{"id":14358,"date":"2025-10-08T08:22:09","date_gmt":"2025-10-08T08:22:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/14358\/"},"modified":"2025-10-08T08:22:09","modified_gmt":"2025-10-08T08:22:09","slug":"land-krooniline-matemaatikaopetajate-poud-jatab-hatta-tuhanded-noored-haridus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/14358\/","title":{"rendered":"Land: krooniline matemaatika\u00f5petajate p\u00f5ud j\u00e4tab h\u00e4tta tuhanded noored | Haridus"},"content":{"rendered":"

Homme toimuv \u00fcle-eestiline matemaatikav\u00f5istlus e-rehkendus<\/a> juhib taas t\u00e4helepanu eestlaste matemaatikaoskustele. Tallinna Tehnika\u00fclikooli rektori Tiit Landi s\u00f5nul on olukord murettekitav, sest igal aastal lisandub tuhandeid puudulike matemaatikateadmistega noori, mille \u00fcks juurp\u00f5hjus on s\u00fcvenev \u00f5petajap\u00f5ud.<\/p>\n

Eesti hariduss\u00fcsteemis on matemaatika\u00f5petajate nappusest tingitud probleem krooniline ja s\u00fcvenev, nentis Tiit Land “Vikerhommikus”. See peegeldub otseselt \u00f5pitulemustes. N\u00e4iteks p\u00f5hikoolis kukub matemaatika l\u00f5pueksamil l\u00e4bi ligi veerand \u00f5pilastest ehk nende tulemus j\u00e4\u00e4b alla 50 punkti sajast. M\u00f5nel pool kukuvad l\u00e4bi isegi enam kui pooled. ” Ilmselt on need koolid, kus ongi probleem \u00f5petajate leidmisega \u2013 nii matemaatika- kui ka loodusainete \u00f5petajatega,” oletas rektor.<\/p>\n

P\u00f5hikooli l\u00f5pp kui kriitiline aeg<\/p>\n

K\u00f5ige teravamalt joonistub probleem v\u00e4lja p\u00f5hikooli l\u00f5puklassides. Tiit Landi hinnangul tekib paljudel noortel, eriti poistel, \u00f5ppet\u00f6\u00f6sse auk just kaheksandas ja \u00fcheksandas klassis ning sellest tingitult kaob ka huvi aine vastu. “Kui huvi on kadunud, on seda hiljem uuesti tagasi saada juba keerulisem. Kui me suudaksime saavutada selle, et p\u00f5hikoolis ei kukuks l\u00e4bi mitte veerand, vaid pool sellest ehk matemaatiliselt 12,5 protsenti, siis see aitaks palju kaasa,” t\u00f5des ta.<\/p>\n

P\u00f5hikoolis tekkinud l\u00fcngad v\u00f5imenduvad g\u00fcmnaasiumis. See kajastub ka riigieksamite tulemustes. Kitsa matemaatika eksami keskmine tulemus on aastate l\u00f5ikes p\u00fcsinud alla 50 punkti, mis on tema s\u00f5nul sisuliselt negatiivne tulemus.<\/p>\n

Erinevalt p\u00f5hikoolist g\u00fcmnaasiumi matemaatikaeksamil l\u00e4vendit pole, mida Land peab ebam\u00f5istlikuks. “Kui l\u00e4vend on \u00fcks punkt 100-st \u2013 see t\u00e4hendab, et piisab oma nime kirjutamisest ja ilmselt mingist arvutusk\u00e4igust,” nentis Land. Selle tulemusena on meil tuhandeid puuduliku matemaatikaoskusega noori, keda tuleb igal aastal juurde.<\/p>\n

Tehisaru ohtlik peibutus<\/p>\n

Lisaks \u00f5petajap\u00f5uale n\u00e4eb rektor uue v\u00e4ljakutsena tehisaru laialdast levikut. Keelemudelid, nagu ChatGPT, suudavad lahendada isegi keerulise s\u00f5nastusega tekst\u00fclesandeid m\u00f5ne hetkega. See teeb noorte jaoks \u00fclesannete lahendamise lihtsaks, kuid p\u00e4rsib iseseisva m\u00f5tlemise arengut.<\/p>\n

