{"id":143237,"date":"2026-04-01T11:30:15","date_gmt":"2026-04-01T11:30:15","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/143237\/"},"modified":"2026-04-01T11:30:15","modified_gmt":"2026-04-01T11:30:15","slug":"kas-eesti-voib-jaada-kutuseta-ja-mis-saab-hindadest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/143237\/","title":{"rendered":"kas Eesti v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da k\u00fctuseta ja mis saab hindadest?"},"content":{"rendered":"<p>S\u00fcndmused P\u00e4rsia lahel on taas muutnud maailmaturud ja autojuhid n\u00e4rviliseks. Diisli hind on m\u00f5nes Tallinna tanklas ulatunud juba kahe euroni liitri kohta ning uudised v\u00f5imalikest t\u00f5rgetest Hormuzi v\u00e4inas on k\u00e4ivitanud jutud k\u00fctusepuudusest. Kas riigil on piisav varu, kui palju vedelk\u00fctust ja gaasi hoitakse strateegilistes reservides ning kui palju peavad meie riigi elanikud v\u00f6\u00f6d pingutama, kui kriis peaks venima, uuris MK-Estonia.<\/p>\n<p>Julia Deush, julia.deush@mke.ee<\/p>\n<p>Tatjana Pissareva, tatjana@mke.ee<\/p>\n<p>S\u00f5jategevus L\u00e4his-Idas, r\u00fcnnakud naftataristule ja ohud laevaliiklusele P\u00e4rsia lahes on j\u00e4tnud oma j\u00e4lje nafta hinnale. Eriti on t\u00f5usnud diislik\u00fctuse maksumus \u2013 m\u00f5nes Tallinna tanklas ulatus selle hind 2 euroni liitri kohta.<\/p>\n<p>Hormuzi v\u00e4ina kaudu kulgeb ligikaudu viiendik kogu maailma naftakaubandusest. Igasugused t\u00f5rked selles kitsas merekoridoris annavad kohe tunda ka k\u00fctusetarnetes.<\/p>\n<p>M\u00e4rtsi alguses peatas osa tankereid oma liikumise ning mitmed tootjad v\u00e4hendasid eksporti. Tulemusena t\u00f5usis Brenti barreli hind loetud p\u00e4evadega peaaegu 120 dollarini, misj\u00e4rel langes madalamale \u2013 90 dollarini. Just nii j\u00e4rsud on olnud viimase aja hinnak\u00f5ikumised.<\/p>\n<p>Suurte energiaettev\u00f5tete esindajad on juba hoiatanud, et olukord v\u00f5ib kujuneda viimaste aastak\u00fcmnete raskeimaks. Nagu kirjutas The Wall Street Journal, nimetas Saudi Aramco peadirektor Amin Nasser toimuvat \u201ek\u00f5ige t\u00f5sisemaks kriisiks, millega piirkonna energiasektor on eales silmitsi seisnud\u201c. Tema s\u00f5nul toob Hormuzi v\u00e4ina pikaajaline blokeerimine kaasa \u201ekatastroofilised tagaj\u00e4rjed maailma naftaturule\u201c.<\/p>\n<p>Finantsanal\u00fc\u00fctikud j\u00e4lgivad olukorda sama suure \u00e4revusega. Goldmani Sachsi eksperdid peavad v\u00f5imalikuks nafta hinna t\u00f5usu \u00fcle 100 dollari barreli kohta, kui tarneh\u00e4ired peaksid j\u00e4tkuma, vahendab Reuters. Tuntud Egiptuse-Ameerika \u00f6konomist ja \u00e4rimees Mohamed El-Erian hoiatas, et selline asjade seis v\u00f5ib hoogustada inflatsiooni ja pidurdada maailmamajanduse kasvu.<\/p>\n<p>Erilist muret valmistab olukord diislik\u00fctusega. Reutersi andmetel on maailm tarnet\u00f5rgete ja veoprobleemide t\u00f5ttu kaotanud juba mitu miljonit barrelit diislik\u00fctust \u00f6\u00f6p\u00e4evas.<\/p>\n<p>Just diislik\u00fctusega s\u00f5idavad veoautod, mis toovad kauplustesse toiduaineid, just diisliga t\u00f6\u00f6tavad nii p\u00f5llumajandusmasinad kui ka osa \u00fchistranspordist. Kui diislik\u00fctus kallineb, kasvavad peaaegu koheselt ka veokulud , mis viib l\u00f5puks kaupade hinnasiltide muutumiseni \u2013 see on aga otsene hoop meie rahakotile.