Tuul ja lained on head tuttavad k\u00f5igis rannikuriikides. Siiski teame neist ikka veel p\u00e4ris v\u00e4he. Eriti sellest, mida ja kuidas teevad lained rannikuga. Muidugi oskame joonistada tuuleroose ja lainek\u00f5rguse diagramme ning arutleda selle \u00fcle, kuidas kliimamuutus neid mudib. Nii on n\u00e4iteks edelatuuli viimastel aastak\u00fcmnetel saanud rohkem.<\/p>\n
M\u00f5nel tuulel on eesti keeles lausa oma nimi v\u00f5i siis ilmakaar. Vesikaar on tuntud s\u00fcnon\u00fc\u00fcm edelale. Eks ikka see\u00f5ttu, et suurem jagu vihma tuleb meile selle kaare tuultega. Kui vihm hakkab vaibuma, p\u00fchib loodetuul ehk taevaluud pilvedki minema. N\u00fc\u00fcd teame, et see j\u00e4rgnevus peegeldab lihtsalt seda, kuidas on meie kanti k\u00fclastavad ts\u00fcklonid ehk madalr\u00f5hkkonnad ehitatud ja mis moel nad \u00fcle meie liiguvad.<\/p>\n
Okkaline tuuleroos<\/p>\n
Tuuleroosid tunduvad enamasti \u00fcsna \u00fcmmargused, sest sinna joonistatakse k\u00f5ik tuuled, p\u00e4ris \u00f5rnadest \u00f5hu liikumistest kuni marutuulteni v\u00e4lja. Vesikaare ja taevaluua roll meie kliimas ilmneb m\u00e4rksa paremini siis, kui vaatame eraldi tugevamaid tuuli. Siis on meie kandi L\u00e4\u00e4nemere avaosas tuuleroos \u00fcsna okkaline. \u00dcks suur ja lai okas t\u00e4histab edela- ja l\u00e4\u00e4needela tuuli ja teine, m\u00e4rksa kitsam okas, m\u00e4rgib loode- v\u00f5i p\u00f5hjaloode tuuli.<\/p>\n
Kuigi p\u00f5hjaloode tuuli esineb harvem, on need pikas plaanis meie piirkonna k\u00f5ige kangemad tuuled. Seda \u00fctles meile matemaatika veerand sajandi eest<\/a>,[i] kui anal\u00fc\u00fcsisime Saaremaa s\u00fcvasadama v\u00f5imalikke asukohti. See teadmine realiseerus 2019. aasta uusaasta\u00fcllatusena Soome ja Rootsi vahel, kui 10 minuti keskmine tuule kiirus oli esimese kategooria orkaani tasemel ehk 32,5 m\/s<\/a>.[ii]<\/p>\n Seda laadi esitlus, mis seab esiplaanile tugevamad tuuled, sobib m\u00e4rksa paremini just nende tuulte kirjeldamiseks, mis tekitavad suurema osa k\u00f5rgetest lainetest. Seda lihtsalt seet\u00f5ttu, et j\u00e4medalt on lainek\u00f5rgus v\u00f5rdeline tuule kiiruse ruuduga ja v\u00e4ga n\u00f5rk tuul, mis on ometi tuuleroosis esindatud, ei pane liikuma ei veepinda ega tuugenit.\u00a0\u00a0<\/p>\n Lainete energia on omakorda v\u00f5rdeline lainek\u00f5rguse ruuduga. Seega, kui isegi kange tuul puhub k\u00fcmme protsenti k\u00f5vemini, kasvab lainete energia nobedalt ehk ligi poolteist korda. Muidugi mitte kohe ja mitte igal pool, aga sellise kasvuga on tark arvestada.<\/p>\n Tormid t\u00f6\u00f6tlevad meie randu v\u00e4ga erinevalt<\/p>\n Meie enamasti valitsevatele tuultele avatud rannad arenevad peaasjalikult lainete m\u00f5jul. Energia, mida lained kannavad, on iseenesest skalaarne suurus. Oluline on siin see, et lained kannavad energiat edasi enam-v\u00e4hem kindlas suunas. Lainete toodud energia kujuneb randa kiiresti uuristavaks peitliks siis, kui see saabub randa sobiva nurga all.<\/p>\n Erinevalt tuugenist\u00a0ei saa rannajoon oma suunda niisama lihtsalt muuta. Seet\u00f5ttu t\u00f6\u00f6tlevad eri suundadest saabuvad tormid meie randu \u00e4\u00e4rmiselt erinevalt. M\u00f5ni l\u00f5hub uskumatu kiirusega ja teine hoopis kuhjab. K\u00f5ige rohkem s\u00f5ltub ranna k\u00e4ek\u00e4ik k\u00f5rgete lainete saabumise suunast. Muidugi on oluline ka veetase, lainete perioodid ja see, kas rannas on j\u00e4\u00e4d.