Biokeemiku ja neurokeemia doktorikraadiga Land muretses, et selle arvelt v\u00f5ib kannata ka noorte aju areng. “Kui me anname selle k\u00f5ik ChatGPT-le lahendada, siis meie aju tegelikult degenereerub. Me ei loo ise oma n\u00e4rvirakkude vahel seoseid,” selgitas ta. Land nentis, et tulevikus ei pruugi me seet\u00f5ttu osata lahendada ka palju lihtsamaid asju. rektor r\u00f5hutas, et tehisaru on m\u00f5eldud elu lihtsamaks tegema, mitte asendama inimese enda m\u00f5tlemist.<\/p>\n

Homme toimuval e-rehkendusel palutakse samuti tehisaru abi mitte kasutada. Korraldajad loodavad aususele, kuid \u00fcheks vihjeks v\u00f5ib olla lahendamise kiirus. “Kui ikkagi lahendada 12 k\u00fcsimust \u00e4ra kuue minutiga, eriti veel viimased, 10., 11. ja 12. klassi k\u00fcsimused, siis ilmselt tekib k\u00fcsimus, et kas see tuli oma peast v\u00f5i tuli see kellegi teise peast,” muigas Land.<\/p>\n

E-rehkendus n\u00e4itab matemaatika elulist poolt<\/p>\n

Matemaatika vastu huvi \u00e4ratamiseks korraldab Tallinna Tehnika\u00fclikool koost\u00f6\u00f6s ERR-iga teist aastat j\u00e4rjest e-rehkendust. \u00dcrituse \u00fcks eesm\u00e4rk on n\u00e4idata, et matemaatika ei pea olema abstraktne, vaid on tihedalt seotud igap\u00e4evaeluga.<\/p>\n

\u00dclesannete seas on nii esimese klassi nuputamist pallirivide kohta kui ka elulisi arvutusi, n\u00e4iteks s\u00f5bralt laenatud summa intressi arvutamine. Neljap\u00e4eval kell 10 veebilehel e-rehkendus.err.ee<\/a> algaval v\u00f5istlusel saavad k\u00f5ik soovijad oma teadmised proovile panna. Sel aastal on uuendusena v\u00f5imalik luua ka s\u00f5pruskondade v\u00f5i t\u00f6\u00f6kollektiivide siseseid r\u00fchmi, et tulemusi omavahel v\u00f5rrelda.<\/p>\n

Eelmisel aastal osales e-rehkendusel v\u00f5istlusajal \u00fcle 11 000 inimese, mis tuli korraldajatele suure ja meeldiva \u00fcllatus. Kokku on eelmise aasta \u00fclesandeid lahendanud juba \u00fcle 30 000 inimese. Osalejate vanus ulatus g\u00fcmnaasiuminoortest kuni \u00fcle 80-aastasteni.<\/p>\n

Tiit Land kutsus k\u00f5iki aktiivselt osalema. “Kutsun omalt poolt k\u00f5iki \u00fcles rehkendama. Arvan, et Eesti v\u00e4ikese riigina saab ikka ennast koos rehkendada suureks,” s\u00f5nas rektor.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Homme toimuv \u00fcle-eestiline matemaatikav\u00f5istlus e-rehkendus juhib taas t\u00e4helepanu eestlaste matemaatikaoskustele. Tallinna Tehnika\u00fclikooli rektori Tiit Landi s\u00f5nul on olukord…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":14359,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,8260,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,8255,19,25,5593,3012,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-14358","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-e-rehkendus","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-matemaatika","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-tallinna-tehnikaulikool","25":"tag-tiit-land","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14358","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=14358"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14358\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/14359"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=14358"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=14358"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=14358"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}