<\/p>\n<blockquote>\n<p>Praegusel hetkel muudab iga poliitikute v\u00f5i s\u00f5jav\u00e4elaste avaldus hetkega barreli hinda silmapilkselt.<\/p>\n<\/blockquote>\n<p>N\u00e4iteks p\u00e4rast USA president Donald Trumpi avaldusi v\u00f5imalikust s\u00f5ja l\u00f5petamisest Iraaniga ning tema plaanidest ajutiselt t\u00fchistada \u201cm\u00f5ned naftasanktsioonid\u201d, langesid naftahinnad j\u00e4rsult.<\/p>\n<p>Veel \u00fcheks probleemiks, millest viimastel p\u00e4evadel on paljudes riikides r\u00e4\u00e4kima hakatud \u2013 eriti neis, mis s\u00f5ltuvad naftatoodete impordist \u2013 on kujunenud varud. Kas meil j\u00e4tkub k\u00fctust ja gaasi, kui kriis peaks venima?<\/p>\n<p>Puutumatu tagavara<\/p>\n<p>Nagu paljudel teistelgi riikidel, on ka meie riigil olemas strateegiline reserv. Selle eest vastutab riigiettev\u00f5te AS Eesti Varude Keskus (EVK).<\/p>\n<p>Eestis reguleerib vedelk\u00fctuse strateegiliste varude moodustamist, haldamist ja kasutamist vedelk\u00fctusevaru seadus.<\/p>\n<p>Nagu selgitab EVK esindaja Martin Ja\u0161ko, kuuluvad selliste k\u00fctuseliikide hulka bensiin, diisli- ja lennukik\u00fctus. Need reservid on moodustatud riigi varustuskindluse, julgeoleku ning elanikkonna toimetuleku tagamiseks ja rahvusvaheliste lepingute alusel v\u00f5etud kohustuste t\u00e4itmiseks.<\/p>\n<p>Seaduse kohaselt peab Eesti mootorik\u00fctuste varude tase vastama vedelk\u00fctuste puhasimpordi\u00a0 90 p\u00e4eva mahule. V\u00e4ljendatuna keskmistes tarbimisp\u00e4evades on Eesti riigil vedelk\u00fctusevaru nii bensiinis kui diisli- ja lennukik\u00fctuses kolmeks kuuks.<\/p>\n<p>Eesti alustas vedelk\u00fctusevaru moodustamist 2005. aastal ja soovitud tase saavutati 2010. aastaks. Viimastel aastatel on seoses k\u00fctuste tarbimise suurenemisega ka varusid juurde moodustatud, et oleks t\u00e4idetud v\u00e4hemalt 90 tavatarbimise p\u00e4eva mahu eesm\u00e4rk.<\/p>\n<p>T\u00e4na n\u00e4eb strateegiline varu v\u00e4lja j\u00e4rgmine:<\/p>\n<ul>\n<li>bensiinivaru \u2013 51 000 tonni (92 tavatarbimise p\u00e4eva);<\/li>\n<li>diislik\u00fctuse varu \u2013 205 000 tonni (90 tavatarbimise p\u00e4eva);<\/li>\n<li>lennukik\u00fctuse varu \u2013 15 500 tonni (103 tavatarbimise p\u00e4eva).<\/li>\n<\/ul>\n<p>Kogu k\u00fctusevaru hoitakse l\u00f5pptoodetes \u2013 see t\u00e4hendab, et see on koheselt kasutamiseks valmis.<\/p>\n<p>Kuid reservid ei piirdu vaid sellega. Ka \u00a0k\u00fctuseettev\u00f5tetel on oma kommertsvarud. 2026. aasta veebruari l\u00f5pu seisuga j\u00e4tkuks neist umbes 49 tavatarbimise p\u00e4evaks bensiini ja 37 tavatarbimise p\u00e4evaks diislik\u00fctuse tarbimiseks.<\/p>\n<p>Riiklike ja kommertsvarude kokkuliitmisel j\u00e4tkuks k\u00fctust enam kui neljaks kuuks.<\/p>\n<p>Mastaabi m\u00f5istmiseks \u2013 2024. aasta andmete kohaselt tarbitakse Eestis keskmiselt \u00fches p\u00e4evas 564 tonni bensiini, 2203 tonni diislik\u00fctust ja 151 tonni lennukik\u00fctust.<\/p>\n<p>\u201e\u00dcldiselt hindab Varude Keskus Eesti varustatust nii vedelk\u00fctustega kui maagaasiga heaks,\u201c \u00fctleb Ja\u0161ko.<\/p>\n<p>Kus hoitakse puutumatut tagavara?