kuidas v\u00f5imaldada inimestel tegeleda sellega, milles nad on tugevad. Oluline on tasakaalu leidmine, nii igas inimeses endas kui ka organisatsioonis tervikuna.<\/p>\n
Teise suure kursina oleme v\u00f5tnud pilgu\u00a0p\u00f6\u00f6ramise\u00a0v\u00e4ljapoole.\u00a0Ma ei pea otseselt silmas seda, kui palju oleme avalikkuses esil \u2013 seda oleme ju nagunii \u2013, vaid pigem EKA kohalolu f\u00fc\u00fcsilises linnaruumis.\u00a0Kontekstiks on siin\u00a0EKA ruumip\u00f5ud, mis on\u00a0meie tegemisi\u00a0tumestanud\u00a0juba\u00a0alates uue maja avamisest 2018. aastal.<\/p>\n
Lahendame oma ruumipuuduse probleemi aga t\u00f5esti kontseptuaalselt, m\u00f5testades samm-sammult EKA linnakut. Kotzebue t\u00e4naval on nimelt meie peahoone (P\u00f5hja pst 7 \/ Kotzebue 1) k\u00f5rvale juba kerkinud uus \u00f5ppehoone, teadusele ja monumentaalkunstile p\u00fchendatud EKA valge maja (Kotzebue 10). Planeerimisj\u00e4rgus on lisahoone (Kotzebue 2 krundil) ning v\u00e4rskelt on samal t\u00e4naval omandatud veel \u00fcks\u00a0hoone (Kotzebue 4).\u00a0Kui praegune EKA peahoone kogu oma sipelgapesana kihava loomingulise sisuga on p\u00f6\u00f6ratud sissepoole ja suunatud enda inimestele, siis EKA linnaku ideeks on avada kogu see v\u00f5imas sisu v\u00e4ljapoole, n-\u00f6\u00a0tuua kunst t\u00e4navale ja avada EKA linnarahvale.<\/p>\n
EKA linnaku esimene markeerimine saabki olema kevadine traditsiooniline l\u00f5put\u00f6\u00f6de festivali “TASE’ 26” suurn\u00e4itus, mis toimub t\u00e4navu \u00fcle mitme aasta EKA-s endas, mitte siis muudel ajutistel pindadel. N\u00e4eme ise ja n\u00e4itame avalikkusele, kuidas v\u00f5iks \u00fcks kunstilinnak ruumi ja \u00fchiskonda m\u00f5jutada.<\/p>\n
Esimest korda panime v\u00e4lja ka l\u00f5put\u00f6\u00f6 stipendiumi, mis on m\u00f5eldud avaliku ruumi kunsti loomiseks EKA v\u00e4lialadele. Praegu trammitee \u00e4\u00e4res poolt\u00fchjalt seisval Kotzebue 2 krundil\u00a0avame ka\u00a0“vahekasutuse projekti”, mida meie arhitektuuritudengid on planeerinud. See peaks looma ka n\u00e4idise,\u00a0kuidas ehitust ootavaid t\u00fchermaid nutikalt \u00e4ra kasutada. Nii et EKA linnaku l\u00f5pliku realiseerumiseni on k\u00fcll pikk tee minna, aga oluline on, et liigume j\u00f5uliselt selles suunas.<\/p>\n
Kui juba ruumilistest arengutest r\u00e4\u00e4kida, siis ei saa unustada ka meie ida-l\u00e4\u00e4ne telge ja regionaalset m\u00f5\u00f5det. Oleme viimastel aastatel t\u00f5ukefondide toel\u00a0panustanud\u00a0nii meie Narva residentuuri NART kui Muhus asuvasse Tamse baasi. F\u00fc\u00fcsilise ruumi k\u00f5rval tegeleme m\u00f5lema paiga j\u00f5ulisema aktiveerimisega ka sisulises plaanis. K\u00f5igepealt nendesamade meetoditega, mida plaanime oma (pea)linnakus \u2013 kunsti kohalolu kaudu teha selle roll ka \u00fchiskondlikult n\u00e4htavaks.\u00a0Teisalt\u00a0tahame m\u00e4rksa j\u00f5ulisemalt kaasata oma tegevustesse kohalikke kogukondi,\u00a0olla ka tegelik regionaalne panustaja. Hea n\u00e4ide on NART, kus juba teist aastat residentuuri “Kunstnikud on kohal”\u00a0raames \u00f5petavad eestikeelsed kunstnikud kohalikes koolides n\u00fc\u00fcdiskunsti ning selle kaudu eesti keelt.<\/p>\n
