Keskmise eluea t\u00f5usust tingituna esineb n\u00e4gemise h\u00e4gustumist ja n\u00e4gemiskadu p\u00f5hjustavat haigust \u00fcha enam ja aastas tehakse seet\u00f5ttu Eestis \u00fcle 20 000 silmas\u00fcsti. Tervisekassa rahastamise toel peaks selle haiguse ravi muutuma senisest efektiivsemaks, sest paljudel inimestel saab senise 10\u201312 silmas\u00fcsti asemel aastas piirduda 3\u20136 s\u00fcstiga \u2013 pikas plaanis t\u00e4hendab see v\u00e4hem arstivisiite ja l\u00fchemaid silmaarstide ravij\u00e4rjekordi.<\/p>\n
Vabysmo (faritsimab) on kaasaegne, kahetoimeline n\u00e4gemist s\u00e4ilitav silma s\u00fcstitav ravim muu hulgas silma kollat\u00e4hni k\u00e4rbumise (ehk maakula degeneratsiooni ehk nAMD) m\u00e4rja vormiga patsientidele. Tervisekassa hakkab seda rahastama neile, kellel pole varasem ravi andnud piisavalt h\u00e4id tulemusi.<\/p>\n
Eestis esineb vanusega seotud kollat\u00e4hni k\u00e4rbumist ligi 45 protsendil \u00fcle 65-aastastel inimestel, kellest enam kui 4800 saab s\u00fcsteravi. Tegemist on kroonilise silmahaigusega, mida ennetada on keeruline ja mille peamine p\u00f5hjus on k\u00f5rge vanus. Seega, kuna keskmine eluiga kasvab, on s\u00fcsteravi vajavaid inimesi igal aastal \u00fcha rohkem.<\/p>\n
Haiguse esimesed s\u00fcmptomid on fookuse h\u00e4gustumine, sirgete joonte lainetamine ning heledate ja tumedate laikude teke, sageli n\u00e4hakse ka inimeste n\u00e4gusid h\u00e4gusalt. Kui s\u00fcmptomid ilmnevad, tuleb kohe p\u00f6\u00f6rduda silmaarsti poole. Arst oskab diagnoosida ja siis m\u00e4\u00e4rab raviskeemi, mis aitab seni s\u00e4ilinud n\u00e4gemist hoida.<\/p>\n
Euroopa Ravimiamet andis Vabysmole (toimeaine faritsimab) m\u00fc\u00fcgiloa silma kollat\u00e4hni k\u00e4rbumise m\u00e4rja vormi raviks 2022. aasta septembris. Kuni t\u00e4navu m\u00e4rtsi l\u00f5puni on ravim Eestis olnud k\u00e4ttesaadav \u00fcksnes juhul, kui patsient ise selle eest tasub.<\/p>\n