<\/p>\n<p>Vedelk\u00fctusevarude haldamiskuludeks kogub EVK k\u00fctusem\u00fc\u00fcjatelt varumakset. See moodustab:<\/p>\n<ul>\n<li>4,6 eurot iga tarbimisse lubatud tuhande liitri bensiini pealt;<\/li>\n<li>3,7 eurot iga diislik\u00fctuse tonni pealt;<\/li>\n<li>7 eurot iga lennukik\u00fctuse tonni pealt.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Autojuhi jaoks sisaldub see maks juba k\u00fctuse liitrihinnas ning tankla m\u00fc\u00fcgikviitungil seda summat eraldi ei m\u00e4rgita.<\/p>\n<p>Kuna Varude Keskus ise mahuteid ei oma, vaid rendib neid, moodustavad ligi 90% vedelk\u00fctusevarude haldamiskuludest varude hoiustamisega seotud kulud.<\/p>\n<p>T\u00e4na hoiustatakse 88% riigi k\u00fctusereservidest Eestis ja 12% v\u00e4lismaal. Varude hoiustamiseks on EVK s\u00f5lminud lepingud tosina partneriga ning k\u00fctust hoiustatakse eraettev\u00f5ttele kuuluvates k\u00fctuseterminalides.<\/p>\n<p>\u201eSee on levinud praktika,\u201c \u00fctleb Ja\u0161ko. \u201eEestis on aegade jooksul oma k\u00fctusevaru hoiustanud n\u00e4iteks Rootsi, Suurbritannia, Itaalia ja L\u00e4ti. Selleks peab vastava riigi valitsusega olema s\u00f5lmitud sellekohane rahvusvaheline leping.\u201c<\/p>\n<p>2025. aastal Eestis m\u00fc\u00fcdud mootorik\u00fctustelt kogutud varumakse oli 5,5 miljonit eurot.<\/p>\n<p>\u201eKeskmise l\u00e4bis\u00f5iduga autoomanik tasub k\u00fctust tankides aasta jooksul varumakset ligi 7 eurot,\u201c toob EVK esindaja n\u00e4ite. \u201eSeda raha v\u00f5ib k\u00e4sitleda ka kindlustusena k\u00f5igile k\u00fctusetarbijatele, et kriisi ajal tanklad kuivaks ei j\u00e4\u00e4 ning majandus ja elu saaks edasi toimida.\u201c<\/p>\n<p>Tema s\u00f5nul on Keskuse \u00fcheks eesm\u00e4rgiks varude haldamisel leida sobilik tasakaal julgeolekuriskide ja varu haldamiskulude vahel.<\/p>\n<p>\u201eTulenevalt Venemaa alustatud s\u00f5jategevusest Ukrainas ja muutunud julgeolekuolukorrast on EVK viimastel aastatel m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suurendanud Eestis hoiustatava k\u00fctusevaru osakaalu,\u201c lisab Ja\u0161ko.<\/p>\n<p>Hoitavate k\u00fctuste kvaliteeti j\u00e4lgitakse regulaarselt.<\/p>\n<p>\u201eInspektsioonide k\u00e4igus m\u00f5\u00f5detakse n\u00e4iteks bensiini oktaaniarvu ja diislik\u00fctuse k\u00fclmataluvust. Varuna hoitav k\u00fctus ei sisalda biolisandeid, mis v\u00f5imaldab seda hoiukohas ilma roteerimata s\u00e4ilitada kuni k\u00fcmme aastat,\u201c m\u00e4rgib Ja\u0161ko.<\/p>\n<p>Ajutine lahendus<\/p>\n<p>Tekib k\u00fcsimus: miks on kriisiaja puhvriks arvestatud just 90 p\u00e4eva?<\/p>\n<p>Keskuse esindaja s\u00f5nul on see m\u00f5istlik varu, et tulla toime v\u00e4ga erinevate tarnet\u00f5rgete ja kriisidega.<\/p>\n<p>\u201eKriisiolukorras v\u00f5ib mootorik\u00fctuste p\u00e4evane tarbimine oluliselt suureneda v\u00f5i v\u00e4heneda ja sellest s\u00f5ltub kui kauaks varu jagub,\u201c selgitab Ja\u0161ko. \u201e\u00dckski riik, mis s\u00f5ltub 100% imporditavatest mootorik\u00fctustest, ei saa l\u00f5pmatuseni varudest elada ning ka kriisiolukorras tuleb leida alternatiivseid v\u00f5imalusi tarnete taastamiseks. Riigi varu on selleks kindlust loov puhver, mis tagab piisava ajavaru uute tarnekanalite leidmiseks.