![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3284493h59fbt24.jpg\"\/)
Merle Karusoo Autor\/allikas: Margarita Mironova-Malkin<\/p>\nKarusoo on aastaid teinud projekti “Kes ma olen?”, mis on korra toimunud ka Vene teatris, t\u00e4nases S\u00fcdalinna teatris, kui Moskvast tulid tudengid siia n\u00e4itlejateks.<\/p>\n
“Nende diplomilavastus oli “T\u00e4na \u00f5htul me ei m\u00e4ngi”. Kui tuli teatrisse uus juhtkond, siis nad kutsusid mind, et ma teeksin teatri n\u00e4itlejatega seda sama projekti. Meie esimesel jutuajamisel selgus kohe, et mitmed inimesed on tulnud Ukrainast, kes ongi eelhariduselt n\u00e4itlejad. Siis me m\u00f5tlesime, et teeks \u00f5ige k\u00f5igepealt nende ukrainlastega. Nii see juhtus,” r\u00e4\u00e4kis Karusoo.<\/p>\n
Samal ajal pakkus M\u00e4rt Meos, kes on Vabaduse festivali raames teinud palju koost\u00f6\u00f6d Ukraina n\u00e4itlejatega, et projekti “Kes ma olen?” v\u00f5iks teha Ukraina veteranidega ehk inimestega, kes on s\u00f5jas k\u00e4inud.<\/p>\n
“Nii see j\u00e4rjest l\u00e4ks m\u00f6\u00f6dunud aastal, alguses Vene teatris ja siis edasi kohe Ukrainas materjali kogumine, augustis proovid siin Narvas, siis selle materjali \u00fcmberkirjutamine, uued proovid Rivnes, et nad ka Rivnes saaksid m\u00e4ngida ja n\u00fc\u00fcd nad m\u00e4ngisid seda varianti ka siin s\u00fcgisel,” s\u00f5nas lavastaja.<\/p>\n
Karusoo \u00fctles, et \u00fchtviisi aega v\u00f5ttis nii n\u00e4itlejatele kui ka veteranidele selgitamine, mida lavastus endast kujutab ja miks seda tehakse.<\/p>\n
“Vahe on v\u00f5ib-olla selles, et kuiv\u00f5rd oli veteranidega see t\u00f6\u00f6, siis nad alguses arvasid, et ma tahan kohe midagi teada s\u00f5jast. Ma ei tahtnud ainult nende s\u00f5jalugusid, ma tahtsin ka seda, et kust nad p\u00e4rit on, mis tee on neid viinud sinna s\u00f5tta, mis tee on neid toonud t\u00e4nasesse p\u00e4eva p\u00e4rast vigastusi ja kuidas see k\u00f5ik seostub Ukraina ajalooga laiemalt,” lausus ta.<\/p>\n
Merle Karusoo Autor\/allikas: Margarita Mironova-Malkin<\/p>\n
Karusoo on varem tegelenud nii teise maailmas\u00f5ja kogemusega kui ka Afganistani s\u00f5dadega. P\u00f5hjus, miks ta s\u00f5dadega tegeleb, on selle peaaegu ise kogemine.<\/p>\n
“Minu k\u00f5ige l\u00e4hem kokkupuude s\u00f5jaga on 1944. aasta m\u00e4rtsipommitamine. Ma olin siis ema \u00fcsas, siinsamas Kunderi t\u00e4nava rullikuuris, kivide peal. Aga ma olin selles m\u00f5ttes olemas,” \u00fctles Karusoo, kes hiljem on oma t\u00f6\u00f6ga seotult viibinud ka Afganistanis samal ajal, kui s\u00f5da k\u00e4is.<\/p>\n
Praegu Ukraina s\u00f5da vaadates l\u00e4heb Karusoo m\u00f5te paratamatult ka Iraaniga seonduvale.<\/p>\n
