\n Kui veel detsembris prognoosis Eesti Pank t\u00e4navuseks majanduskasvuks 3,6 protsenti, siis kiirem hinnat\u00f5us ja sellest tulenev ostuj\u00f5u aeglasem kasv ning energiakriisiga kaasnev suurem ebakindlus alandavad Eesti majanduse selle aasta kasvuprognoosi 2,8 protsendile.\u00a0<\/p>\n
Eesti Panga teatel j\u00e4tkas Eesti majanduse kasvukeskkond aasta alguses paranemist. Uue energiakriisi m\u00f5ju ei ole majandusaktiivsust kajastavasse statistikasse veel j\u00f5udnud, kuid erinevad n\u00e4itajad kinnitavad, et enne L\u00e4his-Ida konflikti lahvatamist p\u00fcsis Eesti majandus selgelt elavnemise kursil.
\nEkspordi ja t\u00f6\u00f6stuse toel paranenud majandusv\u00e4ljavaadet ohustab energiakriis<\/p>\n
Peamistes sektorites \u2013 ehituses, teeninduses, jaem\u00fc\u00fcgis ja t\u00f6\u00f6tlevas t\u00f6\u00f6stuses \u2013 liikusid ettev\u00f5tete tootmis- ja h\u00f5iveootused kuni m\u00e4rtsi alguseni t\u00f5usujoones, peegeldades suurenenud usku edaspidisesse kasvu. Viimase kahe aasta jooksul on t\u00f5usnud kaupade m\u00fc\u00fcgimaht nii kodu- kui ka v\u00e4listurul ning eksport\u00f6\u00f6ride hinnangud oma toodangu konkurentsiv\u00f5imele tegid m\u00f6\u00f6dunud aasta l\u00f5pus m\u00e4rgatava h\u00fcppe. Varasematest kriisidest tingitud madalseisust v\u00e4ljumisel on olulist rolli m\u00e4nginud kaubaekspordi ning seda k\u00f5ige rohkem toetava t\u00f6\u00f6tleva t\u00f6\u00f6stuse olukorra paranemine.<\/p>\n
Maailma, Euroopa ja Eesti majanduse v\u00e4ljavaade s\u00f5ltub keskpanga hinnangul suurel m\u00e4\u00e4ral s\u00f5jategevuse kulgemisest L\u00e4his-Idas ja sellest tekkinud energiakriisi lahenemisest. Energiakandjate hinnad t\u00f5usid p\u00e4rast r\u00fcnnakuid Iraani vastu, mis omakorda kergitas teiste oluliste toormete hindu ja nende hinnaprognoose. Inflatsiooni kiirenemise ootus t\u00f5stis rahaturu tulevikutehingutes ka intressim\u00e4\u00e4rasid.<\/p>\n
Veel detsembris prognoosis Eesti Pank t\u00e4navuseks majanduskasvuks 3,6 protsenti, aga energiakriisi m\u00f5jul ootavad turud n\u00fc\u00fcd kiiremat hinna- ja sellega kaasnevat intressit\u00f5usu. Kiirem hinnat\u00f5us ja sellest tulenev ostuj\u00f5u aeglasem kasv ning energiakriisiga kaasnev suurem ebakindlus alandavad kokkuv\u00f5ttes Eesti majanduse selle aasta kasvuprognoosi 2,8 protsendile. Aga kuna energiaturul toimuv avaldab m\u00f5ju majandusele ja on samal ajal geopoliitilistel p\u00f5hjustel prognoosimatu, siis on t\u00f5en\u00e4oline, et majanduse tegelik k\u00e4ek\u00e4ik kujuneb v\u00f5rreldes k\u00e4esoleva prognoosiga nii hindade kui ka majanduskasvu poolest teistsuguseks.<\/p>\n
Sisen\u00f5udlus toetab majanduskasvu, kuid energiakallidus kiirendab hinnat\u00f5usu<\/p>\n
T\u00e4navust majanduskasvu veab sisen\u00f5udlus, sest suurenevad nii tarbimiskulutused kui ka investeeringud. K\u00f5ige rohkem kasvavad riiklikud kaitseotstarbelised investeeringud, millest suurema osa moodustavad imporditavad kaubad. Seet\u00f5ttu liigub selleks kulutatav raha Eestist v\u00e4lja ega panusta otseselt majanduskasvu. K\u00fcll aga m\u00f5jutab tulumaksuseaduse muudatus tugevasti inimeste ostuj\u00f5udu ja tarbimisv\u00f5imet.<\/p>\n
Keskmine brutokuupalk t\u00f5useb sel aastal ligikaudu 6 protsenti, kuid keskmine netopalk kerkib efektiivse maksum\u00e4\u00e4ra langemise tulemusel m\u00e4rksa enam ehk umbes 10 protsenti. See t\u00e4hendab, et isegi hinnat\u00f5usu arvestades suureneb reaalne sissetulek m\u00e4rgatavalt, mis omakorda ergutab tarbimist ja majandust tervikuna.<\/p>\n