\u201c<\/p>\n<p>Kuidas on lood gaasiga?<\/p>\n<p>Gaasilistest k\u00fctustest on Eesti Varude Keskusel 1TWh maagaasivaru. Suvekuudel jagub sellest tarbimiseks umbes pooleks aastaks ning k\u00fclmal k\u00fctteperioodil kuni poolteistk\u00fcmneks kuuks.<\/p>\n<p>Lisaks on kommertsvarud maagaasi m\u00fc\u00fcjatel ning Elering hoiab kaitstud tarbijatele veel t\u00e4iendavat 0,3TWh suurust gaasivaru. Nende hulka kuuluvad n\u00e4iteks kodumajapidamised ja sotsiaaltaristu.<\/p>\n<p>Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks on veendunud, et gaasipuudus meid l\u00e4hiajal ei ohusta.<\/p>\n<p>Tema s\u00f5nul on p\u00e4rast k\u00fclma talve gaasitarbimine oluliselt langenud ning \u201ev\u00f5imalikud Hormuzi v\u00e4ina v\u00f5imalikud h\u00e4ired ei kujuta meie piirkonnale otsest riski\u201c, kuna valdav osa Balti riikidesse ja Soome toodavast LNG-st p\u00e4rineb USA-st ja Norrast.<\/p>\n<p>\u201eSamas v\u00f5ivad globaalse turu muutused, n\u00e4iteks Aasia kasvav n\u00f5udlus, m\u00f5jutada hindu ja tarneahelaid ka kaudselt. J\u00e4rgmise poole aasta tarbimine on olemasolevate varude t\u00f5ttu kaetud, kuid v\u00e4ljakutseks on see, et praegused k\u00f5rged gaasihinnad ei pruugi motiveerida gaasim\u00fc\u00fcjaid Incukalnsi hoidlat varakult t\u00e4itma ja j\u00e4rgmiseks k\u00fctteperioodiks valmistuma,\u201c arvab Vaks.<\/p>\n<p>Alexela esindaja Tarmo K\u00e4rsna peab LNG sisseostuhindade t\u00f5usu konflikti j\u00e4tkumisel v\u00e4ga t\u00f5en\u00e4oliseks, kuna turg hinnastab sisse k\u00f5rgendatud riskipreemia.<\/p>\n<p>\u201eM\u00f5ju all on eesk\u00e4tt P\u00e4rsia lahe piirkonnast Euroopa Liitu j\u00f5udvad LNG mahud (suurusj\u00e4rgus 10\u201315% ELi LNG-st), ning k\u00f5ige teravam riskikoht on Hormuzi v\u00e4ina l\u00e4bimise v\u00f5imalus,\u201c \u00fctleb ta. \u201eLisaks on oluline globaalne n\u00f5udluse jaotus: Katari LNG peamised sihtturud on Aasia (sh Hiina) ning kui Aasia ostuhuvi kasvab, suureneb konkurents Aasia ja Euroopa n\u00f5udluse vahel, mis t\u00f5stab hinda ka Euroopas.\u201c<\/p>\n<p>Kaubandus-T\u00f6\u00f6stuskoja peadirektor Mait Palts m\u00e4rgib, et k\u00f5ige tugevamalt m\u00f5jutab gaasi kallinemine energiaintensiivseid ettev\u00f5tteid.<\/p>\n<p>Ennek\u00f5ike on need sellised tootmised, kus kasutatakse gaasi peamise energiaallikana. Eestis on see pigem rasket\u00f6\u00f6stus, kuid m\u00f5ningatel juhtudel ka toidut\u00f6\u00f6stus. Kui k\u00f5rge hinnatase p\u00fcsib pikka aega, v\u00f5ib osa ettev\u00f5tteid sattuda olukorda, kus energiakulud \u201es\u00f6\u00f6vad\u201c ettev\u00f5tte marginaali \u00e4ra.<\/p>\n<p>Palts selgitab, et hulgim\u00fc\u00fcgiturgudel on hinnat\u00f5usu juba n\u00e4ha ning \u00fchel v\u00f5i teisel moel j\u00f5uab see ka tarbijani.<\/p>\n<p>\u201eKodumajapidamised v\u00f5ivad hinnat\u00f5usu tunda juba mais,\u201c \u00fctleb ta. \u201eKonkreetset kriitilist hinnataset on raske \u00fcheselt hinnata, sest see s\u00f5ltub sellest, kui suure osa omahinnast moodustab energia. Siiski muudavad kasvanud riskid veeldatud maagaasi sisseostu kallimaks ning see laine j\u00f5uab paratamatult ka Eestisse \u2013 nii ettev\u00f5tete kui ka tavainimesteni.