“Ma hakkasin t\u00e4na hommikul m\u00f5tlema, et see, mis toimub Iraanis, kellele see kasulik on. K\u00f5ige kasulikum on see Venemaale. Ameerika ei tegele kindlasti sellise intensiivsusega sellega, millega ta arvas, et ta rahu jalule seadmisega, kahe riigi lepitamisega hakkama saab. Ma arvan, et see lepitamine ei ole v\u00f5imalik mitte kummaltki poolt ja veel sada aastat ei ole v\u00f5imalik. N\u00fc\u00fcd, kui tuli see uus aktiivne s\u00f5jakolle peale, siis maailma t\u00e4helepanu ka hakkab p\u00f6\u00f6rduma kuhugi mujale. Seda raskem on ukrainlastel,” t\u00f5des lavastaja.<\/p>\n
M\u00e4lu on rahva \u00fchisomand<\/p>\n
Karusoo on p\u00f5hjalikult tegelenud eestlaste m\u00e4luga ja ta m\u00e4rkis, et meie oleme oma m\u00e4luga juba palju paremini kursis kui ukrainlased enda omaga.<\/p>\n
“Me oleme oma m\u00e4luga tegelenud v\u00e4ga aktiivselt sellest ajast peale, kui me raputasime end vabaks. See t\u00e4hendab, et me \u00fcletasime ka need m\u00e4lut\u00f5kked, mis meie peal pool sajandit olid. N\u00fc\u00fcd siis kuidas keegi, kes tahtis \u00fcletada, kellel olid mingisugused probleemid nende m\u00e4lut\u00f5kete \u00fcletamisega, aga \u00fcldiselt rahvusena me oleme ikkagi hakanud m\u00e4letama,” r\u00e4\u00e4kis Karusoo.<\/p>\n
Ukrainlaste m\u00e4letamine ei saagi olla tema s\u00f5nul nii detailne, sest suure isamaas\u00f5ja alguses olid ukrainlased koos Vene v\u00e4gedega ja osa Ukrainast p\u00f6\u00f6rdus nende vastu p\u00e4rast teise maailmas\u00f5ja l\u00f5ppu.<\/p>\n
“Nemad j\u00e4tkasid oma v\u00f5itlust veel. Siis oli j\u00e4lle see aeg, kus justnimelt Ukraina esindajat kergitati k\u00f5ikides nendes poliitb\u00fcroodes Moskvas ja nii edasi. Umbes nagu oleks nende k\u00e4pp v\u00e4ga s\u00fcgavalt sees selles k\u00f5iges, mis toimus. Siis p\u00f6\u00f6rduti j\u00e4lle nende vastu. Nad perekondlikult v\u00f5i isiklikult ei tea neid lugusid,” \u00fctles lavastaja.<\/p>\n
T\u00e4nu Karusoo t\u00f6\u00f6dele on nii ukrainlastest n\u00e4itlejad kui ka publik oma kujunemislugu hakanud p\u00f5hjalikumalt uurima.<\/p>\n
“Kui me m\u00e4ngisime Rivnes “Ma ei j\u00e4tnud Ukrainat”, siis veteranid ise \u00fctlesid, et publiku hulgas oli olnud kooli\u00f5petajaid ja nemad olid \u00f6elnud, et tarvis on seda m\u00e4ngida justnimelt \u00f5pilastele, sest nad ei tunne seda ajalugu. Niimoodi j\u00e4rjest panna seda ajalugu just selles perspektiivis, et mis viib s\u00f5jani, sest ajalugu on \u00f5pitud ju v\u00e4ga mitut moodi. Aga seda s\u00fcndmuste rida, mis s\u00f5jani viib, selleks peab s\u00fcndmuste anal\u00fc\u00fcsi tundma,” lausus Karusoo ja lisas, et “Kes ma olen?” projekt ongi eesm\u00e4rgiga m\u00f5elda iseendast ja saada enesega kokku.<\/p>\n
“Tudengite puhul ma \u00fctlen, et saada iseendaks, sest v\u00e4ga paljud noored inimesed, kes \u00f5ppima tulevad, on ju sellised \u2013 ma olin ise ka \u2013, et kuidagi v\u00e4ga t\u00e4htis on j\u00e4\u00e4da iseendaks, aga kes sa selline oled, sind ei ole veel olemas, kelleks sa j\u00e4\u00e4d? “Kes ma olen?” projekt on ikkagi see, et saada iseendaks ehk teada, kes ma olen,” s\u00f5nas Karusoo.<\/p>\n