L\u00e4his-Ida s\u00f5ja k\u00e4igus kallinenud energia ja selle kaudne m\u00f5ju hoiab hinnat\u00f5usu kiiremana, kui see muidu oleks olnud. Nafta hind on peale s\u00f5jategevuse algust L\u00e4his-Idas h\u00fcpanud kiiresti \u00fcles-alla ja m\u00e4\u00e4ramatus energiaturul toimuva osas on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne prognoosivea allikas, sest muutused nafta hinnas kanduvad \u00fcle ka teiste kaupade ja teenuste hindadesse.<\/p>\n
Hinnat\u00f5usu aeglustumine ei leevenda survet riigieelarvele<\/p>\n
V\u00f5rreldes 2022. aasta energiakriisi ja toonase hinnah\u00fcppega on nafta hinnat\u00f5usu \u00fclekandumine gaasi ja elektri hindadesse Euroopa riikidele tarnijate mitmekesistamise t\u00f5ttu tagasihoidlikum, mida kinnitavad ka olemasolevad andmed. See v\u00e4hendab nafta kallinemise m\u00f5ju kogu tarbijakorvile. Prognoosi koostamise ajal tehtud tulevikutehingud naftaturul viitasid, et turgude hinnangul hakkab nafta hind alanema alates teisest poolaastast. Kui see turgude eeldus paika peab, siis ulatuks Eestis hinnat\u00f5us 2026. aastal 3,8 protsendi juurde ning kahel j\u00e4rgneval aastal veidi \u00fcle 2 protsendi.<\/p>\n
Eelarvepuuduj\u00e4\u00e4k ja riigiv\u00f5lg suurenevad ning see t\u00f5stab riigi jaoks iga-aastaseid intressimakseid. Kaitsekulude kasv enam kui 5 protsendini sisemajanduse kogutoodangust ja tulumaksuseaduse muudatusest tulenev tulude v\u00e4henemine on peamised tegurid, mis suurendavad valitsemissektori eelarvepuuduj\u00e4\u00e4ki sel aastal 4,4 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Kui valitsus ja riigikogu suunda ei muuda, siis p\u00fcsib puuduj\u00e4\u00e4k sarnases suurusj\u00e4rgus ka kahel j\u00e4rgmisel aastal.<\/p>\n
Kuigi Eesti riigiv\u00f5la tase on rahvusvahelises v\u00f5rdluses endiselt madal, teeb Eesti Panga hinnangul muret v\u00f5la kiire kasvu j\u00e4tkumine. Arvestades Eesti julgeolekuolukorra pikaajalist vaadet, demograafilist olukorda ja \u00fcha suurenevaid intressikulusid, tasub t\u00f5siselt kaaluda, kuidas viia riigirahandus tagasi j\u00e4tkusuutlikule kursile ja pidurdada laenukoormuse kasvu. Suures ja p\u00fcsivas puuduj\u00e4\u00e4gis riigieelarve puhul peaksid uued otsused viima eelarve tasakaalule l\u00e4hemale, mitte kaugemale. Seejuures peaksid maksupoliitilised otsused keskpanga s\u00f5nul olema kaalutletud, aegsasti selgitatud, kestvad ja majanduskasvu toetavad.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui veel detsembris prognoosis Eesti Pank t\u00e4navuseks majanduskasvuks 3,6 protsenti, siis kiirem hinnat\u00f5us ja sellest tulenev ostuj\u00f5u aeglasem…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":142724,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,2183,34,36,31,32,21,43,28,29,2198,19,22027,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-142723","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-pank","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-hinnatous","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-majanduskasv","tag-news","tag-ostujoud","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116324877158781549","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/142723","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=142723"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/142723\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/142724"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=142723"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=142723"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=142723"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}