\u201c<\/p>\n<p>Tarmo K\u00e4rsna nendib, et peamine Euroopa gaasihinda peegeldav indeks TTF on juba h\u00fcpanud mitu korda: kui hiljuti p\u00fcsis see tasemel 30 eurot megavatt-tunni kohta, siis n\u00fc\u00fcd on see j\u00f5udnud 54 euroni.<\/p>\n<p>\u201eSee liikumine kandub hulgihindadesse sisuliselt kohe. See, millal uut hinnasilti n\u00e4evad tavatarbijad, s\u00f5ltub eesk\u00e4tt nende lepingut\u00fc\u00fcbist tarnijaga,\u201c selgitab ta. \u201eTTF indeksiga seotud lepingute puhul m\u00f5jutab hinnat\u00f5us kliente kiiresti.\u201c<\/p>\n<p>Fikseeritud hinnaga lepingute omanikud v\u00f5ivad aga tema s\u00f5nul ajutiselt kergemalt hingata.<\/p>\n<p>\u201eFikseeritud hinnaga lepingute puhul p\u00fcsib hind \u00fcldjuhul fikseerimisperioodi l\u00f5puni ning muutus avaldub alles uue perioodi hinnastamisel.<\/p>\n<blockquote>\n<p>Lihtsamalt \u00f6eldes: kui konflikt j\u00e4tkub, pole gaasi hinnat\u00f5usust p\u00e4\u00e4su.<\/p>\n<\/blockquote>\n<p>K\u00fcsimus on vaid selles, kas tarbija n\u00e4eb seda homses kviitungis v\u00f5i m\u00f5ne kuu p\u00e4rast,\u201c lisab K\u00e4rsna.<\/p>\n<p>P\u00fcksirihmad pingule. J\u00e4lle<\/p>\n<p>Mis puutub aga toiduhindadesse Eestis, siis Eesti Toiduainet\u00f6\u00f6stuse Liidu teatel on praegu v\u00e4ga keeruline prognoosida, millist m\u00f5ju L\u00e4his-Ida pingete kasv ja sellega seotud gaasihinna t\u00f5us Eesti toidukaupade hindadele avaldada v\u00f5ivad.<\/p>\n<p>Liidu juhataja Sirje Potisepp m\u00e4rgib, et toidu hind kujuneb pikas tarneahelas p\u00f5llumajandustootjast kuni tooraine t\u00f6\u00f6tleja, toiduainet\u00f6\u00f6stuse, logistika ja jaekaubanduseni ning toidutootmine on \u00fcks k\u00f5ige energiamahukamaid sektoreid.<\/p>\n<p>\u201eKui energia hinnad t\u00f5usevad, suureneb surve kuludele igas etapis,\u201c lisab Potisepp. \u201eLoodame, et P\u00e4rsia lahe piirkonnas kujunenud olukord on l\u00fchiajaline ning turud stabiliseeruvad, sest pikem ebakindlus toob paratamatult kaasa kulusurve kogu toidutarneahelas.\u201c<\/p>\n<p>Toiduainet\u00f6\u00f6stuse Liit ootab tuge ka riigilt: \u201ePaljudes Euroopa riikides toetatakse sellistes olukordades toidutootmist, et tagada sektori toimimine, oma inimeste toiduga varustatus ja toidujulgeolek. Toidut\u00f6\u00f6stused ootavad kindlasti ka riigipoolset selget n\u00e4gemust, kuidas j\u00e4tkuva sisendhindade t\u00f5usuga toime tulla, eriti energiahindade puhul.\u201c<\/p>\n<p>Infoks<\/p>\n<p>Millal puutumatu tagavara \u201ck\u00e4iku l\u00e4heb\u201d?<\/p>\n<p>EVK andmetel v\u00f5etakse \u00a0riigi vedelk\u00fctusevaru kasutusele \u00fcksnes t\u00f5siste varustamisraskuste esinemisel. Varustamisraskus on n\u00e4iteks \u00fchte v\u00f5i mitmesse Euroopa Liidu v\u00f5i Rahvusvahelise Energiaagentuuri liikmesriiki tarnitavate energiatoodete koguste m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne ja j\u00e4rsk v\u00e4henemine. K\u00fctusehinna k\u00f5ikumine ei ole p\u00f5hjuseks varu kasutusele v\u00f5tta.<\/p>\n<p>Varustamisraskuste ilmnemisel otsustab k\u00fctusevaru kasutusele v\u00f5tmise Vabariigi Valitsus energeetika ja keskkonnaministri ettepanekul.