Karusoo on projekti kohta \u00f6elnud, et inimene ei tohiks hauda kaasa v\u00f5tta oma talenti ega oma m\u00e4lu. Ta usub, et m\u00e4lu on rahva \u00fchisomand, mida tuleb koos lahti harutada.<\/p>\n
“Postulaat, et seda ei tohi, seda on valus ja m\u00f5ttetu hauda kaasa viia, s\u00fcndis ju 1980. aastate teises pooles, kui inimesed hakkasid r\u00e4\u00e4kima, kui sai juba teha eluloointervjuusid. Need inimesed olid k\u00f5ik s\u00fcndinud enne 1920-ndaid, m\u00f5ned olid ju p\u00e4ris sajandi alguses v\u00f5i eelmise sajandi l\u00f5pul s\u00fcndinud. See oli see aeg, kus nad olid parasjagu nii vanad, et nad olid otsustanud, et nad r\u00e4\u00e4givad \u00e4ra, neil ei ole enam mitte midagi karta. Neid intervjuusid tehti ennegi, aga alati oli kahtlus, et miks sa k\u00fcsid, mis su tagam\u00f5te on. Veel ei olnud seda m\u00f5istmist, et see on meie \u00fchism\u00e4lu, seda on vaja iga hinna eest hoida,” r\u00e4\u00e4kis lavastaja.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3284460h98f8t24.jpg\"\/)
Merle Karusoo Autor\/allikas: Margarita Mironova-Malkin<\/p>\n
Karusoo viib tagumise m\u00e4lupunkti 20. sajandi algusesse. Selle perioodi olulisim s\u00fcndmus eestlaste m\u00e4lu osas on Vabaduss\u00f5da.<\/p>\n
“Sina, kes sa praegu siin oled, pead ju teadma, mida sina oma eelmistes olekutes oleks selleks teinud. Ma lihtsalt samastan seda iseenese olemist k\u00f5ikide nende minu eellaste olemisega. Neid on v\u00e4he, kellel on otseseid j\u00e4rglasi, sest need olid ju poisikesed suures osas, kes l\u00e4ksid Eesti eest v\u00f5itlema Vabaduss\u00f5jas. Paljud nendest said hukka. Nad j\u00f5udsid ka peresid luua, enne kui nad 1941. aastal k\u00f5ik \u00e4ra koristati Gulagi. Aga otseseid j\u00e4reltulijaid ei ole nii palju. Kui hakatakse r\u00e4\u00e4kima, siis on ikka mingi vanavanaisa vend n\u00e4iteks, kaugemalt sugulased. Aga ikkagi teatakse, ikkagi leitakse \u00fcles,” lausus ta.<\/p>\n
Ukraina t\u00f6\u00f6dega seoses on Karusoo hakanud m\u00f5tlema sellele, kes olid eestlased enne Vabaduss\u00f5da.<\/p>\n
“Minu arvates s\u00fcnnib Ukraina rahvas justnimelt praegu. On ju ukrainlased alati olemas olnud, aga ida pool on olnud rohkem venestunud, l\u00e4\u00e4ne pool on olnud poolakate all. Nad on ukraina keelt kord unustanud, kord sellest j\u00e4lle kinni haaranud, aga n\u00fc\u00fcd selle s\u00f5jaga seoses on sellest keelest ja rahvuslusest haaratud kinni. Kuidagi v\u00e4ga tugevasti on t\u00f5mmatud see piirjoon vahele.”<\/p>\n
“Ja siis ma m\u00f5tlesin, et v\u00f5ib-olla eesti rahvus hakkas ka kujunema selles m\u00f5istes, nagu me teda t\u00e4na tunneme, just Vabaduss\u00f5jast, sest enne seda kangesti taheti olla kas saks v\u00f5i hakati venestuma, sest venestamine oli meil ametlikult kuklas. Kuigi see algas juba poolteist sajandit enne seda, kui see iseolemine esile t\u00f5usis, aga ikkagi, selle kaitsmine algas siit,” m\u00e4rkis Karusoo.<\/p>\n