\u00dcks EKA suuri v\u00e4\u00e4rtusi on olnud rahvusvaheline v\u00f5rgustumine nii institutsionaalselt kui ka valdkondade ja inimeste kaudu. See annab nii meie \u00f5ppele kui ka meie tehtavale teadusele suure lisav\u00e4\u00e4rtuse. Kunstide valdkonnas on see \u00e4\u00e4rmiselt oluline \u2013 juba keskajast teame ju kunstnike rahvusvahelist migratsiooni, kui seda n\u00fc\u00fcd n-\u00f6 moodsamas keeles \u00f6elda. Kunstnikuks saamise juurde on l\u00e4bi aegade kuulunud kohustuslikud r\u00e4nnuaastad. Samamoodi toimib see t\u00e4na, sest ligi 90% meie tudengitest k\u00e4ib l\u00fchi- v\u00f5i pikaajalistel \u00f5pir\u00e4nnetel. EKA-l on ka organisatsioonina v\u00e4ga k\u00f5rge rahvusvaheline renomee. Rektorina maailmas ringi k\u00e4ies on t\u00f5eliselt uhke tunne kuulda vaimustust meie spetsialistide ja organisatsiooni suunal.<\/p>\n
Seega, rahvusvahelistumine on \u00fcks nendest asjadest, mida tahaks maksimaalselt s\u00e4ilitada. Ehkki siin s\u00f5ltume ju muutlikust rahastuspoliitikast, aga koos meie suurep\u00e4raselt toimiva v\u00e4lissuhete osakonnaga teeme omalt poolt k\u00f5ik, et senine \u00fcleilmastumise kurss p\u00fcsiks.<\/p>\n
Millised struktuurimuudatused on plaanis? Mis saab n\u00e4iteks EKA kirjastusest, mis on seni andnud v\u00e4lja peamiselt akadeemilist t\u00f5lkekirjandust? V\u00f5i mis saab EKA muuseumist, kui on tekkinud plaan \u00fchendada see all\u00fcksus EKA galeriiga?<\/p>\n
Suuremaid struktuurimuudatusi meil esialgu plaanis ei ole. Pigem plaanime struktuuris \u00fcksikuteks uitajateks j\u00e4\u00e4nud \u00fcksusi omavahel koondada, et neil tekiks suurem j\u00f5u\u00f5lg ja meeskond.<\/p>\n
N\u00e4iteks kirjastuse puhul n\u00e4eme ette, et kirjastustegevus toimuks edaspidi tihedamas koost\u00f6\u00f6s raamatukoguga \u2013 eriti\u00a0olukorras, kus kirjastamine kui selline on laiemalt muutumas. Eks me m\u00f5testame kirjastamise p\u00f5him\u00f5tted ka pisut \u00fcmber,\u00a0et\u00a0soosida EKA oma t\u00f6\u00f6tajate ja kraadi\u00f5ppurite v\u00e4ljaannete publitseerimist.\u00a0Nii et kunstialase kirjas\u00f5na v\u00e4ljaandmine EKA alt ei l\u00f5ppe kohe kindlasti.<\/p>\n
Ka muuseumi ja galerii \u00fchendamine j\u00f5ustab neid\u00a0\u00fcksuseid\u00a0vastastikku, kuigi m\u00f5lemal j\u00e4\u00e4vad alles oma juhikohad. V\u00e4ga oluline on tihedas omavahelises dialoogis tegeleda muuseumi s\u00e4ilitatava kunstip\u00e4randi ja galerii\u00a0esindatava\u00a0kaasaegse kunstiga. Muuseum, mis saab loodavas linnakus ekspositsioonipinna n\u00e4ol m\u00e4rksa suurema kaalu, vajab kindlasti ka oma tiimi, kellega koos hakata tulevikku planeerima.<\/p>\n
Tegelikult algab k\u00f5ik muidugi kunstikogust endast, mis on meil ju \u00fcliv\u00f5imas, aga vajab p\u00f5hjalikku ja s\u00fcsteemset inventeerimist, et saada kogust tervikpilt.\u00a0Tulevase EKA muuseumiga tahame luua midagi klassikalisest muuseumist pisut erinevat, d\u00fcnaamilisemat, meie p\u00f5hitegevust ehk \u00f5petamist kaasa haaravat. Arvestades, kui tugev on meie kunstikultuuri teaduskonna v\u00f5imekus, siis see oleks taas midagi, millest v\u00f5iks tulevikus kujuneda teatud m\u00f5ttes platvorm uuenduslikkusele.\u00a0Loomulikult vajab see tugevat ja loomingulist juhti.<\/p>\n