<\/p>\n<p>Globaalsete tarnet\u00f5rgete leevendamiseks v\u00f5ivad Euroopa Komisjon v\u00f5i IEA langetada otsuse k\u00fctusevarude solidaarseks kasutuselev\u00f5tmiseks. Siis v\u00f5ib EVK teha varu m\u00fc\u00fcgipakkumise rahvusvahelisele turule. Rahvusvahelises koost\u00f6\u00f6s solidaarselt kasutusele v\u00f5etavatel varudel on globaalse k\u00fctuseturu puuduj\u00e4\u00e4gi tasakaalustamisel oluliselt suurem m\u00f5ju, kui iga riigi eraldiseisval tegevusel.<\/p>\n<p>Eesti-siseste varustamisraskuste korral teeb EVK bensiini, diislik\u00fctuse ja lennukipetrooli m\u00fc\u00fcgipakkumised k\u00fctusem\u00fc\u00fcjatele \u2013 varumakse tasujatele.<\/p>\n<p>Eesti k\u00fctusem\u00fc\u00fcjatele m\u00fc\u00fcgiks pakutava k\u00fctusevaru kogus on v\u00f5rdeline nende turuosaga ja see arvutatakse eelneva nelja kvartali jooksul poolt tarbimisse lubatud k\u00fctuse koguste p\u00f5hjal.<\/p>\n<p>Riigi varust ostetud k\u00fctusega varustavad k\u00fctusem\u00fc\u00fcjad tanklakette, et k\u00f5ik tarbijad saaksid j\u00e4tkuvalt bensiini ja diislik\u00fctust. Samuti t\u00e4idavad k\u00fctusem\u00fc\u00fcjad riigi varust soetatud k\u00fctusega oma lepingulisi kohustusi hulgitarbijatest partnerite ees.<\/p>\n<p>Kui EVK ja turuosalised tegutsevad Eesti v\u00f5i meie piirkonna k\u00fctusega varustamise t\u00f5rgete esinemisel l\u00e4bim\u00f5eldult ning v\u00f5tavad puuduj\u00e4\u00e4vate koguste korvamiseks varu piisavalt kiiresti kasutusele, ei pruugi tarbijad l\u00fchiajalisi impordikatkestusi m\u00e4rgatagi.<\/p>\n<p>Kommentaar<\/p>\n<p>Sven Sooman, Maag Foodi kommertsdirektor<\/p>\n<p>K\u00fctusehindade t\u00f5us m\u00f5jutab paratamatult enamiku toodete ja teenuste omahinda, sest energia- ja transpordikulud on tootmisahela loomulik osa.<\/p>\n<p>Kui pidada k\u00fctuse all silmas ka maagaasi, siis on selle m\u00f5ju veel laiem, kuna maagaasi kasutatakse paljudes t\u00f6\u00f6stustes soojuse ja auru tootmiseks ning see on oluline sisend ka v\u00e4etisetootmises. See t\u00e4hendab, et m\u00f5ju ulatub p\u00f5llumajandusest ja loomas\u00f6\u00f6dast kuni toidut\u00f6\u00f6stuse ning logistikani.<\/p>\n<p>Kui sisendkulude t\u00f5us osutub p\u00fcsivaks, kandub see \u00fcldjuhul varem v\u00f5i hiljem edasi ka tarbijahindadesse. Ajutise hinnamuutuse puhul v\u00f5ib selle m\u00f5ju l\u00f5pphinnale j\u00e4\u00e4da v\u00e4iksemaks v\u00f5i l\u00fchiajalisemaks. Pikas vaates ei ole aga j\u00e4tkusuutlik, et tootjad ja teenusepakkujad kannavad p\u00fcsivalt k\u00f5ik kulude kasvud ise.<\/p>\n<p>K\u00f5ige kiiremini annavad k\u00fctusehinna muutused tavaliselt tunda nendes tootmis- ja tarneahela osades, kus energia- ja transpordikulu osakaal on suurem. Pikemaajalisel sisendihindade t\u00f5usul on aga m\u00f5ju kogu sektorile.<\/p>\n<p>Neli k\u00fcsimust spetsialistile<\/p>\n<p>K\u00fcsimustele vastab Circle K mootorik\u00fctuste hinnastamisjuht Indrek Sassi<\/p>\n<p><img fetchpriority=\"high\" decoding=\"async\" class=\"size-large wp-image-184881\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/indrek_sassi-foto_circle_k-1024x607.jpg\" alt=\"\" width=\"696\" height=\"413\"  \/>Indrek Sassi, Circle K mootorik\u00fctuste hinnastamisjuht. Foto: Circle K<\/p>\n<p>1) Kuidas m\u00f5jutavad s\u00fcndmused L\u00e4his-Ida piirkonnas k\u00fctuse sisseostuhindu teie keti jaoks?<\/p>\n<p>Meie sisseostuhinnad s\u00f5ltuvad konkreetselt sellest, millised on globaalsed arengud kuidas k\u00e4itub maailmaturg.