Valesid valikuid pole m\u00f5tet salata<\/p>\n
Karusoo \u00fctles, et ta ei kogu oma t\u00f6\u00f6de jaoks mitte emotsioone, vaid seda, mis juhtus inimesega v\u00f5i tema eellasega mingi s\u00fcndmuse ajal. T\u00f5si, emotsioon tuleb sinna tahes tahtmata kaasa.<\/p>\n
“Kui hakata ainult emotsioonidest r\u00e4\u00e4kima, siis tegelikult lugu ju k\u00e4tte ei saa. Teine asi on see, et ma olen alati \u00f6elnud, et inimesel on \u00f5igus oma eluloole. Kui sa oled ka teinud valesid valikuid, sa oled need teinud. See ei t\u00e4henda, et need peab kuhugi mulla alla matma. Niisamuti eellaste valikud, kui need on olnud valed. Me salgame siis iseennast v\u00f5i omaenda lugu eelmistest p\u00f5lvedest. Sellel tegelikult ei ole m\u00f5tet, sest me ei saa kunagi kokku saada, kui me hakkame seda salgama. Lepime parem kokku, et iga\u00fchel on \u00f5igus oma eluloole ja r\u00e4\u00e4gime nendest rahulikult. Saame \u00fckskord kokku, need kasv\u00f5i teise maailmas\u00f5ja kaks erinevat leeri,” lausus lavastaja.<\/p>\n
Karusoo on teinud lavastusi v\u00e4ga vastuolulistel teemadel, n\u00e4iteks k\u00fc\u00fcditajatest eestlastest, kes teisi eestlase deporteerisid. Ta nentis, et kui “K\u00fc\u00fcdipoisid” lavale tuli, leidus ka sellist hoiakut, et Karusoo justkui \u00f5igustaks neid.<\/p>\n
“Esiteks olid nad manukad, mitte need, kes k\u00fc\u00fcditasid, aga nad v\u00f5tsid sellest osa. Jah, nad oleksid v\u00f5inud teha teise valiku, riskides sellega, et nad l\u00e4hevad ise Siberisse. Teinekord kui meil tulevad sarnased olukorrad ette, kui me teame k\u00f5iki eelnevaid olukordi, v\u00f5ib-olla me oskame siis paremini valida,” nentis Karusoo ja t\u00f5i v\u00e4lja, et neil manukatel oli patt hingel.<\/p>\n
“Mitte kedagi ei saanud tegelikult sinna manukaks survestada niimoodi, et ei olnud midagi, millega tal n\u00e4ppe sahtli vahele l\u00fc\u00fca. Need olid inimesed, kes olid olnud 1944. aasta s\u00fcgisel rannas oma peredega, tahtnud \u00fcle mere minna ja seda ju teati, neil ei \u00f5nnestunud see ja siis nad pidid rehabiliteerima ennast kuidagi. T\u00f6\u00f6tasid seal t\u00e4itevkomiteedes ja n\u00f5nda edasi. See ei olnud niisama, et ma valin inimese t\u00e4navalt, sina tuled n\u00fc\u00fcd manukaks. Neid inimesi sai kutsuda sinna kokku, neid sai hoida kinni ja saata siis manukateks,” kirjeldas Karusoo.<\/p>\n
Karusoo usub, et k\u00f5iki neid lugusid ei ole me veel j\u00f5udnud l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida, ehkki tasapisi on hakatud neid inimesi m\u00f5istma.<\/p>\n