Mis on hetkel k\u00f5ige suurem probleem, mis vajab lahendamist?<\/p>\n
Eks meie k\u00f5ige totaalsem mure ongi ruumipuudus.\u00a0P\u00e4evani, mil igal EKA inimesel on enda t\u00f6\u00f6 ja loomingu jaoks k\u00fcllaga ruumi, on veel pikk tee minna, aga esimese ametiaasta jooksul on sel teel olulised sammud astutud.<\/p>\n
Teine suur asi, mille siinkohal v\u00f5iks v\u00e4lja tuua, on arusaam EKA-st kui teadusasutusest. Oleme ju traditsiooniliselt olnud pigem \u00f5ppe- ja loomeasutus, kuid praegu kasvab meie teaduse pool\u00a0p\u00f6\u00f6rase kiirusega.\u00a0See t\u00e4hendab, et meie ees seisab v\u00e4ljakutse\u00a0nii sisuliselt kui ka organisatoorselt oma teadustegevus\u00a0raamistada.<\/p>\n
Meie kui loov\u00fclikooli roll on n\u00e4iteks sisustada loovuurimuslik l\u00e4henemine, mida oleme hakanud j\u00f5uliselt esil hoidma. Ma ise v\u00e4ga usun sellesse, et \u00fcha enam hakkab ka akadeemiline uurimus vajama enda k\u00f5rvale loovuurimuslikku komponenti ja selle pakkumine ongi meie loovuurijate v\u00f5imalus. Kes siis veel, kui mitte EKA?<\/p>\n
Teaduse vallas pean ka v\u00e4ga oluliseks tiheda seose hoidmist \u00f5ppetegevusega. Kui traditsioonilised teadus\u00fclikoolid, kus teadus ja \u00f5pe on vahepeal kasvanud isolatsiooni sihis, pingutavad selle nimel, et need uuesti kokku siduda, siis meil v\u00f5iks kogu teadusvaldkond, loovuurimus sealhulgas,\u00a0juba eos s\u00fcndida s\u00fcnergias \u00f5ppega. N\u00e4iteks valdkond, milles ise olen uurijana tegutsenud\u00a0\u2013\u00a0materiaalse p\u00e4randi uuringud\u00a0ehk\u00a0“tehniline kunstiajalugu” \u2013, on olnud alati nii tihedalt \u00f5ppe ja loovusega seotud, et ma isegi ei kujuta ette, kuidas neid saaks lahutada.\u00a0Just kolmiku “\u00f5pe-looming-teadus” koostoimes peitubki\u00a0EKA\u00a0erinevus ja erilisus Eesti k\u00f5rgharidusmaastikul.<\/p>\n
Kolmas teema, millele oleme palju m\u00f5elnud,\u00a0on suurem valdkondadevaheline koostoimimine, ja seda nii \u00f5ppes kui ka teaduses.\u00a0Meie neli\u00a0teaduskonda on kasvanud iga\u00fcks ise suunas,\u00a0omade m\u00fc\u00fcride vahel. Aga ma arvan, et just valdkondlike piiride hajutamine ja erinevate, miks mitte ka ootamatute erialade p\u00f5imimine on see, mida t\u00e4nane ja ka homne \u00fchiskond soosib. Ka\u00a0noored ootavad\u00a0meilt selletaolist paindlikkust, v\u00f5imalust \u00fchelt \u00f5petatavalt erialalt teisele liikuda, et omandada \u00f5pingute k\u00e4igus pigem avar vaade kunstimaailmale kui \u00fche v\u00e4iksema eriala kitsas oskus. Meie \u00fclesanne on leida viis, kuidas seda teha nii, et see ei sunniks tudengit n-\u00f6 \u00fcle \u00f5ppima ega rebiks ka institutsiooni t\u00fckkideks.<\/p>\n