<\/p>\n<p>Iga s\u00fcndmus \u2013 v\u00f5i n\u00e4iteks USA presidendi Donald Trumpi arvamus m\u00f5jutab nafta hinda erineval m\u00e4\u00e4ral.\u00a0Praegu on arutluse all v\u00f5tta naftahinna leevendamiseks kasutusele globaalsed varud, see omakorda on hinda j\u00e4lle allapoole t\u00f5mmanud.<\/p>\n<p>Nafta hinna d\u00fcnaamikat kommenteerides ei saa r\u00e4\u00e4kida ainult hinnat\u00f5usust, vaid ka hinnalangusest. Selge on aga see, et mida kauem L\u00e4his-Idas kriis kestab, seda pikemalt j\u00e4\u00e4b nafta ja valmistoodete hind k\u00f5rgemaks kui enne konflikti puhkemist.<\/p>\n<p>2) Kas n\u00e4ete k\u00fctusetarnete katkestuse riski?<\/p>\n<p>Meie ei n\u00e4e riski k\u00fctusevarustuse h\u00e4ireteks v\u00f5i puuduj\u00e4\u00e4giks.<\/p>\n<p>3) Diisli hind m\u00f5nes Tallinna tanklas ulatub 2 euroni liitri kohta. Meedias on k\u00f5lanud hinnang, et k\u00fctusehindade t\u00f5us Eestis s\u00f5ltub suuresti ka kohalikest turuosalistest ja nende hinnapoliitikast. Kuidas te seda kommenteerite?<\/p>\n<p>Eesti k\u00fctuse jaem\u00fc\u00fcgihindu m\u00f5jutavad mitmed komponendid:<\/p>\n<ul>\n<li>valmistoodete sisseostuhind;<\/li>\n<li>valuutakurss;<\/li>\n<li>taastuvenergian\u00f5uete t\u00e4itmise maksumus;<\/li>\n<li>mootorik\u00fctuste aktsiis;<\/li>\n<li>miinimumvarumaks;<\/li>\n<li>k\u00e4ibemaks.<\/li>\n<\/ul>\n<p>K\u00f5ikide riigimaksude osakaal j\u00e4\u00e4b 40-50% juurde, sisseostuhind moodustab l\u00f5pphinnast umbes 35-40%, jaem\u00fc\u00fcja marginaal j\u00e4\u00e4b 5% juurde. Seega l\u00f5pptarbija hind s\u00f5ltub kohalikust konkurentsist m\u00f5ningal m\u00e4\u00e4ral, aga praegu on hinnaliikumiste p\u00f5hjuseks siiski L\u00e4his-Idas toimuv olukord.<\/p>\n<p>4) Kui k\u00fctusehinnad maailmaturul hakkavad langema, kas v\u00f5ib oodata ka hindade langust Eesti tanklates?<\/p>\n<p>Kui k\u00fctusehinnad maailmaturul langevad, siis langevad jaehinnad ka Circle K jaamades. Soovime alati oma klientidele v\u00f5imalikult hea hinnaga kvaliteetset mootorik\u00fctust pakkuda. Maailmaturu hinnak\u00f5ikumised j\u00f5uavad Eesti tanklatesse keskeltl\u00e4bi n\u00e4dalaga, seega p\u00e4ev-p\u00e4evalt pole m\u00f5tet nafta maailmaturuhinda ja k\u00fctuse jaehinda v\u00f5rrelda.<\/p>\n<p>Kommentaar<\/p>\n<p>Ants-Hannes Viira, Eesti P\u00f5llumajandus-Kaubanduskoja p\u00f5llumajanduspoliitika juht<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"size-full wp-image-181729\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/ants-hannes_viira-foto_aventus.jpg\" alt=\"\" width=\"1024\" height=\"683\"  \/>Ants-Hannes Viira, Eesti P\u00f5llumajandus-Kaubanduskoja p\u00f5llumajanduspoliitika juht. Foto: Aventus<\/p>\n<p>K\u00fctuse- ja energiahinnad m\u00f5jutavad kogu majandust ja ka k\u00f5iki eraisikuid.<\/p>\n<p>Eelmisel aastal oli Eesti p\u00f5llumajandussektori k\u00fctusekulu 68 mln eurot. See moodustas sektori muutuvkuludest 7%.<\/p>\n<p>Maagaasi hinnaga on v\u00e4ga otseselt seotud v\u00e4etiste hinnad. Kulu v\u00e4etistele oli 2025. aastal 112 miljonit eurot (12% sektori muutuvkuludest). Niisiis on otseselt k\u00fctustega seotud umbes 20% p\u00f5llumajandussektori muutuvkuludest.