“Kui uuritakse l\u00e4bi enda ja oma eellaste elud, siis hakatakse aru saama, et see k\u00f5ik ei ole sugugi nii mustvalge \u2013 see, mis meid on t\u00e4nasesse p\u00e4eva toonud ja kus me k\u00f5ik oleme sellised tublid ja puhtaks pestud ja grimmi alt l\u00e4bi k\u00e4inud. M\u00f5istma on v\u00f5ib-olla hakatud, aga paljud lood on r\u00e4\u00e4kimata ja ei ole kuidagi kokku saadud. Ma ukrainlaste puhul m\u00f5tlen sellele, et need kaks lavastust v\u00f5iks ju kokku saada, need v\u00f5iks ju olla m\u00e4ngitud \u00fchel ja samal p\u00e4eval, kuigi need inimesed, kes on laval, ei m\u00f5ista \u00fcksteist, aga meie, kes me oleme k\u00f5rval, m\u00f5istame, et nii \u00fchtedel kui ka teistel on \u00f5igus oma elulugudele,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3284415h5cd9t24.jpg\"\/)
Merle Karusoo Autor\/allikas: Margarita Mironova-Malkin<\/p>\n
Selle k\u00f5ige sees on Karusoo m\u00f5elnud ka enda eluloost. Raamatus “Kui ruumid on t\u00e4is” kirjutab ta, et k\u00f5ige olulisem asi tema elus on olnud see, et ta kasvas ilma isata.<\/p>\n
“Isa l\u00e4ks Saksamaale koos sakslastega ja siis p\u00e4\u00e4ses sealt Austraaliasse, kui Austraalia hakkas 1949. aastal vastu v\u00f5tma s\u00f5jap\u00f5genikke. Alguses v\u00f5eti vastu ainult poissmehi ja siis isa l\u00e4ks sinna,” \u00fctles Karusoo, kes raamatus kirjutab, et laps j\u00e4\u00e4b vanemata kasvades justkui \u00fchest armastusest ilma.<\/p>\n
“Lapse jaoks on see ikka traagiline ja tol ajal oli see traagiline. T\u00e4nap\u00e4eval on k\u00f5ik juba muutunud, ka perekondlikud suhted. See, et lapsed kasvavad ilma bioloogilise isata, ei ole enam nii suur s\u00fcndmus \u00fcldse, aga ma usun, et see vist kriibib ikkagi, sest lapsena arvatakse ju, et ise ollakse selles s\u00fc\u00fcdi, eriti kui isa on ja \u00e4ra l\u00e4heb. Minul teda ju ei olnudki, tema n\u00e4gi mind vist ainult siis, kui ma olin kaks n\u00e4dalat vana,” s\u00f5nas Karusoo.<\/p>\n
1983. aastal tuli k\u00f5ne \u2013 isa helistas kaugelt Austraaliast. See ei olnud Karusoole \u00fcllatus, sest enne tutvus ta hoopis oma poolvenna ja -\u00f5ega.<\/p>\n
“Nemad organiseerisid minu kokkusaamise minu isaga, sest isa, kurb k\u00fcll, oli selline arav\u00f5itu vennike. Kui ta abiellus \u2013 tal on viis last Austraalias \u2013, siis ta oma naisele ei \u00f6elnud, et ta on kord abielus olnud siin Eestimaal ja tal on laps. Tuli \u00fcletada see, et minu pool\u00f5dede ja -vendade ema peab teada saama, et tema abikaasal on olnud selline episood. Nemad korraldasid selle ja kutsusid mind k\u00fclla,” meenutas Karusoo, kes l\u00f5puks k\u00fclastas Austraaliat ja elas isa juures kolm n\u00e4dalat.<\/p>\n
Lavastaja teekond<\/p>\n
Suurtest teatritest on Karusoo jaoks olulisimaks kujunenud draamateater, kuhu ta p\u00e4rast kooli lavastajaks suunati. Ita Ever, kel on sel n\u00e4dalal 95. s\u00fcnniaastap\u00e4ev, kummalisel kombel Karusoo n\u00e4idenditesse eriti m\u00e4ngima ei sattunud.<\/p>\n
