Ameerika \u00dchendriikide kosmoseagentuur NASA p\u00fc\u00fcab saata neli astronauti p\u00e4rast enam kui poole sajandi pikkust pausi Kuu orbiidile. Ajaloolist stardikatset saab j\u00e4lgida ka Novaatoris.<\/p>\n
Esimene kahetunnine stardiaken avaneb Eesti aja j\u00e4rgi neljap\u00e4eva \u00f6\u00f6sel kell 1.24 ja sulgub kell 3.24.<\/p>\n
Kosmoselaev Orion alustab teekonda Florida osariigist, Kennedy kosmosekeskuses asuvalt stardiplatvormilt. Stardihetkel on kanderaketi SLS-i t\u00f5ukej\u00f5ud v\u00f5rreldav enam kui 31 Boeing 747 reisilennuki koguv\u00f5imsusega. Kokku kulub Kuu \u00fcmber tiiru tegemiseks k\u00fcmme p\u00e4eva, plaani j\u00e4rgi l\u00f5peb teekond Vaikses ookeanis.<\/p>\n
Astronaudid veetsid viimased stardieelsed p\u00e4evad stardiplatvormil ja selle \u00fcmbruses. Neljaliikmeline meeskond puhkas koos oma peredega legendaarses astronautide rannamajas, kus peatusid stardi eel ka mitmed Apollo kuuprogrammi veteranid. Lisaks k\u00e4isid nad stardiplatvormil, et k\u00f5ik viimased \u00fcksikasjad paika panna. Taolised tavap\u00e4rased kontrollid aitavad v\u00e4ltida ootamatuid viivitusi stardihetkel.<\/p>\n
\u00dchtlasi kordas meeskond lennujuhtidega \u00fcle k\u00f5ikv\u00f5imalikud ohutusreeglid. Juhul kui stardihetkel peaks midagi valesti minema, peavad astronaudid sekunditega evakueeruma. Lennujuhtide kinnitusel kulgesid ettevalmistused siiani plaanip\u00e4raselt.<\/p>\n
Ettevalmistuste viimast faasi m\u00e4rgib Kenendy kosmosekeskuses tiksuv stardikell. Ametlik stardiloendus algas juba mitu p\u00e4eva varem ja lennujuhtimiskeskus teeb praegu lennus\u00fcsteemidele viimaseid kontrolle. Stardidirektori Charlie Blackwell-Thompsoni s\u00f5nul kulgesid need valdavalt sujuvalt ja inseneridel tegeleda vaid paari v\u00e4ikese maapealseid seadmeid kimbutanud murega.<\/p>\n
S\u00fcnoptikud hindasid ilma halvenemise t\u00f5en\u00e4osuse kahek\u00fcmnele protsendile. Kui ilm peaks olema t\u00f5esti liiga heitlik, saavad insenerid raketi teele saata mitmel varup\u00e4eval, praegune lennuaken p\u00fcsib avatuna kuuenda aprillini. Kui selle aja jooksul startida ei \u00f5nnestu, avaneb j\u00e4rgmine v\u00f5imalus aprilli l\u00f5pus. Omad piirid seavad kanderaketi hiiglaslikud m\u00f5\u00f5tmed ja suur k\u00fctusekulu.<\/p>\n
Artemis II n\u00e4ol on tegu esimese mehitatud lennuga Kuu l\u00e4hedale p\u00e4rast 1972. aastat. Tollal astusid inimesed ka Kuu pinnale. Seekordne meeskond kaaslasele ei lasku. Selle asemel lendab kosmoselaev Orion Kuu taha trajektooril, mis aitab laeva tagasi Maa poole suunata kaaslase enda gravitatsiooni toel. Lennu kestel katsetavad astronaudid aluse navigatsiooni-, side- ja elutagamiss\u00fcsteeme.<\/p>\n
Orioni lennuplaan koosneb mitmest etapist. P\u00e4rast starti j\u00e4\u00e4b laev esmalt paariks p\u00e4evaks Maa orbiidile. Seal sooritab kanderakett man\u00f6\u00f6vri, mis saadab kapsli Kuu suunas, kuhu j\u00f5udmiseks kulub laeval umbes neli p\u00e4eva. Sama palju aega v\u00f5tab ka tagasitee.<\/p>\n
Missiooni juhib seekord Reid Wiseman ja piloodi koha v\u00f5tab Victor Glover. Missioonispetsialistidena lendavad kaasa Christina Koch ja Jeremy Hansen. K\u00f5ik astronaudid on oma ala kogenud tippspetsialistid. Esimest korda ajaloos suundub Kuu l\u00e4hedusse naine ja mustanahaline. Lisaks kaasab NASA kuuprogramm esmakordselt v\u00e4lisriigi kodaniku, kuna Jeremy Hansen esindab Kanada kosmoseagentuuri. Varasemalt on sarnastel missioonidel osalenud vaid ameeriklased.<\/p>\n
Missiooni tervikuna on j\u00e4rgnevate kuuambitsioonide teoks tegemisel m\u00e4\u00e4rava t\u00e4htsusega ja sillutab teed kaaslase pinnale laskumisele. Pikemas vaates v\u00f5iks kuumissioonid NASA kava j\u00e4rgi valada vundamendi mehitatud reisiks Marsile.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ameerika \u00dchendriikide kosmoseagentuur NASA p\u00fc\u00fcab saata neli astronauti p\u00e4rast enam kui poole sajandi pikkust pausi Kuu orbiidile. Ajaloolist…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":143297,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[45581,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-143296","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-artemis-2","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116329576060940121","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/143296","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=143296"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/143296\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/143297"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=143296"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=143296"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=143296"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}