<\/p>\n<p>Eesti toiduainetet\u00f6\u00f6stus kulutas 2024. aastal k\u00fctustele 26 miljonit eurot ja soojusenergiale 15 miljonit eurot.<\/p>\n<p>K\u00f5ige otsesemalt on k\u00fctuste ja v\u00e4etiste hinnast m\u00f5jutatud teravilja-, kaunvilja- ja rapsikasvatus, kus need moodustavad suure osa kogukuludest.<\/p>\n<p>K\u00fctuste ja v\u00e4etiste hinnat\u00f5us toob suure t\u00f5en\u00e4osusega kaasa \u00fcle\u00fcldise hinnat\u00f5usu ehk inflatsiooni kiirenemise. See puudutab ka toiduainete hindu. M\u00f5ju v\u00f5ib olla k\u00f5ige suurem nende toiduainete puhul, kus teravilja osa on suurem \u2013 leib, sai, jahu, pasta, sea- ja linnuliha, munad.<\/p>\n<p>K\u00f5rged energia hinnad t\u00e4hendavad kallimat toitu. M\u00f5ju p\u00f5llumajandusele s\u00f5ltub sellest, kas p\u00f5llumajandussaaduste hinnad kasvavad proportsioonis energia hindadega v\u00f5i mitte. P\u00f5llumajanduses on suur m\u00f5jutaja ka ilm ja tarneahelate toimimine.<\/p>\n<p>Suurenev ebastabiilsus ei ole mitte kellegi huvides ja pikemas perspektiivis ei v\u00f5ida sellest keegi.<\/p>\n<p>Kommentaar<\/p>\n<p>Jaanus Vihand, A. Le Coqi juhataja<\/p>\n<p>A. Le Coq kaardistab suure t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5ttena pidevalt riske ja teeb samme nende maandamiseks, sh energiakandjate osas. Meie jaoks on oluline prognoositavus, mist\u00f5ttu on tavap\u00e4rane praktika olulisemate sisendite hindade fikseerimine, et tulla edukalt toime ka volatiivsetel aegadel.<\/p>\n<p>Lisaks on A. Le Coq teinud ka tarku investeeringuid energias\u00f5ltuvuse v\u00e4hendamiseks \u2013 n\u00e4iteks katab tehase juurde rajatud biogaasijaam osa meie energiavajadusest. Iga sisendhinna t\u00f5us ei j\u00f5ua automaatselt tarbijani, otsime esmalt muid v\u00f5imalusi t\u00e4iendavate kulude katmiseks ning tarbijatele stabiilsuse tagamiseks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"S\u00fcndmused P\u00e4rsia lahel on taas muutnud maailmaturud ja autojuhid n\u00e4rviliseks. Diisli hind on m\u00f5nes Tallinna tanklas ulatunud juba&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":143238,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,13992,37,33,35,42171,34,36,31,32,21,2641,393,16101,28,29,672,4257,19,46526,25,66426,66427,23,24,22,20,30],"class_list":["post-143237","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-diisel","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-varude-keskus","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kriis","tag-kutus","tag-kutusehinnad","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-majandus","tag-nafta","tag-news","tag-parsia-laht","tag-populaarseimad-lood","tag-puutumatu-tagavara","tag-strateegiline-reserv","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116329226403743855","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/143237","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=143237"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/143237\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/143238"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=143237"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=143237"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=143237"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}