“Mul vist selleealisi n\u00e4itlejannasid ei olnudki. See ei olnud juhus, sest me saime Ita Everiga tuttavaks “Roosiaias”, mis tegelikult oli Panso lavastus, aga Panso oli sellel ajal haiglas. Ta t\u00f6\u00f6tas Vetemaaga, muutis seda teksti, aga siis pidin mina j\u00e4tkama ja n\u00e4itlejate valik oli ju tehtud. Seal oli tegelikult kolm v\u00f5imast naist: Aino Talvi, Ita Ever ja Velda Otsus. Sealt algas minu tutvus Ita Everiga. Muidugi ka Veldaga, keda me k\u00f5ik v\u00e4ga armastasime ja kes v\u00f5ttis kahel k\u00e4el vastu k\u00f5ik need noored, kes tulid. Tal oli kohe mingisugune t\u00f5mme selle vastu, kuigi seda on vist Panso ka kirjeldanud, et ta k\u00e4is draamateatris m\u00f6\u00f6da seina\u00e4\u00e4rt nagu tahaks, et teda ei m\u00e4rgataks,” r\u00e4\u00e4kis Karusoo, m\u00e4rkides, et siis oli veel aeg, kus Panso ei olnud kaua draamateatris olnud ja keegi noorele lavastajale eriti midagi vastu \u00fctlema ei hakanud.<\/p>\n
“See oli see m\u00f6\u00f6dunud aeg. Kui ma p\u00fc\u00fcan end kujutada selles eas, siis see ajab vist natuke pead v\u00e4ristama k\u00fcll. Noore lavastaja nii hirmus hirm, et sa ei oska ennast kehtestada, sellega v\u00f5ib v\u00e4ga palju lollusi teha,” tunnistas ta.<\/p>\n
Kuigi Panso pani Karusoo “Roosiaeda” lavastama, siis l\u00f5puks vahetas ta Karusoo v\u00e4lja ja lavastus on ikkagi Panso t\u00f6\u00f6de nimekirjas.<\/p>\n
“See oli see kutsika armukadedus. Tundus, et see, mis mina tegin, oli ainuv\u00f5imalik, aga Panso kujutles tulemust teistsugusena. Mina muidugi solvusin ja l\u00e4ksin uhkelt \u00e4ra. Ega see mulle au ei tee, sest Panso oli tegelikult minu iidol.”<\/p>\n
“Roosiaia” esietendusel oli Karusoo see, kes saatis Pansole sada roosi. “Neil oli veel paber \u00fcmber, mille \u00e4\u00e4r oli k\u00f5rvetatud. Ma ei olnud ju siis enam nii laps, aga selline ma olin.”<\/p>\n
Siiski pani Panso, kui ta ise juba haiglas oli, Karusoo \u00f5ige pea \u00fcheksandat lendu juhendama. “Me puutusime kokku muidugi, aga koolis ta enam olla ei saanud. Varsti ta juba l\u00e4ks ka. Ma arvan, et ta oskas \u00fcle vaadata sellest episoodist,” t\u00f5des lavastaja.<\/p>\n
Oma esimesse lavastusse draamateatris, “P\u00e4ikeselastesse”, kutsus Karusoo m\u00e4ngima Ita Everi. Ta m\u00e4rkis, et Everiga, nagu ka teiste tolle aja n\u00e4itlejatega, ei olnud \u00fcldse keeruline koos t\u00f6\u00f6tada.<\/p>\n
“Ma ei tea, kas kellelgi on olnud temaga raske. \u00dcks hea n\u00e4ide on hilisemast generatsioonist Aarne \u00dcksk\u00fcla. Ta imeb ja imeb ja imeb endasse ja \u00fchel p\u00e4eval on k\u00f5ik valmis. Ei uuri, ei puuri liiga palju ja niimoodi oli Itaga ka. Ita puhul ma sain teada sellist asja, ma ei tea, nagu ma oleks m\u00f5tlemisv\u00f5imetu olnud sellel ajal. Ma tean, et ma ise olen kohutavalt n\u00e4rvis, kui tuleb mingisugune asi v\u00e4lja, maailm on kohe kokku kukkumas, kui miskigi asi v\u00e4\u00e4ratab. Kuidas k\u00f5ik l\u00e4heb ja mis k\u00f5igest saab, aga ma ei m\u00f5elnud \u00fcldse selle peale, et n\u00e4itlejatel, kui hakkab v\u00e4lja tulema lavastus, on t\u00e4pselt samasugune pingeline periood \u2013 Ita j\u00e4i alati haigeks. See ei t\u00e4henda, et ta oleks m\u00f5nest proovist puudunud,” meenutas Karusoo.