Eks sama kehtib teaduse vallas \u2013 arvan, et meie tugevus on just valdkondade\u00a0risttolmlemine. Toon taas n\u00e4iteks \u00fche k\u00fcsimuse enda erialalt: miks mitte vaadata muinsuskaitselisi k\u00fcsimusi hoopis koos loomeinimestega, kellel on t\u00e4iesti teistsugused t\u00f6\u00f6riistad kui n\u00e4iteks konservaatoril?\u00a0Kui muinsuskaitse tegeleb reeglina ajalooliste objektide v\u00f5imalikult autentse s\u00e4ilitamisega, siis\u00a0loovuurimuse puhul v\u00f5ivad fookusesse t\u00f5usta hoopis esemesse\u00a0peidetud lood, inimeste lood \u2013 niisugune perspektiivimuutus v\u00f5ib olla \u00e4\u00e4retult rikastav.<\/p>\n
Probleeme jagub alati, aga suures pildis olen endiselt arvamusel, et EKA-s on v\u00e4ga hea olla, kuna oleme v\u00e4ga inimkesksed ja inimest arvestavad.\u00a0V\u00f5ttes oma uues ametis vastu l\u00f5putult k\u00fclalisi, n\u00e4en k\u00f5rvalseisja pilgu l\u00e4bi sageli, millist vaimustust meie majas h\u00f5ljuv loomingulisus tekitab.\u00a0Peame seda\u00a0ka ise\u00a0m\u00e4rkama, hoidma, isegi s\u00fcvendama!<\/p>\n
Kui tsiteerida Jeff Bezost, siis tema s\u00f5nul k\u00fcsitakse liiga tihti, mis muutub j\u00e4rgmise k\u00fcmne aasta jooksul, aga keegi ei k\u00fcsi, mis j\u00e4rgmise k\u00fcmne aasta jooksul samaks j\u00e4\u00e4b. Mis teie silmis tehnoloogia ja \u00fchiskondlike arengute k\u00e4igus kindlasti l\u00e4hema k\u00fcmne aasta jooksul kunstihariduses ei muutu?<\/p>\n
Arvan, et just seesama inimkesksus j\u00e4\u00e4b. Mida kaugemale tehnoloogia ja tehisintellekt arenevad, seda enam k\u00fcsime k\u00fcsimusi inimeseks olemise kohta. Mis j\u00e4\u00e4b inimese rolliks? Mul on tunne, et selleks on just kunst, kultuur, inimese k\u00e4epuudutuse tunnetus. K\u00f5ik need v\u00e4\u00e4rtused ja v\u00f5imalused, mis on koondunud EKA-sse,\u00a0omandavad l\u00e4hitulevikus aina suurema olulisuse.<\/p>\n
Kultuurivaldkonna rahastamisest ja kasumlikkusest on Eestis viimastel aegadel palju juttu olnud. Tunnete te survet v\u00f5i solidaarsust laiemas m\u00f5istes kultuurijuhina selgitada v\u00f5i p\u00f5hjendada, kuidas kunstiharidus ennast majanduslikult \u00e4ra tasub? Kas kultuurivaldkonna m\u00f5testamisel \u00fchiskondlikul tasandil on toimumas mingi p\u00f5him\u00f5tteline nihe ehk et tulebki rohkem r\u00f5hutada majanduslikke n\u00e4itajaid?<\/p>\n
Ma ei alustaks majanduslikust m\u00f5\u00f5tmest, vaid selgitamisest, milline roll on visuaalkultuuril \u00fchiskonnas, ning laiemalt visuaalse kirjaoskuse \u00f5petamisest. Meie esmane \u00fclesanne on\u00a0n\u00e4idata, kui palju m\u00f5jutab kunsti kohalolu meie heaolu ja inimeseks olemist. Mida rohkem \u00fchiskond seda tajub, seda rohkem j\u00f5uab see ka ringiga tagasi majandusse.<\/p>\n
Paralleelselt\u00a0tegeleme loomulikult sellega, et \u00f5petada meie tudengitele ettev\u00f5tlust\u00a0ja\u00a0koost\u00f6\u00f6d\u00a0nii era- kui ka avaliku sektoriga. Oleme\u00a0oma uurimis-\u00a0ja\u00a0arendustegevuses suunanud j\u00f5u\u00f5la just sinna.<\/p>\n
EKA-st r\u00e4\u00e4kides peetakse v\u00e4ga sageli silmas kitsalt meie vabasid kunste, aga v\u00e4ga suur osa meie\u00a0osakondadest ongi juba praegu otseselt seotud majanduse ja tootlikkusega \u2013 arhitektidest t\u00f6\u00f6stusdisaineriteni.\u00a0K\u00f5ige\u00a0muu hulgas peame samaaegselt olema aga ka ise\u00a0“turu tekitajad” ehk selgitajad, miks m\u00f5jutab n\u00e4iteks meid \u00fcmbritsev linnaruum inimese heaolu, miks on kaitset\u00f6\u00f6stuses vaja disaineri panust, miks vajab \u00fchiskond teenuseid, mida on disaininud valdkonna spetsialist, jne.<\/p>\n
