{"id":143134,"date":"2026-04-01T08:56:11","date_gmt":"2026-04-01T08:56:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/143134\/"},"modified":"2026-04-01T08:56:11","modified_gmt":"2026-04-01T08:56:11","slug":"uus-kuu-missioon-mangib-inimkonna-soovil-planeedilt-lahkuda-r2-portaal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/143134\/","title":{"rendered":"Uus Kuu-missioon m\u00e4ngib inimkonna soovil planeedilt lahkuda | R2 Portaal"},"content":{"rendered":"

Kuule ei minda enam selleks, et t\u00f5estada oma suutlikkust ja poliitilise koolkonna tugevust. Lisaks lootusele turgutada riigi majandust n\u00e4ib kumavat sellest l\u00e4bi ka lihtlabane soov planeedilt lahkuda, leiab R2 tehnikakommentaaris<\/a> Kristjan Port.<\/p>\n

Kolmap\u00e4eval, 1. aprilli hilis\u00f5htul peaks Floridas asuvast stardikompleksist startima rakett Kuule, pardal inimesed. Kes seda ei usu, neil v\u00f5ib olla \u00f5igus. Tegemist pole siiski naljaga. Sobiva stardiakna pikkus on kaks tundi. Ilmastiku v\u00f5i tehniliste probleemide korral on soodsaid p\u00e4evi veel kuni 6. aprillini. Vastasel juhul l\u00fckkub uus katse edasi v\u00e4hemalt kuu l\u00f5puni.<\/p>\n

Tehnilise rutiinsuse ajastul ei pruugi paista s\u00fcndmus sama s\u00e4ravana, kui 1969. aasta 20. juuli, mil rakett startis esimest korda Kuu suunas. Viimasest inimese reisist Kuule on m\u00f6\u00f6das 53 aastat. See asjaolu peaks v\u00e4hemalt \u00e4rgitama k\u00fcsima, kuhu n\u00fc\u00fcd kiire hakkas, justkui poleks maailmal lahendada olulisemaid probleeme. J\u00e4rsku on tegu hoopis minevikukajalise eputamisega, mis poleks sugugi kohatu oletus?<\/p>\n

\u00dcks osa soovist rakette Kuule saata on olnud kindlasti geopoliitiline kukepoks. Inimesed vajavad, et nende edu tunnustataks ja tunnet, et nad kuuluvad v\u00f5itjate poolele. Ameeriklased on heisanud Kuul kuus lippu. Hiinlased v\u00e4hemalt \u00fche. Nende oma ei heisanud inimene, vaid kuukulgur. Kohale j\u00f5udis ka N\u00f5ukogude Liidu lipp. V\u00e4hemalt formaalses m\u00f5ttes, kuna asus Kuu pinnale purunenud transpordivahendi sees.<\/p>\n

Poliitikast t\u00f5sisem saavutus on olnud siiski tehnoloogilise suutlikkuse proovile panemine, millel on otsene sotsiaalmajanduslik m\u00f5ju. Majandusteadlased ja ajaloolased peavad omaaegset Apollo programmi \u00fcheks ajaloo k\u00f5ige t\u00f5husamaks valitsuse suunatud tehnoloogiliseks investeeringuks. Otseste ja kaudsete kordajaefektide arvutused on keerukad ja metoodikavalikud tekitavad majandusteadlaste seas vaidlusi. Ometi ollakse selles \u00fcksmeelel, et majanduslik kasu \u00fcletas kulusid mitmekordselt.<\/p>\n

Viimast tuuakse siin-seal eeskujuks, kui vaetakse riigi rolli ettev\u00f5tluse stimuleerimisel. Neil juhtudel eelistatakse kasutada seni suurimaks arvutatud n\u00e4idet. Aastal 1976 ilmunud Chase Econometricsi uuringus leiti, et iga kosmoseprogrammile kulutatud dollari kohta sai USA tagasi 14 dollarit.<\/p>\n

Raskemini m\u00f5\u00f5detav, aga k\u00f5ige suurema m\u00f5juga oli haridust ja eriti tehnoloogia valdkonda erialasid tabanud kasvuefekt. Toonaste otsuste m\u00f5jud ulatuvad t\u00e4nap\u00e4eva. T\u00e4nu Apollo programmile kasvas h\u00fcppeliselt USA \u00fclikoolides tehnikavaldkondade l\u00f5petajate arv. Neist osa siirdusid teadusesse ja teised ettev\u00f5tlusesse.<\/p>\n

Kolmas kosmosetehnoloogiate arendamist kannustav tegur olid geopoliitilised pinged. Need on ka t\u00e4nap\u00e4eval k\u00f5rgseisus. Kuuek\u00fcmnendad olid k\u00fclma s\u00f5ja haripunkt. USA valitsus kulutas NASA-le ligemale neli protsenti f\u00f6deraaleelarvest.<\/p>\n

Praegu j\u00e4\u00e4b see alla poole protsendi. Kui meie p\u00e4evil m\u00f5tleb suurem osa alustavaid tehnoloogiaettev\u00f5tteid, kuidas teenida reklaamiraha v\u00f5i ennast m\u00f5nele suuremale ettev\u00f5ttele maha m\u00fc\u00fca, siis toona m\u00f5eldi, kuidas \u00fcht v\u00f5i teist asja saaks kasutada kosmoses. Alates arvutitest ja l\u00f5petades materjaliteadusega oli siht rohkem inimkonna kui sotsiaalmeedia teenistuses.<\/p>\n

Praeguseks 53-aasta pikkuseks paus on pikk aeg. Vahepeal s\u00fcndis ja vananes terve p\u00f5lvkond, kellel j\u00e4i kosmose- ja ennek\u00f5ike Kuud puudutav teema kogemata. Pausis peitub omaette jutustus tehnoloogilise arengu tujukusest. \u00dchel hetkel vallutavad k\u00f5igi t\u00e4helepanu kosmoseraketid ja Kuu-asum, et siis peatuda ja aastateks kaduda. N\u00fc\u00fcd, mil seda uuesti tehakse, n\u00e4ib, et midagi on pidanud muutuma. Ilmselt mitte enam poliitiliselt ega majanduslikult, vaid tehnoloogiliselt ja kultuuriliselt.<\/p>\n

Vahendid on erinevad. Motivatsioon on teistsugune, lootkem, et rohkem arenenud. Lisaks on ootused keerukamad. Enam ei minda Kuule, et t\u00f5estada oma suutlikkust ja poliitilise koolkonna tugevust. Juhul kui 1. aprilli hilistes uudistes alustab rakett pikka reisi, ei n\u00e4e me lahendust t\u00e4nastele probleemidele, vaid m\u00f5tteviisi muutust. Me ikkagi tahame Maalt lahkuda ja see ei ole nali!<\/p>\n

Esmasp\u00e4evast neljap\u00e4evani v\u00f5ib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kuule ei minda enam selleks, et t\u00f5estada oma suutlikkust ja poliitilise koolkonna tugevust. Lisaks lootusele turgutada riigi majandust…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":143135,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[13704,48611,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-143134","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-apollo","tag-artemis-ii","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116328620548216367","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/143134","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=143134"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/143134\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/143135"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=143134"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=143134"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=143134"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}