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4gitakse ka Karusoo n\u00e4itlejast, sellisest t\u00fcpaa\u017eist, kes talle eriti h\u00e4sti sobib. Lavastaja ise \u00fctleb, et see ei olene mitte n\u00e4itlejat\u00fc\u00fcbist, vaid kokkukasvamisest.<\/p>\n
“Igal lavastajal on oma keel, kuigi nad on \u00f5ppinud samas koolis. N\u00e4itlejal l\u00e4heb aega selle keelega harjumiseks, ta peab selle \u00e4ra \u00f5ppima. Kui see keel talle ei sobi, siis v\u00f5ib tulla arusaamatusi puhtalt sellest keelest. Kui ollakse juba koos t\u00f6\u00f6tatud, siis see keel on \u00fchtlustunud ja siis on see k\u00f5ik lihtsam, saab poolelt s\u00f5nalt aru,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Karusoo diplomit\u00f6\u00f6 “Popi ja Huhuu”, kus Urmas Kibuspuu ja Lembit Peterson laval \u00fchtki s\u00f5na ei r\u00e4\u00e4gi, osutus legendaarseks.<\/p>\n
“Nad olid nii noored, Urmas ja Lembit. Nad olid f\u00fc\u00fcsiliselt nii arenenud, nad olid nii ilusad, see koer ja see ahv. Ma arvan, et lihtsalt see. Noorte puhul, see r\u00f5\u00f5m. \u00dcks \u00e4\u00e4rmiselt t\u00e4htis asi on ju see, et n\u00e4itlejal oleks r\u00f5\u00f5m teha seda, mida ta teeb. \u00dcksk\u00f5ik, missugune on see roll. Nad suutsid s\u00e4ilitada selle tegemise r\u00f5\u00f5mu, ma arvan, et see on \u00fcks v\u00e4ga oluline asi,” r\u00e4\u00e4kis lavastaja.<\/p>\n
Kuigi ukrainlaste elus on religioonil oluline koht, ei r\u00e4\u00e4kinud Karusoo nendega suhetest kirikuga \u00fcldse. \u00dchel hetkel t\u00f5statasid aga ukrainlased ise \u00fcles k\u00fcsimuse Moskva patriarhaadist.<\/p>\n
“Nende valu oli see, et need Putini-meelsed papid teeksid nende langenutele justkui kontroll-lasu, mattes neid. Ma teadsin, et on juba kinnitatud see Ukraina enda \u00f5igeusk, tal on see luba antud, aga nii paljud ei ole sinna \u00fcle l\u00e4inud. Valitseb ikka veel Moskva patriarhaat, see oli minu jaoks \u00fcllatuseks ja see oli nende jaoks \u00fcks valus koht,” t\u00f5des Karusoo.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/3284439h2e61t24.jpg\"\/)
Merle Karusoo ja Joonas Hellerma Autor\/allikas: Margarita Mironova-Malkin<\/p>\n
Ise ta piiblit tunneb ja on Vana Testamenti palju lugenud. Karusoo p\u00e4ris kindlasti usub millessegi, aga mis see on, seda ta ei tea.<\/p>\n
“See on see, mis on suurem kui mina. Midagi, millele ma tegelikult allun, aga kuidas, seda ma ei tea, ja kas see on kuskil meie ajaarvamise j\u00e4rgi v\u00f5i palju kaugemal, seda ma ei tea. Aga ma tean \u00fchte sellist asja, et kui r\u00e4\u00e4kida kokkupuudetest kirikuga, siis ma k\u00e4in k\u00f5ikides kirikutes. Ma kuulan jutlusi ja mul tavaliselt on kirikus olla hea, aga see algas alles t\u00e4iskasvanuna. Lapsena, kui ma vanaemaga koos k\u00e4isin kirikus, eriti j\u00f5ulude ajal, see ahistas mind, seda ma ei tahtnud,” lausus ta.<\/p>\n