N\u00e4iteks EKA disainikiirendi “LAETUS” raames\u00a0uurivad\u00a0tudengid\u00a0\u00f5ppet\u00f6\u00f6 raames koos juhendajatega kitsaskohti, millele on lahenduse tellinud\u00a0avalik v\u00f5i erasektor.\u00a0Iga aastaga lisandub uusi realiseerunud projekte, millest iga\u00fcks annab omal viisil \u00fchiskondliku panuse.\u00a0Ka\u00a0muinsuskaitse valdkonnas lahendatakse\u00a0koost\u00f6\u00f6s muinsuskaitseametiga p\u00e4ris “tellimust”.<\/p>\n
Kui vaadata laiemalt, siis milline osa kunstiharidusest on t\u00e4nasel p\u00e4eval ajale jalgu j\u00e4\u00e4nud ja sellest hoitakse kinni vaid traditsiooni t\u00f5ttu?<\/p>\n
Ma ei oleks siinkohal v\u00e4ga julge tegema ennatlikke prognoose. Olid ajad, kui arvati, et ainus edasiviiv j\u00f5ud on innovatsioon. Paljud kunstiharidusega tegelevad asutused t\u00f5ukasid selles laines v\u00e4lja valdkonnad, mis hoidsid \u00fcleval traditsiooni ja meistrioskusi. \u00d5nneks on EKA-s seda k\u00f5ike veel v\u00e4ga palju alles.<\/p>\n
T\u00e4na n\u00e4eme, kuidas\u00a0innovatsiooni\u00a0k\u00f5rvale on v\u00e4hemalt sama t\u00e4htsa m\u00e4rks\u00f5nana t\u00f5usnud traditsioon ja minu arvates selle t\u00e4hendus ajas aina kasvab. K\u00f5ikv\u00f5imalikud k\u00e4sitsi tegemise oskused ja p\u00e4randtehnoloogiad on v\u00e4\u00e4rtused, mis meil EKA-s on endiselt inimeste tasandil alles. Meil on fantastilised t\u00f6\u00f6kojad, kus t\u00f6\u00f6tavad ja \u00f5petavad\u00a0t\u00f5elised meistrid.\u00a0Ettevaatliku inimese ja p\u00e4randivaldkonna esindajana suhtun ma traditsioonidesse austusega.<\/p>\n
Kui teil oleks vabadus luua \u00fcks kunstik\u00f5rgkool t\u00e4iesti nullist, siis mida te t\u00e4nasest s\u00fcsteemist teadlikult kaasa ei v\u00f5taks?<\/p>\n
Traditsiooniline s\u00fcsteem on \u00fcles ehitatud kitsastele erialadele. Nii ka meil. Ma ei arva, et sellise l\u00e4henemise aeg on p\u00e4riselt l\u00e4bi, aga sinna k\u00f5rvale peab tekkima v\u00f5imalus erialade piire segada ja \u00e4hmastada, valdkondade vahel paindlikult liikuda.<\/p>\n
V\u00f5ib-olla t\u00e4na kooli luues ei alustaks ma piiridest, vaid piiritusest.\u00a0Ideaalses kunstik\u00f5rgkoolis peaksid need kaks v\u00f5imalust k\u00e4ima k\u00e4sik\u00e4es: kitsas ja lai tee. Just sellega hakkamegi oma \u00f5ppevaldkonnas tegelema, et teha tudengite \u00f5piteekonnad paindlikumaks ja individuaalsemaks.<\/p>\n
Milline on teie enda sees toimunud suurim muutus p\u00e4rast EKA juhiks saamist?<\/p>\n
See on isiklik k\u00fcsimus ja sellev\u00f5rra sisekaemuslikum saab olema ka minu vastus. Aga ilmselt ongi suurim muutus arusaam vastutuse hulgast, mida rektori roll endas kannab. Vastutusest, mis teinekord m\u00f5jub ka p\u00e4rast pea aasta kestnud teekonda minu jaoks endiselt hirmutavalt, isegi v\u00e4ga hirmutavalt.<\/p>\n
