Tallinna linnahalli saatuse \u00fcle peetav arutelu n\u00e4itab keerulise p\u00e4randi paradoksi: hoones p\u00f5imuvad n\u00f5ukogude ideoloogiline taust ja t\u00e4nap\u00e4evane ruumikogemus, mist\u00f5ttu puudub lihtne lahendus selle tulevikule, kirjutab Anu Sooj\u00e4rv.<\/p>\n
Linnahalli sinusoide poleemika on niisiis j\u00e4lle haripunktis. J\u00e4tkuvalt on laias laastus kaks leeri: need, kes arvavad, et linnahall on okupatsiooniv\u00f5imu inetu lagunev mausoleum, milles lebavast pahast vaimust saab lahti \u00fcksnes lammutades, ja need, kes peavad linnahalli unikaalseks maailmatasemel ruumikogemuseks, mille kadumisega haihtub f\u00fc\u00fcsilisest kehandist ka midagi m\u00e4rksa olulisemat. Probleem on selles, et m\u00f5lemal on \u00f5igus ja see on keerulise p\u00e4randi peamine paradoks.<\/p>\n
N\u00f5ukogude kihistust ei saa siin eitada, seda ei ole v\u00f5imalik olematuks teha. Linnahall valmis Moskva ol\u00fcmpiam\u00e4ngude tarvis, selle tellija ja rahastaja oli riik \u2013 selgelt ei saanud projekteerida lihtsalt oma suva j\u00e4rgi. Tallinna ol\u00fcmpiarajatiste eesm\u00e4rk oli n\u00e4idata N\u00f5ukogude Liidu avatust ja modernsust.<\/p>\n
Sel p\u00f5hjusel rajati ol\u00fcmpia eel Tallinnas n\u00e4iteks ka oluline kanalisatsioonis\u00fcsteem, mille \u00fcle ju ometi ei kurdeta. Nii pidi ka linnahallist saama ultramoodne ja silmapaistev, kahtlemata v\u00f5imalikult monumentaalne ehitis, mis j\u00e4rgib ettekirjutatud ruumiprogrammi kas v\u00f5i selles osas, kuidas suunata inimeste trajektoor linna poolt merele. K\u00f5ik see on ja j\u00e4\u00e4b geopoliitiliseks paratamatuseks.<\/p>\n
Paralleelselt eksisteerib aga veel teine ideoloogia\u00fclene tasand \u2013 see, mida arhitekt, siinkohal Raine Karp, saadud juhtn\u00f6\u00f6ridega peale hakkas. Kohalik arhitekt oli n\u00f5ukogude ajal ennek\u00f5ike t\u00f5lgendaja ning vahendaja ja linnahall on “k\u00f5rgemate instantside” ettekirjutatu oskusklik, tundlik ja poliitika\u00fclene vahendamine kohalikku linnaruumi.<\/p>\n
T\u00e4naseks on N\u00f5ukogude Liit, riik, kus linnahall s\u00fcndis, lagunenud. Seega ei ole hoonet n\u00f5ukogude ideoloogiaga siduv kihistus enam aktiivne, aga keerulise p\u00e4randi puhul on paratamatu, et ps\u00fchholoogiliselt seda siiski tajutakse. Alles on j\u00e4\u00e4nud linnahall kui maailma mastaabis unikaalne ja silmapaistev arhitektuuri ja maastiku h\u00fcbriid, maakoorest orgaaniliselt v\u00e4lja kasvav hilismodernistlik kaljurahn, mis s\u00fcdalinnast rahulikult merre suubub.<\/p>\n
Vaatamata mastaapsusele m\u00f5jub linnahall oma t\u00f5usvate ja laskuvate tasandite ning hoonet \u00fcmbritseva alaga m\u00e4rksa \u00f5hulisemalt kui kaasajal kerkinud mere\u00e4\u00e4rsed kvartalid. On m\u00e4rgiline, et hoone ei ole kunagi kasutuseta seisnud. Kui ametlik tegevus l\u00f5ppes, hakkas linnahall t\u00f6\u00f6le maastikuna. Ja seda maastikku, mere\u00e4\u00e4rset kaljurahnu, kasutatakse aktiivselt iga p\u00e4ev.<\/p>\n
Selles v\u00e4ljendubki linnahalli ainulaadsus, v\u00f5imeka projekteerija lahendus, mis on ideoloogiast ammu \u00fcle. Linnahalli asemele “millegi parema” ehitamine oleks kui millegi parandamine, mis ei ole katki. Ja selles artiklis tahan ma k\u00f5rvale j\u00e4tta asjaolu, et linnahall on f\u00fc\u00fcsiliselt t\u00f5epoolest \u00fcpris katki.<\/p>\n
Niisiis on meil linnahalli puhul kaks peamist vastanduvat ruumikogemust ja kaks valikut: millise neist l\u00fclitame sisse, millise v\u00e4lja. Kas me soovime kollektiivselt j\u00e4\u00e4da tasandisse, mis ei ole enam aktiivne, mis eksisteerib ainult meie isiklikus semantilises t\u00f5lgenduses? V\u00f5i eelistame \u2013 poliitiliste loosungite tagamaid l\u00e4bi n\u00e4hes ja ebastabiilse idanaabri kiuste \u2013 teist, olevikus eksisteerivat kihistust, mis on m\u00e4rksa arusaadavam noorematele p\u00f5lvkondadele ja arhitektuuritundlikele inimestele v\u00e4ljaspool Eestit?<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tallinna linnahalli saatuse \u00fcle peetav arutelu n\u00e4itab keerulise p\u00e4randi paradoksi: hoones p\u00f5imuvad n\u00f5ukogude ideoloogiline taust ja t\u00e4nap\u00e4evane ruumikogemus,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":143470,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[89],"tags":[227,225,226,228,37,33,35,173,34,36,229,230,140,50345],"class_list":{"0":"post-143469","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-kunst-ja-kujundus","8":"tag-arts","9":"tag-arts-and-design","10":"tag-artsdesign","11":"tag-design","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-entertainment","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-kunst-ja-kujundus","19":"tag-kunstkujundus","20":"tag-meelelahutus","21":"tag-tallinna-linnahall"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116330535530642749","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/143469","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=143469"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/143469\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/143470"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=143469"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=143469"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=143469"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}