Karusoo meenutas, kuidas k\u00e4is mitu aastat tagasi P\u00fchtitsa kloostris, mis talle kohe \u00fcldse ei meeldinud.<\/p>\n
“Mul ei ole seda v\u00e4ga hea \u00f6elda, sest ma tean, kui paljud inimesed hindavad seda kloostrit, aga kohe kui ma sinna v\u00e4lja astusin, minul hakkas halb. Minu jaoks oli see mingisugune tohutu survestamine ja minu tunnetus oli see, et see on \u00fcks meie p\u00fcha kohtadest, mis on n\u00fc\u00fcd \u00e4ra r\u00fcvetatud millegi muuga,” nentis lavastaja.<\/p>\n
Karusoo tunnistas, et kui peab \u00fctlema, mida ta usub, siis on see Jehoova viha.<\/p>\n
“Kui katoliiklusest r\u00e4\u00e4kida ja mida teeb praegu paavst. S\u00f5nu, s\u00f5nu, s\u00f5nu. Meile tuldi ju kunagi m\u00f5\u00f5ga ja piibliga, eks ole. N\u00fc\u00fcd on see taandunud ainult s\u00f5nadeks. Ei ole siis j\u00f5udu sellel religioonil,” \u00fctles Karusoo.<\/p>\n
Kultuurisoovitus. “Mul on kummaline soovitus ja ma ei tea, kuidas sellega suhestuvad nooremad inimesed. Mulle, kes ma olen selle aja kaasaegne, on v\u00e4ga korda l\u00e4inud Indrek Spungini film “\u00d5nn on elada me maal”, mis r\u00e4\u00e4gib Velikije Lukist ja Ivo Uukkivi on seal peategelane. Teine on “Valhalla aeg”. Raamat, mille on kokku pannud Tiit Pruuli ja Anu Tonts, Margot Visnap on selle toimetanud. V\u00e4ga ilusate sametiste kaantega. See r\u00e4\u00e4gib 1980-ndate teisest poolest, kuidas meile k\u00f5igile tegelikult m\u00f5jus selle aja \u00e4ngistus. Kui me veel seda s\u00f5nastada ei osanud, kui me seda suunda veel p\u00e4riselt ei teadnud, kui need s\u00f5nad alles hakkasid tekkima, et meil on vaja kehtestada vabariik, veel ei usutud sellesse. Need on asjad, mis mind k\u00f5netavad t\u00e4na,” r\u00e4\u00e4kis Merle Karusoo.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Karusoo on aastaid teinud projekti “Kes ma olen?”, mis on korra toimunud ka Vene teatris, t\u00e4nases S\u00fcdalinna teatris,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":142726,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,65991,140,9106],"class_list":["post-142725","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-kes-ma-olen","tag-meelelahutus","tag-merle-karusoo"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116324904842783739","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/142725","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=142725"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/142725\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/142726"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=142725"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=142725"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=142725"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}