Aga kuna ma usun v\u00e4ga kollektiivsusesse ja koosloomesse (ka k\u00f5igi nende tegevuste puhul, millega olen tegelenud enne rektoriametit), olen sellesama usu kandnud \u00fcle ka enda praegusesse juhirolli. M\u00f5nes m\u00f5ttes on juhtimine niisamuti koosloomeprotsess, kui oled \u00fcmbritsetud inimestest, keda usaldad.\u00a0Kitsamas\u00a0m\u00f5ttes on see meeskonnat\u00f6\u00f6 juhtkonna liikmetega, laiemas m\u00f5ttes kogu EKA kogukonnaga.\u00a0Ja nagu olen juba korduvalt \u00f6elnud, siis t\u00f5mbab EKA magnetina enda suunas superinimesi. Seda kollektiivi koostoimet tajudes\u00a0hirm vastutuse ees hajub.<\/p>\n
\u00dchiskond seisab silmitsi pideva tehnoloogilise arenguga. Kunstiharidus tegeleb inimese loovusega. On see 21. sajandi generatiivse tehisintellekti ajastul suurenenud v\u00f5i v\u00e4henenud?<\/p>\n
Usun siiralt, et just humanitaaria ja eelk\u00f5ige loovuse roll muutub tulevikus \u00fcha olulisemaks.\u00a0Tuleviku tarkus on eelk\u00f5ige loojate k\u00e4tes.\u00a0Inimese teebki inimeseks vajadus ennast t\u00e4hendusrikkalt v\u00e4ljendada. Ja kui me t\u00f5esti kunagi j\u00f5uame maailma, kus meil t\u00e4nu tehisintellektile enam lihtsalt mitte midagi “tootlikku” teha ei ole, siis vajabki inimene v\u00f5imet loominguliselt m\u00f5elda ja enda eksistentsi loomingu kaudu p\u00f5hjendada.<\/p>\n
Mitmeski m\u00f5ttes on\u00a0“inimeseks olemise kunst”\u00a0juba praegu murrangulises kohas. V\u00e4ga erinevad tegurid m\u00f5jutavad korraga meie maailmataju, olgu need siis erinevad kriisid (s\u00f5jad, keskkond, tervis jne) v\u00f5i inimese sotsiaalsete funktsioonide haaramine tehnoloogia poolt. K\u00f5ige selle m\u00f5ju n\u00e4eme praegu ju palju ka noorte \u2013 aga mitte ainult noorte! \u2013 pealt. Inimesed on muutunud v\u00e4ga hapraks, v\u00e4ga palju r\u00e4\u00e4gitakse vaimsest tervisest.<\/p>\n
Mulle tundub, et paljud need k\u00fcsimused ongi seotud inimese ebakindla rolliga t\u00e4na ja homme. Siit j\u00f5uame ringiga taas inimeseks olemise p\u00f5hik\u00fcsimuseni. Ja minu tunnetus on, et juba praegu, aga veelgi enam tulevikus saab loovus ja kunst olema see, mis meid inimestena m\u00e4\u00e4ratleb.<\/p>\n
P\u00f5lvkonniti tajutakse pedagoogikat erinevalt. On teooriaid, mis v\u00e4idavad, et nooremad inimesed soovivad \u00fcha enam saada n-\u00f6 inspireeritud ja et l\u00e4htutaks nende isiksusest, mitte mingist rangest \u00f5petusest. N\u00e4ete te EKA juhi rollis siin mingit muutust?<\/p>\n
Pigem vastaksin sellele k\u00fcsimusele oma pikaaegse \u00f5ppej\u00f5ukogemuse p\u00f5hjal: loome\u00f5ppeasutusena ja v\u00e4ikese \u00fclikoolina erineme m\u00f5neski m\u00f5ttes teistest Eesti \u00fclikoolidest\u00a0just\u00a0individuaalse\u00a0ja isiksusest l\u00e4htuva \u00f5pikogemuse poolest. See on EKA-le niiv\u00f5rd igiomane, et teistmoodi ei oska isegi ette kujutada.\u00a0Olen\u00a0alati v\u00f5tnud tudengit v\u00f5rdse partnerina ja\u00a0inspiratsiooni\u00a0vastastikuse\u00a0kogemusena. Kui see s\u00fcnergia toimib, siis on ka \u00f5pikogemus\u00a0kahepoolne.<\/p>\n