<\/p>\n See, et m\u00f5ned k\u00f5ige tugevamad tormid tekitavad randadel l\u00f5viosa muutustest, on teada aegade algusest peale. Eesti asub veidi kehvas kohas, sest randu \u00fclesehitavat lainetust tuleb meil ette harva. Samuti j\u00f5uab j\u00e4medalt pool aastasest lainetuse energiast kohale kahe k\u00f5ige tormisema n\u00e4dalaga<\/a>.[iii] Seet\u00f5ttu on p\u00e4ris tervislik teada, nii oma vara planeerimiseks kui ka \u00fchiskonna rahakoti kaitseks, mis suunast lained meid \u00e4hvardavad.<\/p>\n Kust tuuled Eestisse tulevad?<\/p>\n Ei ole vist v\u00e4ga \u00fcllatav, et meie randadesse saabub v\u00e4hemalt 60 protsenti, enamasti 80 protsendi ringis ja m\u00f5nes kohas isegi 90 protsenti, lainetuse energiast \u00fchest v\u00f5i kahest v\u00f5rdlemisi kitsast (\u00b115\u00b0) suundade vahemikust. Samas pole me \u00fcksi, kuna t\u00e4pselt sama seis valitseb kogu L\u00e4\u00e4nemere l\u00f5una- ja idarannikul, Swina j\u00f5e suudmest \u00fcle Kaliningradi, Leedu, L\u00e4ti, Liivi lahe ja meie ranniku kuni Narva j\u00f5eni. Pole ka \u00fcllatav, et \u00fcks neist suundadest on edelast v\u00f5i l\u00e4\u00e4needelast ja teine loodest v\u00f5i p\u00f5hjaloodest.<\/p>\n Natuke ehk ootamatu on, et arvestatava tugevusega p\u00f5hjaloode tuuli on meil kolm korda v\u00e4hem kui edelatuuli. Hindasime uuringus tuule tugevust just nende tekitatud lainetuse energia kaudu, mis on ranniku jaoks primaarne suurus. Maakeeli t\u00e4hendab see, et korralikke loodetuuli puhub meil suhteliselt napilt. Kui taevaluud aga kord puhub, l\u00f5\u00f5tsub ta \u00fcles vesikaare tuultest m\u00e4rksa kangemad lained, mis k\u00e4tkevad endas lausa kolm korda rohkem energiat.<\/p>\n L\u00e4\u00e4nemere tuulte ja lainete pilt sai selgeks<\/p>\n L\u00e4\u00e4nemere avatud rannikute kujunemise “mootorite” anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas juba k\u00fcmmekond aastat tagasi, et 1990. a paiku juhtus midagi meie mere tuulte ja lainete suundadega<\/a>.[iv] Arvutused n\u00e4itasid, et domineerivate lainete suund muutus. Ainult Liivi lahes oli pilt segane. Mis seal juhtus, sai selgeks eelmisel aastal<\/a>.[v] Eks ikka sai oletatud, et kogu tuulte s\u00fcsteem v\u00f5i m\u00f5ni selle komponentidest p\u00f6\u00f6rdus.<\/p>\n N\u00fc\u00fcd saime palju targemaks. Need suunad, kust puhuvad tuuled l\u00f5\u00f5tsusid \u00fcles l\u00f5viosa meie mere lainetest, on p\u00fcsinud paigal kui raudnaelad. Need v\u00f5belesid k\u00f5ige rohkem paari kraadi jagu, mis on pigem m\u00f5\u00f5tem\u00e4\u00e4ramatus kui muutumine.<\/p>\n Selle asemel muutus hoopis vesikaare tuulte ja taevaluudade tasakaal. Peenemalt \u00f6eldes j\u00e4id vesikaare tuulte sagedus ja tugevus enam-v\u00e4hem samaks, aga taevaluudasid sai palju v\u00e4hem.\u00a0<\/p>\n Nii et kogu L\u00e4\u00e4nemere tuulte struktuuri kondikava on t\u00e4pselt sama, mis poole sajandi eest. Ainult et loode- ja p\u00f5hjaloode tuuli on n\u00fc\u00fcd v\u00e4hem. Kuna \u00fcks korralik p\u00f5hjaloode tuul on randade vaatevinklist v\u00e4\u00e4rt kolme vesikaare tuult, n\u00e4eme seda muutust k\u00f5ige selgemalt liiva- ja kruusarandades, kus varasem tasakaal on kadunud.<\/p>\n