Eks ka \u00f5ppekavade arendamine\u00a0t\u00fc\u00fcrib selles suunas, et tudengitel oleks v\u00f5imalikult avar valikute tegemise ring, oma individuaalse \u00f5pitee kujundamise v\u00f5imalus. See tendents\u00a0vaatab julgelt otsa\u00a0ka tuleviku \u00fchiskonna ootustele.\u00a0Eesm\u00e4rk\u00a0ei ole enam \u00f5petada\u00a0pelgalt\u00a0oskust, vaid laia maailmataju, kriitilist m\u00f5tlemist ja sotsiaalset tundlikkust. Tuleb anda noortele t\u00f6\u00f6riistad, et ennast anal\u00fc\u00fctiliselt, visuaalselt ja loominguliselt v\u00e4ljendada.<\/p>\n
Mil moel saab kunstik\u00f5rgkool aidata kaasa \u00fchiskonna arengule tervikuna?<\/p>\n
M\u00f5tlen sellele \u00fcha rohkem ja kipun ennast vist juba ka kordama, aga eelk\u00f5ige just loovuse j\u00f5uga. Ehk sellega, et \u00f5petada inimeseks olemise v\u00e4\u00e4rtusi, meid \u00fcmbritseva keskkonna taju, ja seda nii f\u00fc\u00fcsilises kui ka vaimses m\u00f5ttes. Kitsamas plaanis v\u00f5ib aga julgelt v\u00e4ita, et k\u00f5ik, mida EKAs \u00f5petatakse \u2013 vabad kunstid, disain, arhitektuur, kunstikultuur \u2013, m\u00f5jutab ja \u00fcmbritseb meid k\u00f5ikjal.<\/p>\n
Isegi kui me pragmaatilises maailmas seda ei m\u00e4rka, siis v\u00e4ga palju meie heaolust s\u00f5ltub just nimelt kunstist. N\u00e4itena kas v\u00f5i meid \u00fcmbritsev linnaruum, kus on hea olla \u2013 see ruum ei teki iseenesest, vaid selle taga on arhitektid. V\u00f5i v\u00f5tame n\u00e4iteks igap\u00e4evased esemed ja teenused, mida kasutame \u2013 k\u00f5ik see on ju disainerite t\u00f6\u00f6. Oskus enda \u00fcmber k\u00f5ike seda m\u00e4rgata on kunstiteadlaste ampluaa. Oskus hoida ja austada seda, mis on meie esivanemate p\u00e4rand, on muinsuskaitsjate \u00fclesanne.<\/p>\n
Tahan uskuda \u2013 ja usun ka \u2013, et kiirustamise aeg on ehk mitmeski m\u00f5ttes m\u00f6\u00f6dumas. Noorem p\u00f5lvkond oskab n\u00e4ha ja hinnata aeglust, enda sisse ja enda \u00fcmber vaatamist. Ning noored oskavad m\u00e4rksa enam v\u00e4\u00e4rtustada seda, millega just kunst saab \u00fchiskonda panustada.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti Kunstiakadeemia (EKA) rektoriks valiti 31.01.2025 Hilkka Hiiop. Tulemus selgus esimeses h\u00e4\u00e4letusvoorus, rektori viieaastane ametiaeg algas 04.04.2025. Mil…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":142289,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,65594,422,34,36,31,32,21,37635,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-142582","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eesti-kunsti-akadeemia","14":"tag-eka","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-hilkka-hiiop","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116324098744752297","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/142582","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=142582"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/142582\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/142289"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=142582"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=142582"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=142582"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}